Õppeedukust mõjutavad tegurid (0)

Õppeedukust mõjutavad tegurid

Kool on koht, kus saab ennast igapäevaselt arendada nii intellektuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil. Pole vahet, kas tegemist on alg-, kesk-, üli- või kutsekooliga, teadmisi saab koolist juurde igal juhul. Koolide eesmärgiks on inimesi harida - keskharidusasutustes igast valdkonnast küllaltki pinnapealse tasemega ning kutse- ja kõrgkoolides on suunatud fookus just iga isiku poolt kindlalt valitud ala poole. Kui palju õpilased teemadest teavad ning milline on nende õppeedukus, on suuresti aga nende enda teha. Millised on just need aspektid koolis ja kodus, mis mõjutavad õpilase tulemusi ja edukust?
Õpetajate suust kuuleb tihti ütlusi, et me ei õpi nende, oma vanemate, kooli juhtkonna ega kooli jaoks, kuigi räägitakse ka, et meie tulemuste pärast langeb kooli maine, vaid iseenda jaoks. See on tõsi – koolid on rajatud hariduse saamiseks ning haridust on vaja meil endil. Seetõttu on õpilasel kõige suurem vastutus enda tulemuste eest. Enesemotivatsioon on üks olulistest elementidest edukate õpitulemuste saavutamiseks, samuti on väga tähtis huvi õppimise vastu. Parimate tulemuste saavutamiseks peaks iga inimene ise välja töötama oma meetodi, või vähemalt proovima erinevaid paljudele kasu toovaid viise õppimiseks, näiteks rahuliku ja inspireeriva muusika kuulamine töötamise ajal ja õppimine järjepidevate lühikeste pausidega kindlate ajavahemike tagant.
Lisaks õpilase enda panusele, on ka õpetajatel suur roll õppeedukust puudutavates küsimustes. Õppeedukust mõjutavad paljud tegurid, alustades õpilase ja õpetaja omavahelisest suhtest ja läbisaamisest ning õpetaja rangusest, lõpetades äärmuslikumalt kas või õpetaja poliitiliste või usuliste vaadete ning rassilise eelistusega. Samuti on ka pidev objektiivne hindamine õpetaja poolt vaieldav. Õpetajal kui inimesel on võimatu olla alati erapooletu , sest igal inimesel on oma arusaam, ning kui küsimusel konkreetset vastust ei ole, võib tihtipeale õpetaja arvamus peale jääda ainult tema autoriteedi pärast. Samas on suur roll õpetaja ambitsioonikusel ja tema oskusel tundi põnevaks teha nii, et kõigil selle vastu huvi tekib. Seega võib juhtuda, et õpetajal on suur vastutus õpilaste hinnete ees, kuid ühe aine õpetaja ei saa olla vastutav teistes ainetes saadud halbade tulemuste pärast.
Ka õpilase vanematel on lapse edukuse juures väga suur osakaal. Kui kontrolltööle eelneval õhtul on lapse ja vanema vahel tüli, mõjutab see radikaalselt järgmisel päeval toimuva töö tulemust. Abielus vanemate järjestikuste tülide või omavahelise keemia kadumise põhjusel järgnev lahutus võib õpilase muuta enesessetõmbunuks ja selle all kannatavad ka ta tulemused. Toreda inimese maski taga peidus olev passiiv -agressiivsus muudab õpilase suhteid eakaaslastega, ning see jällegi omakorda muudab õppimise ja heade tulemuste saamise raskemaks, kui mitte võimatuks. Selle asemel peaksid vanemad oma lapsi mõõdukalt innustama ning oma võsukese käekäigul paralleelselt silma peal hoidma ja vahetevahel ka premeerima, kui selleks põhjust on. Vanemad peaksid ka tagama privaatse koha, kus õpilane saab keskenduda ning rahus koolitööd teha, ja infoallikate, näiteks mõningate entsüklopeediate ja internetiühenduse olemasolu.
Õppeedukusele avaldavad mõju paljud tegurid ning selle eest on vastutav rohkem kui õpilane ainuisiklikult. Minu arvates on õpilase õlul kõige suurem koormus ja vastutus, kuid seda peaksid võrdselt vähendama efektiivne koostöö õpetaja ja lapsevanemaga. Erinevate õpimeetodite katsetamine, rahulik õpikeskkond kodus ja erinevate infoallikate olemasolu on ainult positiivsed, probleemid vanematega kodus, arrogantne autokraatlik õpetaja või madal enesemotiveerimisvõime võivad aga mõjuda õppetööle negatiivselt.