imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Ahv Lenddraakon Papagoi Laiskloom <--Gorilla Tuukan ---> Inimesed ekvatoriaalsete vihmametsade alal Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks
kehasisene viljastamine Areng toimub nahkkestaga munas, kust koorub välja noor roomaja. Rästikul arenevad pojad ema organismis nii elujõuliseks, et "sünnivad" ilma munakestata. Arusisaliku pojad väljuvad munakestast Kivisisalik muneb, pojad arenevad välja kahe kuu jooksul. Nastik muneb, poegade areng toimub täiendavalt munas. Roomajate mitmekesisus Sisalikud (vaskuss, lenddraakon, kameelion, krokodillid)ja kilpkonnad (kaitseks kilprüü). Roomajate kasulikkus Roomajad on toiduks, madude mürki kasutatakse ravitekoostises.
Liblike tiibadel pisut hallitanud ja vana puukoore muster, Suruliblikas trooplises Ameerikas matkib koolibrid, ta võib lennata 54-56 km/tunnis ja on väga hea manööverdamisvõimega, suudab teha paigallendu, pika kärsa abil suudab tankida end nektariga õhus olles nagu koolibri. Liblikad, kelle tagatiibadel on päraniaetud suured silmad. Silmamustreid kasutavad ka korallriffidel elavad paljud kalaliigid, näiteks ingelkala. Metsades kaitsevad end niiviisi näiteks sisalikud (lenddraakon) ja maod (india kobra). Ellujäämissõjas on väga head võtted ka peitmine ja ehmatamine. Ehmatamine eriti siis, kui kiskja näeb tõepoolest seda, mida ta tõsiselt kardab. See on raske, sest enamasti lähtub kiskja kolmest meelest ja kõiki meeli petta tavaliselt ei õnnestu. Kahurmardikal on on kehas kambrikesed, milles ta hoiab aineid mille kokkusegamisel ja hapnikuga kokku puutudes tekib plahvatus, mille tagajärjel kokkupuute paigas tõuseb temperatuur 80 – 1000C –ni
annaabi.ee 
