Sotsiaalsete oskuste arendamine lasteaias (0)

TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS .

1. Riietumine
Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema.
Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid , seelik , korv, müts, sall , kindad , jope , nukud , nukuriided, pliiatsid, paberid .
1. Vajaduse määratlemine
Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse.
2. Sissejuhatus
Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine .
Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab?
Emme hea, emme hea.
Püksid jalga mulle, särgi selga mulle?
Emme hea, emme hea.
Kes mu peakest paitab , kes mu põske paitab?
Emme hea, emme hea.
Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga?
3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine.
Pükste, särgi, sokkide selga panek .
4. Sotsiaalse oskuse modelleerimine .
Lapsed istuvad vaibal ringselt. Õpetajal on korv riideesemetega. Korvis on püksid, pluus, seelik, müts, sall, kindad, sokid. Iga laps võtab korvist ühe riideeseme ja ütleb kuhu see pannakse. Näitab kuidas ta seda selga paneb.
5. Käitumise harjutamine
Lapsed istuvad vaibal. Iga lapse lauale on pandud riideesemed: sall, kindad, sokid, müts, püksid, pluuse , jope. Õpetaja hõikab: “Müts!“ Lapsed jooksevad oma laua juurde, valivad mütsi ja panevad selle pähe. Õpetaja hõikab kordamööda kõiki riideesemeid.
Rollimäng
Lapsed valivad endale nuku ja riietavad seda. On poiss nukke ja tüdruk nukke, lapsed peavad nukud õigesti riidesse panema.
Täiendamine
Õpetaja on värviraamatust paljundanud töölehed, kus on peal erinevad riideesemed. Lapsed värvivad pilti.
Kinnitamine
Iga laps paneb ennast ise riidesse nii hästi kui oskab, ilma kõrvalise abita.
Diskussioon
Ühises ringis arutatakse, milliseid riideid on kõige raskem selga panna ning mis on riietumise juures üldse kõige raskem.
6. Rakendamine
Õue mängima minnes püüavad kõik lapsed ennast ise riietada.
7. Iseseisev harjutamine
Lapsed panevad riidesse ilma teiste abita.
8. Jätkuvuse kindlustamine
Edaspidi igal õueminekul püüab laps ennast ise riidesse panna.
2. Tervitamine
Eesmärk – lapsed oskavad tervitada oma rühma lapsi, lapsevanemaid ning õpetajaid.
Vahendid: pildid, luuletuste raamat.
1. Vajaduse määratlemine
Teretamine on üks elementaarsemaid viisakusreegleid. On kurb kui enamus lapsi hommikul rühma tulles tere ei ütle.
2. Sissejuhatus
Õpetaja loeb luuletuse „Igahommikune tere“
Kõlab üle maa ja mere
igahommikune TERE.
Kips ja kaps, kips ja kaps,
läheb kooli rannalaps.
Tuleb tuttavaid tal vastu-
kalur sadamasse astub,
sõiduks üle laia mere.
TERE HOMMIKUST!
JAH, TERE!
Igaühte töö nüüd ootab.
Parandama tõttab noota
kibekärmelt naistepere.
TERE HOMMIKUST!
JAH, TERE!
TERE, päike, TERE, tuul,
TERE, hommik, taevas ere
TERE, maa ja meri suur –
Igaüks saab rõõmsa TERE.
3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine
Tere ütlemine, viisakuse õppimine.
4. Sotsiaalse oskuse modelleerimine
Lapsed istuvad vaibal. Õpetajal on 4 pilti, näitab neid kordamööda.
Igal uuel hommikul ütlen: „Tere hommikust!“
Siis, kui päike taevas ütlen: „Tere päevast!“
Igal uuel õhtul ütlen: „Tere õhtust!“
Siis, kui saabub öö soovin ma „Head ööd!“
5. Käitumise harjutamine
Lapsed kõnnivad vabalt saalis ringi, üksteisest möödudes öeldakse TERE!
Sama korratakse joostes ning hüpates.
Rollimäng
Lapsed mängivad mängu “Minu päev lasteaias“

Kuidas ma tervitan õpetajat ja teisi lapsi.

Kuidas ma õhtul „head aega“ ütlen.
Täiendamine
Miks peab viisakas olema?
Milliseid viisaka käitumise sõnu te veel teate?
Kinnistamine
Sõrmemäng
Kaks paksu härrat said kokku teel, nad teretasid: „Tere, tere!“
Kaks peenikest preilit said kokku teel, nad teretasid: „Tere, tere!“
Kaks julget sõdurpoissi said kokku teel, nad teretasid: „Tere, tere!“
Kaks lõbusat koolipoissi said kokku teel, nad teretasid: „Tere, tere!“
Kaks pisikest beebit said kokku teel, nad teretasid: „Tere, tere!“
Diskussioon
Arutelu teemal kuidas saab „Tere“ veel teistmoodi öelda. Miks mulle meeldib/ei meeldi teretada.
6. Rakendamine
Hommikuti rühma tulles lapsed teretavad.
7. Iseseisev harjutamine
Lapsed teretavad teisi kaaslasi ning õpetajaid, lapsevanemaid.
8.Jätkuvuse kindlustamine
Õpetaja näitab eeskuju, teretades hommikuti lapsi rõõmsalt.
5