Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs: Narva Vanalinna Riigikool. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs.
Narva Vanalinna Riigikool .
Narva Vanalinna Riigikool asub Narvas ja see avas oma uksed 1.09.2000. See õppeasutus on loodud selleks, et lapsed muukelsetes peredest õpisid riigikeeles ja kuulub kuulub Haridus - ja Teadusministeeriumile ning töötab väikeste ja suurte Narva ja selle ümbruskonna elanikkega keelekümblusmetoodika alusel.
( http://www.nvrk.edu.ee/new/ , http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu )
Keelekümblusprogrammid said oma alguse Kanadas 1965. aastal, selle autor on professor Fred Genesee ning see on loodud selleks, et lastel oli võimalus omandada kaht riigikeelt. NVRKs on kavandatud nii, et lastel peab olema samad võimalused meie riigis õppimisel, kui ka lastel, kelle emakeel on eesti keel. Keele õppimine algab juba esimeses klassis, kus kõik tunnid on eesti keeles, alguses kasutab õpetaja zeste, ühiseid tegevusi, näidiseid jne selleks, et lapsed said aluse, mida pärast nad kasutavad keele õppimiseks. Algklassides kõik tunnid on eesti keeles, v. a. vene keele tunnid, mis algavad ainult teises klassis. Pärast algkooli suureneb emakeele osakaal aastast aastani, see osakaal võib muutuda, aga 6. klassis on juba 50 protsendi vene keeles ja 50 protsendi eesti keeles.
Kooli eesmärk on säilitada muukeelsetele õpilaste identiteedi ja arendada, toetada eesti keelt ning teha seda mitmekülgselt – kõik on seotud keele omandamisega, nii õppeainete sisu, suhltemine õpetajaga ja raamatukogu, kus on raamatud eesti ja vene keeles, kui ka huvialaringid, ekskursioonid ning õppereisid, mis on ka eesti keeles või on seotud sellega. Esmärgiks on ka näidata lastele eesti kultuuri, mõistmist ning näidata, kuidas paremini koostööd teha.
Keelekümbluse õpetajal eesti keel peab olema emakeelena ja vene keel sellel tasemel, et ta saaks lastega ja vanematega arusaadavalt suhelda. Õpetajal ei pea spetsiaalne väljaõpe olema, vaid ta peab selle programmiga tutvuda.
( http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/metoodika )
Narva Vanalinna Riigikool annab nii põhiharidust, kui ka üldkeksharidust statsionaarses õppes. Kui valitakse valikaineid, siis arvestatakse kooli suundi ning seda, mida rohkem sobib vanematele ja õpilastele. Tavaliselt pakkutakse erinevaid variante ning vanemad ise valivad, mida hakkavad nende lapsed õppima.
Koolis tegutseb raamatukogu, mis samuti annab lastele võimalust süvendada eesti kultuurisse ja keelesse. Raamatukogus on nii raamatud, kui ka audio ja video materjalid, nii õpikud ja õpematerjalid, kui ka raamatud lihtsalt lugemiseks, nii lastele, kui ka nendele õpijatele, kes õpib gümnaasiumus. Raamatukogu eesmärgiks on teha need materjalid kättesaadavaks, suureneda leste lugemishuvi ning areneda nende iseseisvust.
Selles koolis on loodud pikapäevarühmad, mis on mõelnud nende lastele, kes õpib algklassides. Pikapäevarühvad on tavaliselt kohustlikud ja on tehtud selleks, et aidata lapsi nende kodutööde kirjutamises ja selleks, et lastel oli võimalus tundide pärast õpetajale küsimusi esitada ja neid lahendada. Sellel ajal saab õpetaja ka keelemänge korraldada ja vanematega kontakteetida.
Koolis korraldatakse tihti erinevaid üridusi ja väljasõite, kus lapsed samuti arendavad oma keele oskust ja lähenevad eesti kultuuriga . Sageli käivad koolis külalised, kelle jaoks kool organiseerib ekskursiooni, kus õpilased, kes ekskursiooni ajal kannavad eesti rahvariideid, ise rääkivad oma koolist nii vene, kui ka eesti keeles (see sõltub sellest, millist keelt räägivad külalised).

(Narva Vanalinna Riigikooli põhimäärus http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/dokumentatsioon/dokumentatsioon/168-narva-vanalinna-riigikooli-p-him-rus , http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/metoodika )


Allates 2009. aastast on Narva Vanalinna Riigikoolis gümnaasim, enne seda oli ainult põhikool. Nii põhikooli, kui ka gümnaasiumi lõpetavad NVRK õpijad nagu tõelised eestlased. Riigieksameid sooritavad nad eesti keeles, eesti keele eksamit sooritavad nagu emakeele eksamit ning pärast keskkooli lõpetamise on nende õpilastel eesti keel emakeelena. Võrreldes teiste eesti koolidega on eesti keele riigieksami tulemused keskmised ja Narva linna jaoks see on väga hea tulemus.
( http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/ajalugu ,
Kool saab igal aastal rohkem ja rohkem populaarsust – kui 2000. alguses 1. klassides õpisid umbes 20 lapsi, siis sellel aastal õpivad 1. klassides juba üle 30 lapsi. Vanemad valivad seda kooli, usaldavad seda kooli ning usuvad, et see kool aitab lapsi tulevikus lihtsamini mitmekultuurses keskonnas suhelda, õppida ja elada.
( http://www.postimees.ee/export/riigieksamid/2013/ )
Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs-Narva Vanalinna Riigikool #1 Ühe õppeasutuse tegevuse analüüs-Narva Vanalinna Riigikool #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ellen Antipenko Õppematerjali autor
Narva Vanalinna Riigikooli tegevuse analüüs, on kirjeldatud keelekümblusprogramm ja NVRK võimalused õpilaste jaoks

Sarnased õppematerjalid

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

õpivad. Projektist, Te teate, mis raskused on olemas ja kuidas neid likvideerida. 1. Teise keele keelekümblusprogrammid Keelekümblusprogrammid on sellised õppeprogrammid, mille puhul kasutatakse koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 45­60 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Meediatekstide analüüs-võrdlus
4
doc

Meediatekstide analüüs (võrdlus)

valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) ­ siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid (uudis) ­ siin räägitakse sellest, et Narvas on 2 kooli (Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool) ja neid tahakse ühendama. Siin on toodud NEG õpetajate (ja vanemate) pool. Esimene asi, mida ma ärkasin, oli see, et need artiklid kuuluvad pehmete uudiste hulka, kuna nad on kõige rohkem seotud haridusega. Teine asi, mida ma märkasin, oli see, et nende meediatekstide

Meedia
Euroopa kool
10
pdf

Euroopa kool

klassis. Õpitulemuste hindamise alused ning eesmärgid Euroopa koolis ühtivad Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatuga ­ kesksel kohal on hindamise kriteeriumide teadlikkus ning õpilase edasise arengu soodustamine-toetamine (sh õpilase enesehinnangu kujunemine võrdluses teistega). Hindamise aluseks on suulised vastused ning kirjalikud tööd. Euroopa koolis on keeleoskuse ja ainealaste teadmiste hindamine ühitatud, mõlemaid aspekte hinnatakse ühe esitluse raames. Viimane seab eriti kõrged ootused õpetajatele. Esimesel kolmel õppeaastal (1.­3. kl) peegeldab kokkuvõttev hinne kõiki õpetaja tähelepanekuid ning olemasolevaid õpitulemusi õpitavas aines. Tulemus väljendatakse täisarvulise hindena. 4.­6. õppeaastal sisaldab hinne kahte komponenti: hinne A on kokkuvõte kõikidest õpetaja tähelepanekutest ning õpilase suulistest ja kirjalikest vastustest, v.a hindes B sisalduv;

Kunstiajalugu
Kakskeelne laps ja tema õpetamine
18
doc

Kakskeelne laps ja tema õpetamine

Leisson. (2011). Kakskeelne laps rühmas. [2012, 23. aprill]. www.tartu.ee/tahtvere/KAKSKEELSUS.doc KOOL Kakskeelne kool? Kui lapsevanemal on võimalus lapsele kool valida, tuleks selle leidmisel arvesse võtta terve hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument. Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Eesti koolisüsteem
28
docx

Eesti koolisüsteem

algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine. 8 Ibid. 9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.11 Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks: I kooliaste – 1.-3. klass. II kooliaste – 4.-6

Ühiskond
Vara valla haridusajalugu
12
doc

Vara valla haridusajalugu

Aegade jooksul kooli asukoht muutus, vastavalt sellele, kes oli õppetöö eest vastutav. (10; 15) 23. mail 1786.aastal kutsuti Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, võõrmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kihelkonna kõigi koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan. Pastor pidas teda heaks õpetajaks, kuid polnud rahul tema elukommetega. Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15) 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster - koolmeister Kristjan Masing. (15) Koolimaja Varal ehitati 1806. aastal

Ajalugu
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi

Ajalugu
HEV koordinaatori roll
15
doc

HEV koordinaatori roll

õppida teistega arvestamist, ema aga ühel hetkel ei saanud poisist lihtsalt jagu. Eriti raskeks muutus olukord, kui poiss jõudis 5. klassi, vahetus klassiõpetaja ja õppetöö läks üle nn ainepõhisele õppele, kus õpetajad vahetusid. Probleemid aina süvenesid, sest igal õpetajal olid omad nõudmised ning päädis olukord sellega, et laps tuli saata koos vanematega psühholoogile, peale selle vajas ta ka ühe õppeaasta individuaalset õppekava matemaatikas. Olukord oli muutunud ikka väga keeruliseks. Hiljem olukorda analüüsides, jõudsime õpetajatega koolis järeldusele, et õpetajal oleks tulnud koheselt reageerida, kui ilmnesid esimesed signaalid probleemidest. Siinkohal jäi puudu õpetaja poolt teavitamisest , sest abi saamiseks oleks olnud mitmeid teisi lisavõimalusi, näiteks lapsevanemaga tihedam koostöö või kohene pöördumine mõne spetsialisti poole

Sotsiaalpedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun