TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut .......................... Teadustöö analüüs ja retsenseerimine ,,..................... teadustöö metoodika, II kodutöö" Füsioteraapia õppekava Tartu 2011 Uuritava magistritöö pealkiri on ,,Kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kiirjooksjate kehaliste võimete testimine". Töö autor on Mikola Misjuk. Töö koosneb 56 leheküljest, 19 tabelist ja 7 joonisest ja 5 lisast. Kasutatud on 48 kirjanduslikku allikat. Töö eesmärk on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kasutatud allikad on teaduskirjandusena usaldusväärsed ja nende maht on piisav. Eesmärgi argumenteeritud püsitamiseks nimetatud on 48 erinevat allikat, mille hulgas on eesti-, inglise- ja saksakeelset teaduskirjandust, teadusajakirju, internetimaterjale ja teadustöid
Eestist on aegade jooksul välisklubisse siirdunud Dener Jaanimaa (Rootsi), Indrek Lillsoo (Soome), Jaan Kauge (Soome), Jaanus Rätsep (Rootsi/Soome), Janar Mägi (Saksamaale), Kaupo Liiva (Sveitsi), Kaupo Palmar (Saksamaa/Rootsi/Taani), Kristo Järve (Soome), Mait Patrail (Sveitsi), Marius Aleksejev (Soome/Sveitsi), Marius Lepp (Sveitsi/Hispaaniasse), Mart Liinat (Soome), Martin Johannson (Kreekasse), Martin Noodla (Soome), Mihhail Borissov (Soome), Mikk Pinnonen (Taani), Mikola Naum (Rootsi), Paavo Nelke (Soome), Pavel Palabko (Belgia), Raivo Laast (Soome), Ravo Voosalu (Taani/Soome), Riho-Bruno Bramanis (Läti/ Rootsi/Jaapan), Risto Lepp (Hispaaniasse/Saksamaale), Roald Karotom (Rootsi/Sveitsi/Venemaale), Roman Glinkin (Soome), Sten-Erik Lepp (Norra), Sten Toomla (Kreekasse/Soome), Urmas Kütt (Saksamaale), Urmas Träder (Soome), Valdar Noodla (Soome). Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste teadmised välismaal mängivatest või mänginud
vene laadateater. 13. sajandil vajutavad pitseri tatari-mongoli vallutusretked. See on tagasikäik 15.sajandi keskel vene kirik iseseisvub, saades sõltumatuks Konstantinoopoli patriarhaadist., 16. sajandil iseseisvub ka kirikulaul, aga kuni 17.sajandi keskpaigani on kirikulaul ja koorilaul ühehäälne. Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18
Ehitusteaduskond Aare Kuusik III 415 620 2500 Ahti Lääne III A219 620 2408 Aive Evart III 202 620 3521 Alar Just IIIA 321 620 2402 Aldur Parts IIIA 232 620 2410 Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561 Andrus Salupere IIIB 313 620 2560
Matemaatika_loodusteaduskond Mehaanikateaduskond Sotsiaalteaduskond Ehitusteaduskond Aare Kuusik III 415 620 2500 Ahti Lääne III A219 620 2408 Aive Evart III 202 620 3521 Alar Just IIIA 321 620 2402 Aldur Parts IIIA 232 620 2410 Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554 Andrus Aavik III 315 620 2600 Andrus Räämet IIIB 312 620 2561 Andrus Salupere IIIB 313 620 2560 Anne Lannes IIIA 305 620 2403