Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli...
Võõrsõnad Doomino-lauamäng 1)Ma kasutan enda pea pesemiseks 11)Meie koolis õpetajate toa kõrval šampooni. asub direktori kabinet. Šampoon-vedelik pea pesemiseks Direktor-asutuse juhataja 2)Mu sõbra ema on piraat. 12)Õpetajal on kodus 7grammofoni. Piraat-mereröövel Grammofon-plaadimängija 3)Iga hommik paneme riided 13)Koolis on keelatud kanda dresse. garderoobi. Dress-spordiriietus Garderoob-Riietehoid 14)Õpetaja kasutab bussi peale kooli. 4)Mu isal on bass hääl. Buss-ühissõiduk Bass-meeshääl 15)Õpetajal on kodus brikett. 5)Mu õpetajal on gripp. Brikett-pressitud turvas Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6...
Mida hindan õpetajas? Õpetajal, eriti algklasside õpetajal, on tähtis roll inimese maailmavaate kujunemisel. Õpetajaid on mul üheksa kooliaasta jooksul olnud palju, ning kõigi nende õpetusmeetodites on midagi erinevat. Meenutades aega, kui käisin Sitaveo-Tee Algkoolis, ütlen ma mõne õpetaja kohta ,,hea" olenemata sellest, kas see aine tuli mul välja hästi või mitte. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus. Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt antavas aines ja oskus ainet lihtsalt seletada. Õpetaja ei tohiks lugeda maha õpiku teksti, vaid peaks suutma materjali seletada peast ning oma sõnadega ja näitlikult. See on tähtis nägemaks õpilaste reageeringut jutule ja selle edastusviisi vastavaks muutmiseks. Oluline on, et õpetaja suudab tunni teha õpilastele huvipakkuvaks. See võtab küll tunniks valmistumise näol õpetajalt rohkem ...
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Mari-Liis Tarto RIIKLIKE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2013 1987.a õppekavast võib arvata, et laste loovusele ei pööratud üldse tähelepanu, sest neid arendati väga varakult kindlaid tegevusi tegema (nt.konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, millen...
Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis. Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist....
Kõnetegevus Tähendus ja mõte I SEMINAR Seminari eesmärk: täpsustada teadmisi ja ettekujutust kõnetegevusest kui ühest inimtegevuse liigist ning selle struktuurist Vaimsete toimingute omandamise etapid · Kujutluste loomine ülesandest · Toimingu sooritamine materiaalsel tasemel · Toimingu sooritamine pertseptiivsel tasandil (tegelikkuse terviklik esitamine= taju) · Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes · Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõne) · Toimingu automatiseerumine Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Seetõttu on pedagoogil otstarbekas teada toimingu omandamise etappe. Mis on lähima arengu vald ja milleks õpetaja seda teadma peab? Abiga sooritatud ü...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaugh...
Unistuste Kool Unistuste koolis tohiks olla raske mõelda. Seal peab olema kõik mis sulle meeldib. Paljudele arvatavasti meeldiks väga kui klassides oleksid tugitoolid nende väikeste puupinkide asemel, kirjutama ei peaks ja mis veelgi parem, lühemad tunnid ja pikemad vahetunnid. Minu unistuste kool peaks olema väike ja hubane koolimaja. Seal peaks olema kindlasti ka spordisaal koos jõusaali, sauna ja basseiniga. Ka staadion peaks seal olema, kuna mis õige kool see on kus staadioni pole. Klassides peab olema igal õpilasel oma tugitool, kus ta saaks lõõgastuda ja kuulata mida õpetajal öelda on. Tundides võib süüa ja juua palju soovid, õpetaja ei pahanda aga õppetöö peab olema tehtud. Vihikutesse kirjutama ei pea, võib kasutada selle asemel arvutit. Kooli väljanägemine peab olema hästi ilus, nii seest kui ka väljast. Seest peab olema kool hubane ja jätma õpilastele mulje, et nad oleksid nagu...
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
Kaisa Uudemets Lapsevanema probleem millele oskab õpetaja pakkuda erinevaid lahendusi: Laps käib lasteaia viimases rühmas. On sügis ja rühm on just alustanud õppetööd. Siiani on laps olnud palju haige ja üsna vähe lasteaias käinud. Hetkel tunneb laps enamvähem kõiki tähti aga sõnu kokku lugeda veel ei oska. Lapsevanema mure on see, et laps õpiks kindlasti kevadeks lugema. Kas panna laps eelkooli või mitte? Lahendus: Soovitan panna lapse eelkooli. Kuna laps on palju haige olnud siis saab ta seal suhelda eakaaslastega. Laps õpi püsivust. Eelkoolis on vaja paigal istuda nagu lasteaia tegevusteski. Kodus ei pruugi ta nii kaua ühe tegevuse juures püsida kuna otsest kohustust ei ole. Vanematega tunneb laps ennast palju vabamalt ja keeldude-käskude eiramine on kerge tulema. Eelkoolis harjub laps distsipliiniga. Eelkooli õpetajal on kindlasti omad nipid, et last...
Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude...
,,Psühholoogia klassiruumis" Kaaslaste mõju ja koostöö klassis Viis staatusrühma 1. Populaarne kaaslane suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad. 2. Keskmine/armastusväärne keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad. 3. Hüljatud vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata. 4. Tõrjutud suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi. 5. Vastuoluline suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele,...
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle ...
Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord Kes peavad osalema õppenõukogu tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel...
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhtel...
Informaatikaalased oskused muutuvas maailmas Essee 12.kl Informaatika tähtsus tänapäeva kiiresti muutuvas infoühiskonnas on järjest tõusnud. Sellele on oluliselt kaasa aidanud tehnika ja teaduse areng. Väga tähtis koht sellel alal on õpetajal, kes edastab oma teadmisi ja oskusi õppijatele. Tänapäeval kiirelt arenevas ühiskonnas on informatsioon kergelt kättesaadav meile kõigile. Enamus materjale on nüüd elektrooniliselt, mis tähendab, et neid hankida, peab oskama arvutit ja internetti igapäevaselt kasutada. Koolis ei leidu ühtegi õppeainet, mis ei seostuks informaatikaga. Arvuteid kasutame koolielus igapäevaselt, ma ei kujutaks oma elu ette, kui poleks arvuteid. Meilt nõutakse esseesid, referaate, uurimustöid ja äriplaane ning peame tegema tunnitöid ja täitma erinevaid lehti, mille materjali otsime suures osas Internetist, sellepä...
Õppeedukust mõjutavad tegurid Kool on koht, kus saab ennast igapäevaselt arendada nii intellektuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil. Pole vahet, kas tegemist on alg-, kesk-, üli- või kutsekooliga, teadmisi saab koolist juurde igal juhul. Koolide eesmärgiks on inimesi harida - keskharidusasutustes igast valdkonnast küllaltki pinnapealse tasemega ning kutse- ja kõrgkoolides on suunatud fookus just iga isiku poolt kindlalt valitud ala poole. Kui palju õpilased teemadest teavad ning milline on nende õppeedukus, on suuresti aga nende enda teha. Millised on just need aspektid koolis ja kodus, mis mõjutavad õpilase tulemusi ja edukust? Õpetajate suust kuuleb tihti ütlusi, et me ei õpi nende, oma vanemate, kooli juhtkonna ega kooli jaoks, kuigi räägitakse ka, et meie tulemuste pärast langeb kooli maine, vaid iseenda jaoks. See on tõsi koolid on rajatud hariduse saamiseks ning haridust on vaja meil endil . Seetõt...
Tuleviku kool Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei sa elada õppimata. Keskkond kus laps omandab lõviosa oma teadmistest etendab olulist rolli lapse arengus. Laps vajab õppimisel kodu ja kooli tuge. Intelektuaalse kasvulava tagamiseks on vajalik kvaliteetne õpikeskkond. Ainult kodusest kasvatusest tänapäeval ei piisa. Meie tulevik on väga suurel moel seotud tulevaste põlvedega nende hariduse ja käekäiguga. Meie väikeste koolide sulgemine ja tulevikus vajadusel nende taasavamine on hoopis keerulisem ja raskem. Inimesi maale meelitada on suhteliselt võimatu, kuna lapsevanemad suunduvad linna tööle. Maaelu hakkab vaibuma. Kui tänapäeval pannakse rõhku sellele, et ärga unustage oma kohtukohti, siis meie ühiskond proovib just vastupidist teha. Kui perekonnad suudunuvad linna ei ole neil enam mingit soovi tagasi maale asuda, kuna maal on kõik välja surnud ja siis ei ole vastavaid võimalusi ...
Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajadu...
Essee Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks. Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunni...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte. E-õpik on tähtis res...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga ...
Motivatsioon spordis Kodune ülesanne nr 4 Põhjuseid, miks lastel võib tekkida vastumeelsus spordiga tegelemise osas, on mitmeid: 1) Neile võib tunduda see konkreetne spordiala, millega tegeletakse, või tegeleda proovitakse, liiga keeruline või siis vastupidiselt liiga igav. Kui antud spordialal vajaminevate oskuste omandamine on raske või keeruline või on liigutuste õppimine keeruline, tekib vastumeelsus, loobutakse liialt kiiresti, tuju langeb. Kui antud spordiala tundub lastele igav, siis ei viitsita pingutada või üldse kaasa teha. 2) Kaaslased ning keskkond, kus ja kellega koos sporti tehakse, ei ole sobivad või muutuvad ebameeldivateks. Esineb psüühilist vägivalda, ehk et noritakse, kiusatakse. Samas võib olla ka see, et kui teistel kaaslastel tuleb paremini välja ja endal ei tule, siis lastakse pea norgu ja n...
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
Utilitarism ja kohuse eetika „ Ühe skandaali märkmed“ Filmis „Ühe skandaali märkmed“ oli peategelaseks uus keraamikaõpetaja, Sheba, kellel tekkis keelatud armastus oma õpilase, Stevega. Nad hakkasid peale tunde kohtuma. Sheba nimetas seda järelaitamistunniks, kuid mis tegelikult seal juhtus, jäi nende vahele, vähemalt seniks kuni ajalooõpetaja Barbara hakkas aimama, mis tegelikult toimub. Barbara, kes oli karm ja õiglane õpetaja, hakkas sõbrunema Shebaga enne seda juhtumit, mil ta avastas, et õpetajal ja õpilasel on suhe. Muidugi, kui ta sellest kuulis ei jätnud ta kasutamata võimalust manipuleerida Shebaga. See oli lihtne ja utilitarismis täiesti normaalne nähtus. Ta vaikis ning ei rääkinud kellegile, kuna Sheba oli talle truu sõbranna ja ta sai ise kasu. Kohuse eetikas oli see aga täiesti aju vaba vaikida ja manipuleerida Shebag...
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs. Narva Vanalinna Riigikool. Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel. (http://www.nvrk.edu.ee/new/, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu) Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid ...
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui v...
Hea õpetaja Stella Leego 8b klass Hea õpetaja on selline, kes aitab mul targaks saada. Ta räägib ainest huvitavalt, sest siis panevad õpilased paremini tunnis tähele ja ei sega teisi kaasõpilasi. Mulle meeldib õpetaja, kes on tark, range, abivalmis ja rõõmus.. Ta annab huvitavaid kodutöid ja teeb tunde mängulisemaks. Hea õpetaja oskab vastata peaaegu kõikidele lapse küsimustele. Mulle ei meeldi kui õpetajal on halb tuju ja ta seda laste peal välja valab. Tähtis on ka, et õpetaja suhtuks õpilastesse võrdselt. Õpetaja peaks aru saama, kui laps vajab abi ja talle appi minema. Tal peaks minu jaoks aega olema. Kokkuvõttes on hea õpetaja see, kes teeb nii, et minu koolipäev on meeldiv ja mul on õhtul pea tarkust täis.
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu e...
Jaan Kross ,,Väike Vipper" Väike Vipper Väike vipper oli kohusetundlik, keskendumispüüdlik, täpne ja visa poiss. Ta pidas alati oma lubadusi ning oskas hästi matemaatikat.. Poisil olid ka mõned negatiivsed jooned. Ta oli närviline, natuke pedantne, tihti oli ta angiinis, ning emakeele tunnis pidi ta palju püüdma, et oma eesmärke saavutada. Teiste jaoks oli ta vahel natuke närvidelekäiv. Välimuselt oli kõhn, pikk, tõmmukas, linnunäoline, murelike kollapruunide ikoonisilmadega. Tema põhimõte oligi see, et ta pidas alati oma sõna ning ta pidi saama selle, mida ta tahtis (antud loos oli siis selleks heade hinnetega kooli lõpetamine). Väikest Vipperit mõjutavad tegelased ja kuidas nad seda teevad Esimeseks mõjutajaks oli Väikese Vipperi ema. Ta hoolis oma pojast väga ja tahtis, et ta headele hinnetele õpiks. Iseloomult oli ta natuke auahne kuid siiski hooliv. Tema mõjutas Väikest Vipperit väga. Naine p...
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
Matemaatika õpetamise eesmärgid ja sisu l/a õppekavades Palun kirjutage loetu põhjal 1987. a, 1999. a ja 2008. a õppekavade võrdlev analüüs. 1.Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele? Kõigis õppekavades on ühine lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös, toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Nendes kõigis kolmes peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut. Erinev...
Õppepuhkus Tööandja ja töötaja on tihti eriarvamusel õppepuhkuse saamise õiguse, tingimuste, kestuse jms kohta. Töötajale õppepuhkuse andmise korda reguleerib täiskasvanute koolituse seadus, millele ka töölepingu seaduse § 67 lõige 1 viitab. Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 järgi jaguneb koolitus sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks (võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutse- või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust); tööalaseks koolituseks (kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine, samuti ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses); vabahariduslikuks koolituseks (võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandu...
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond CÉLESTIN FREINET Ettekanne Koostanud Tallinn 2009 Celestin Freinet, praktiline töökool Celestine Freinet sündis 16 oktoobril 1986 aastal Garsis, väikses prantsuse külas, Itaalia piiri lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema. Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat),spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust (kesk-haridust) andvat koolitust (Tuulik 2001). Fr...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei ol...
Ülevaade õpetajahariduse strateegiast 2009-2013 Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise ja motivatsiooni tagamiseks töötati välja Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. Selles strateegias on tähelepanu pööratud õpetajale, tema kutsealase arengu tugisüsteemi arendamisele ning positsiooni väärtustamisele ühiskonnas. Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsi...
Kui ka kõik see, mis Te õpetanud olete, ununeks, siis jäävad igavesti alles Teie julgustavad ja lahked sõnad. Olete aidanud rõõmul kurbusest jagu saada. Tihti piisas Teie sõbralikust pilgustki. Teie pole unustanud, et olite kunagi samuti laps, seepärast mõistate ka meie muresid ja rõõme. Hea õpetajana olete mõistnud meid ka ilma sõnadeta. Teiega võib kõike jagada. Klass peab lugu vaid õpetajast, kes hoolib oma õpilastest. Teie ei toppinud meisse kunagi tühipaljaid, kuivi fakte, vaid olite nagu avastusretkel koos meiega. Teie veensite mind, et võin saavutada enamat. Suur tänu, et õpetasite meid õppima vigadest. On õpetajaid, kes näevad õppimise eesmärki vaid heades hinnetes. Tänu Teile sain aru, et teadmised on väärtuslikud. Teadmised avavad uksi minu ümber ja minus eneses. Sõnad, mis õpetajal karvad püsti ajavad: "Mu isa ütleb küll, et ..." "Õpetaja, Emma neelas nööbi alla..." Õpetaja, mul on käe peal mingid punnid." "Mu vanaema...
Õpetajate päev Nagu me kõik teame saavad suured asjad alguse väikestest. Selleks, et videos nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omad...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemu...
Mida hindan õpetajast. Kahtlemata kõige vastupidavamad inimesed on õpetajad. Ilma nendeta ei oleks meil praegust ühiskonna struktuuri ning nemad panevad aluse meie elule. Mida ma siiski hindan neis?25 Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. See on väga hea, kui õpetajal on tugev iseloom ning ta suudab klassis korda hoida. Ükski abiturient ei tohiks olla häbelik, kuna koolipäeval peab taluma igasuguseid lollusi, mida tema kõrval räägitakse. Nad peaksid ka hästi riides käima, sest see annab head eeskuju õpilastele.52 Imekspandav on see, kuidas nad suudavad kodus nii kaua üleval olla ja samal ajal koolitöid parandada ning see on halb, sest see hakkab tervise peale. Iga õpetaja peab tunni jaoks väga palju materjali kokku otsima, et tunniaeg võimalikult huvitavaks teha. Nad peaksid viima õpilasi väljasõitudele, et nad teaksid, mis maailmas to...
KAS KEHALINE KASVATUS ON VAJALIK. Milline nõme küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogem...
Meie aja õpetaja rõõmud ja mured Igal õpetajal on oma vaatenurk ja omad tunded õpetaja elust. Ka nende päevades on tõusud ja mõõnad. On häid ja meeldivaid hetki, aga on ka selliseid olukordi, kus tahaks lihtsalt ära joosta. Õpetaja meele teevad kindlasti rõõmsaks head kolleegid, kes teda kuulavad ja tema vahetunde sisustavad. Loomulikult on ka õpilaste hea käitumine, kui nad näitavad oma huvi, teevad korralikult tööd ja suhtuvad õpetajasse lugupeetavalt. Tal lähebsuu naerule, kui õpilased ja kolleegid tema ümber on rõõmsad. Kuid õpetaja elu ei ole ainult päikseline ja tore. Kui ta ei saa oma kolleegidega hästi läbi, tunneb ta arvatavasti üksildust. Kui õpilased ei pööra talle tunnis tähelepanu ja vaidlevad vastu, siis muidugi ei ole meeldiv tööd teha. Mõttes tahab õpetaja ruttu koju saada ja kui seal kontrolltöid hakkab kontrollima ja avastab, et keegi polnud õppind, on tal meel jälle kurb. Õpetaja näeb ka, kuida...
ÕPETAJA ROLL Väga oluline lähtuda aspektist, et õpetaja ei ole ainuke tark inimene, ning õpetada tuginedes õppija teadmistele. Seos õppestrateegiaga Oluline kasutada erinevaid meetodeid, kuna õppijate oskused, kogemused, teadmised on erineval tasemel. Õpetaja peab omama kannatlikust, olema ``kuulaja rollis``, olema hea diskuteerija. Kuid peamiseks ülesanneks on õpetejal osata suunata õppijat. NB! Mitte hoida totaalse kontrolli all! Õpetamise protsess peab olema suunatud õppija vajadustele, ning tekitama temas tahtmise ja julguse abi ja nõu küsima. Edukas õppimene - on dünaamiline protsess, millega kaasneb mõlemate poolte (õpetaja, õppija) aktiivsus e. kostöö e. suhtlemine. ÕPETAJA ÕPPIJA ÕPPIJA KURSUSEKAASLASED Seos õppestrateegiaga Strateegia valimisel peab ...
Edgar Rahhimov G3B Kas on vaja gümnaasiumi lõpueksameid? Enne eksameid paljud õpilased on närvilised, kaotavad söögiisu, põevad unetust ja ärevust. Seepärast on kiireloomuline küsimus: "Kas on gümnaasiumi lõpueksameid vajalikud?" ja miks peavad kõik õpilased eksamid võtma teatavates eluetappides? Esiteks, eksamid on selleks, et näidata ja mõistma, mida õpilased tegelikult teavad. See aitab õpetajal kehtestada eri vanuses ja eri võimetega lastele standardeid. Teiseks, kui eksameid pole üldse, siis lastel pole soov õppida ja ka poleks midagi püüdlema. Eksamid on õppeprotsessi kiirendaja. Kolmandaks, eksamid panevad vastutuse õpetajatele nende töö eest. Seega eksamid on mõeldud mitte ainult vilistlastele, vaid ka nende õpetajatele. Küsimust, kas on v...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte...........
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat an...
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
