Minu õpetaja kreedo - essee (0)

Essee
Minu õpetaja kreedo
Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast – paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas – ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli?
Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda – õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks.
Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunnis või isegi koolimajas tehtava tööga – kõik algab kodust. Korralik ettevalmistus on oluline kõigi teiste eesmärkide saavutamiseks. Põhjalik ja sisutihe tund kindlustab, et tund oleks õpilastele huvitav ning aitab kaasa ka distsipliini hoidmisele tunnis. Äärmiselt oluline on, eriti nooremate õpilaste puhul, et nad saaksid aru, mille jaoks nad tunnis parajasti teatud harjutusi teevad. See eeldab aga et õpetaja on enda jaoks need vastused eelnevalt välja mõelnud. Samas ei ole kodu ainult ettevalmistamise koht – pean tähtsaks ka kosutavat ja regulaarset puhkust. Selle väärtusest sain kiiresti aru, väsinuna kooli minnes on õpilaste kontrollimine keerulisem kui muidu ja närvikulu kordades suurem. Seetõttu tuleb hoolitseda selle eest, et järgmiseks tööpäevaks oled välja puhanud.
Õpetajal on kanda teatud roll koolis ja üldiselt kokkupuutes õpilastega. Tuleb hoida õpilastel silma peal väljaspool kooli, et nad ei tegeleks ulakustega ning ei seaks end ohtu. Ka kooli jõudes ei piirdu õpetaja ülesanded vaid oma tunni andmisega. Õpetaja peab võtma osa koolielust ning sellesse panustama nii koridoris korda hoides kui lisategevusi korraldades. See on eriti oluline uute õpetajate puhul, kuna usun, et oma tunni piiridest väljuv positiivne tegevus aitab kooliperesse paremini sulanduda – selle ühtsuse loomine omakorda aitab kaasa sisekorraeeskirjade järgimisele ja koolisiseste suhete parandamisele.
Seni olen kirjutanud õpetaja ülesannetest väljaspool tundi, kuid see ei tähenda, et ma ei peaks märkimisväärseks tööd, mida tehakse õpilastega tunnis. Õppimine ja õpetamine on minu jaoks eelkõige koostöö, kuigi olenevalt grupi arengufaasist ning õpilaste vanusest ja arengust on panused sellesse erinevad. Panuse muutumine on sõltuv sellest kui suurel määral õpilased teadvustavad endale, et tunnis tuleb aktiivselt osaleda ja kaasa mõelda. Õpetaja peab antud teadlikkuse suurendamisele kindlasti tähelepanu pöörama aga paratamatult võtab selle teadvustamine aega. Kui eelnev pole veel saavutatud või on unustatud, tuleb distsipliin ikkagi saavutada. Manitsemine, selged ülesanded ja konkreetsus on tähtsad, kuid mitte ainukesed korra hoidmise meetodid.
Õpetajal peab olema õpilaste austus . Austus tuleb aga ära teenida. Kuidas seda teha, sõltub minu senise kogemuse põhjal jällegi õpilastest. Kui vanema astmega on võimalik sinatades ning eesnime kasutades töötada, sest koostöö mõiste on õpilastele arusaadavam, siis väiksemate lastega tuleb hoida selget distantsi , et õpilased ei samastaks õpetajat endaga. Kuid see on alles algus – austuse teenimine on paljuhõlmav pikem protsess. Kogu selle protsessi jooksul peab õpetaja olema kannatlik ja isegi probleemsete õpilastega püüdlema teatud töömeeleolu saavutamise poole.
Õpetaja peab olema oma aines pädev. Kõigutamatu vaimustus oma ainest on sama oluline – õpilased võivad algul pidada seda tobedaks, kuid paratamatult on see kaasahaarav. Õpetaja ei tohigi karta tobe näida, loomulikult tuleb siin väga hästi tajuda, mil määral seda endale antud grupi arengu seisukohast lubada võib. Huumor tunnis on hea meelte äratamiseks ja mõningaseks pausiks või puhkuseks , kuid see on alguses väga libe jää kontrolli kaotamise osas.
Soovin, et õpilased mäletaksid mind õpetajana, kelle ainetunnid olid alati huvitavad, kes oli sõbralik kuid siiski end kehtestav ja distsipliini hoidev. Loodan, et õpilased saavad minu ainetundidest indu spordiga edasi tegeleda.