Üheksandikud (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST13 KÕ01
Irina Vassiljeva
Üheksandikud
Analüüs
Õppejõud: Pille Kriisa. MA
Mõdriku
2013
Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine.
Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta . Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad.
Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu?
Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga , eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud , et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha.
Kuna klass on kokku pandud erinevatest koolidest väljaheidetud lastest siis on ka lastel tekkinud arusaam, et nendega ei taheta tegeleta ja neid solgutatakse ühest kohast teise. Mõnedele lastele on kleebitud eelmiste õpetajate poolt sildid mis on tekkinud õpetajate poolt vaatamata kas need sildid ka päriselt vastavad laste iseloomustusele või mitte.
Kas õpetajate vahetamine on piisavalt tõhus või mitte, milline on uute õpetajate õpetamis tehnika?
Kui lastele süvendada kogu aeg, et sa oledki saamatu ja sa ei saa mitte millegigi hakkavad nad seda mõtet uskuma ja nad ei näe pingutamisel mitte mingit mõtet. Kuigi on näha et õpetajat pingutavad, teevad ka nemad mõnd viga mis takkistavad algul lastega luua kontakti.
Esimene negatiivne mulje jääb mulle bioloogia õpetajast, kes suhtleb õpilastega teie vormis ja perekonna nime kaudu.(osa 1 min. 11,13). Leian, et suhtlemine teie vormis on vana moeline eriti õpetajapoolt õpilaste suhtes vastupidine suhtlemine on juba aga tingitud kodusest kasvatusest ja ka õpetaja seatud reeglitest, kas õpetaja lubab ennast sinatada või mitte, antud olukorras oli aga „mina teietan teid järelikult teietate teie mind ka“. Kuna mina olen pärit vene perekonnast oli minu ajal koolis õpetajate poole pöördumine teie kujul ja õpetajat nimetasime isanime ja eesnime pidi ehk Irina Nikolajeva kujul. Ise tundsin ka kooliajal, et õpetaja on autoriteet millesse tuleb suhtuda aupaklikult. Ja õpetajad pöördusid meie poole perekonnanime pidi mis oli kohati mulle ebaviisakas . Mulle tundub, et perekonnanimi kajastub kogu minu perekonda mitte mind individuaalselt. Samas on ka mulle võõras kuulda kuidas lapsed pöörduvad õpetaja poole eesnime kaudu. Eesti kultuuris aga isanime ei kasutata ja eks ole see komme ajast ja arust. On ka märgitud raamatus ( Rogers „Käitumine Klassiruumis “ „ lk 52) et on hädavajalik ja viisakas teada oma õpilaste nimed mis aitavad tugevasti luua positiivseid suhteid. Kuigi õpetaja väidab, et see on tema viis näidata austus õpilase vastu. Samas ka kui õpilane hilineb ( min 12,27 osa 1) arutatakse antud probleemi kogu klassi ees mitte individuaalselt sest käimas on alles kehtestamis faas ja koonlaid reegleid ei ole ju paigas(Rogers „Käitumine Klassiruumis“ lk 35) ja õpilased ei tea õpetaja reegleid sest tegu on ju uute õpetajatega samas ei ole ju teada õpilase hilinemise põhjust (lk 76/77).
Hilinejaid on palju sest on lihtsalt harjutud hilinema ja järelikult pole eelmised õppejõud erilist tähelepanu sellele pöördutud ja selles teemal ei ole lastega võib-olla tõsisemalt vesteldud ega ei ole tehtud järel kohtamist ( lk 77).
Nendest viiest õpetajatest ainult Eesti keele õpetaja paneb reaalselt tahvlile (osa 1 min 14,04) klassi ja kooli reegleid ja eesmärke (Rogers „Käitumine Klassiruumis“ Kehtestamisfaas lk 35 ), kuigi ei ole teada kas peale kirja panemist pandi neid reegleid ka paberile ja riputati kuskile klassi nähtavale kohale või mitte, et nad oleks koguaeg lastele nähtaval kohal, vajadusel peaks meelde tuletama ja saaks kuhugile osutada. Ei ole ju teada kuidas lapsed suhtuvad reeglitesse mida ei ole näha. Laps ju võib mõelda mida ei ole näha seda ka pole olemas.
Osa 6. Jälgides saadet põhjalikumalt tahtsin näha ka laste seisukohti, kõige paremini torkas mulle silma õpilane nimega Tauri , kes jäi tuli Kuristiku Gümnaasiumisse teisest koolist. Kuigi eelmise aasta poissi keskmine hinne oli 2.6 on ta hetkel oma klassi üks taibukamaid õpilasi üldse. Tema suhe eelmise õpetajaga on ehtne näide sellest, et osad õpetajad lihtsalt ei oska olla oma ala professionaal ja hindab õpilasi eelarvamuste järgi aga mitte lapse teadmiste, sest hetkel läheb ju poisil väga hästi. Eks ole ju kõigil vahest paha päev aga sündmused mis toimuvas selles pahal päeval ei peaks mõjutama järgmisi tööpäevi ( Halva päeva sündroom lk 27). Tauri alla kõik sai alguse mingist kuulujutust kus poiss kaitses ennast ja õpetajale tekkiski arvamus, et õpilane on pätt ja ei midagi muud. Poiss tundiski, et tal pole mõtet pingutada, Tauri ema ütleb väga hästi selle kõige kohta(11.30): „Õpetaja peab olema professionaal, mitte lähtuma oma emotsioonidest, ei tohi teha lastel vahet( lk 89 Robertsoni tsitaat).
Eksperimendi algusest on möödas neli kuud esimene veerand on möödas, esimese veerandi tunnistuse hinded olid masendavad paljud õpilased said isegi väikese šokki kuna nüüd pandi ju hindeid teadmiste põhjal. Paljud õpilased arvavad , et eelmised õpetajad hindasid õpilasi pigem nägude järgi, mis oli loomulikult väga ebaõiglane.
13.14 Inglise keele õpetaja on tähelepanud, et õpilastel on tekkinud huvi materjalide kohta mida nad õppivad kuigi õpetaja ei hinda kunagi koduseid töid vaid hinnatakse tunnis kaasa töötamist, leian et see on ka õige sest siis on ju reaalset näha kuidas ja kui palju õpilane teeb tööd, kuigi koduste tööde tegemine on tähtis ei ole seda võimalik hinnata kuna ei ole ju kindel kui palju tööd tehti kodus ikka iseseisvalt või suuremas osas kellegi kaasabil.
Kõige parem lähenemine on aga kehalise kasvatuse õpetajal tema tunnis võtavad kõik osa kuigi õpetaja on rühma teinud pooleks kuid lapsed saavad valida ja tegeleda sellise füüsilise koormusega mis on neile meelepärasem, samas ka õpetaja kiidab lapsi hea tunni eest( lk 89 ).
Olenemata tehtud tööst on õpilastele vaja teada tagasisidet hindamisest ei ole piisav. Samas ei tohi olla tagasiside sõnastatud negatiivses valguses (lk 91).
Samas oli meeldiv vaadata kuidas õpilased avaldavad õpetajatele tänu tehtud töö eest, et tänu eesti keele õpetaja vahetamisele saad õpilane ainest nüüd palju paremini aru kui vanasti.( osa 10 22.54). On kindlasti oluline ka õpetajal teada, et ta saab oma tööga hakkama( lk 163). Kuigi raamatus mainitakse kolleegide poolset toetust on kindlasti hea ka õpilaste toetus ja head sõna on alati hea kuulda vahet ei ole kas tegemist on lapsega või täiskasvanuga.
Kuigi tänapäeval on väga aktuaalne teema lastekaitse ja moraalne ahistamine, tõlgendavad paljud lapsed seda valesti, austus vanemate isikute vast peaks olema ikkagi aktuaalne.
Eks eksimusi tuleb ju kõigil selleks me inimesed ju ka oleme, et õppida enda eksimustest ja vigadest.
Kuigi jah oma eesmärki see katse ei täitnud kuid usun tänu keskkonda muutmist said õpilased väga hästi hakkama. Eksami hinded olid suhtelised head ja kõik said oma lõputunnistused kätte. Mõned õpilased läksid isegi gümnaasiumisse edasi. Hea oleks loomulikult ka see, et õpetajad kes hakkavad neid õpilasi gümnaasiumis ei tee mineviku vigu, muidu see nullitakse kogu tehtud tööd väga kiiresti. Tuleb hoida motivatsioon kõrgel ja ka laste eesmargid peaksid olema seatud kõrgele. Ometigi osad õpetajad ei olnud enda tehtud tööga rahul nagu nt matemaatika õpetaja kes seadis ka endale eesmärke aasta algul mis ei läinud täide ( nt et hilinejaid ei oleks). Kuid ometigi oskas ka tema oma õpilasi motiveerida jagades oma kogemust oma klassivennast kes oli sammuti lootusetu õpilane ja kes hetkel on aga ka õppejõud.
Jälgides saadet mina nägin negatiivseid asju vähe aga võib olla asi on minus . Ise olen inimene kes näeb asju pigem hea kui halvas valguses. Oli näha et õpetajad on hästi koolitatud ja olid tõesti hästi motiveeritud kuigi jah oli ka neil vahepeal lootusetu tunne, et võeti liiga kergekäeliselt vastu see projekt, sest tööd oli õpilastega palju. Vahest tekkisid ka vaidlused mida oleksid pidanud õpetajad natuke teist moodi lahendama , poleks pidanud süvendama vaidlusse tunni ajal vaid jätkame sellega peale tunde. (lk 22) sest mina isiklikult ei oleks huvitatud enda tunni ajast kus ma peaks sama teadmisi kuulame õpetaja ja õpilase vaidlemist.
On hea, et tänapäeval oleme nii kaugele jõudnud kus on ka õpikud, mis aitavad õpetajad kuidas toime tulla enda valitud alaga. Sest väljakutsed mida õpetajad endale võttavad iga 1 september on tohutud. Õpilasi on erinevaid keegi on väga kuulekas aga mõni jälle selline trotski, et anna või otsad , kuid tuleb meeles pidada, et tuleb säilitada külma närvi. On ju ka oma laste kohta üteldud lapsed tunnetavad vanemate pingeid ja kui beebi ema on rahulik on ka beebi rahulik.