Vahetestid: hääl ja kuulmispuue, Logopeedia alused (HTEP.02.050) (0)

Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub:
- Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on:
- Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: 
- Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude korral võib: 1. Afoonia on tingitud a. Häälepaelte sulgumatusest
b. Häälepaelte liiga tugevast sulgusest
c. Häälepaelte osalisest sulgusest
d. Häälepaelte ebakorrapärasest sulgusest 2. Resonaatorsüsteem mõjutab hääle a. Kõla ehk tämbrit
b. Tugevust
c. Kõrgust
d. Kiirust 3. Hääle funktsionaalsüsteem koosneb kolmest osast. Need on a. Resonaatorsüsteem
b. Hingamissüsteem
c. Hääle tekitamise ehk vibraatorsüsteem


Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Häälduselundid 4. Meeri Kompuse uurimistööst selgus, et uuritud õpetajatest esines häälehäire  a. Igal teisel õpetajal
b. Igal kolmandal õpetajal
c. Igal neljandal õpetajal
d. Igal viiendal õpetajal 5. Hingamissüsteemi ülesanne hääle tekitamisel on a. Tagada vajalik õhu hulk
b. Tagada piisav õhurõhk
c. Varustada kopse piisava õhuga puhkeolekus 6. Mitteorgaaniliste (funktsionaalsete) häälehäirete põhjuseks on a. Hääle liigne kasutus
b. Vale hääle kasutus
c. Vokaaltrakti anatoomilised muutused
d. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus 7. Düsfoonia avaldub järgmiselt / häälepuude ehk düsfoonia korral võib a. Hääl on käre
b. Hääl on liiga kõrge või madal
c. Hääl on ebastabiilne, muutlik
d. Hääl on liiga valju või vaikne
e. Hääl puudub täielikult 8. Düsfoonia on a. Hääle tugevuse puue
b. Hääletus
c. Hääle tämbri puue
d. Hääle põhitooni kvaliteedi häire
e. Hääle kõrguse puue 9. Meeri Kompuse uuringust selgus, et Eesti õpetajate teadmised häälehoiust on  a. Ebapiisavad
b. Väga head
c. Piisavad, hoidmaks ära hääleprobleeme 10. Hüponasaalset hääldust põhjustab a. Hääldades ei liigu vajalik õhk ninaõõnde
b. Hääldades tekib õhupuudus
c. Hääldades liigub liigselt õhku ninaõõnde
d. Hääldades liigub liigselt õhku suuõõnde 11. Resonaatorsüsteem koosneb järgmistest osadest a. Ninaõõs
b. Suuõõs
c. Neel


Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Hambad
e. Häälepaelad 12. Nasaalset hääldust nimetatakse  a. Rinofooniaks
b. Afooniaks
c. Düsfooniaks 13.   Kas   väide   on   õige   või   väär?   Orgaanilise   häälepuude   korral   on   tegu   häälekurdude
struktuursete muutustega a. Õige
b. Vale 14. Inimesel on takistatud õhuvoolu liikumine ninaõõnde. Millega on tegemist? a. Hüponasaalsus
b. Häälehäiret ei esine
c. Afoonia
d. Hüpernasaalsus 15. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on / orgaaniliste häälepuuete põhjuseks on a. Anatoomilised muutused vokaaltraktis / vokaaltrakti strukturaalsed muutused
b. Kõri põletikulised protsessid
c. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus
d. Liiga palju ja liiga valju häälega rääkimine / valju häälega rääkimine / liigne hääle kasutamine
e. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire 16. Hääle kõrgus sõltub eelkõige a. Häälekurdude võnkesagedusest
b. Häälekurdude pikkusest ning pingsusest
c. Kopsumahust
d. Häälekurdude võngete tugevusest 17. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on a. Häälepaelad ei sulgu täielikult
b. Häälepaelte sulgus on ebakorrapärane
c. Häälepaelad võnguvad ebaühtlaselt
d. Häälepaelad ei sulgu üldse 18. Resonaatorsüsteem koosneb järgmistest osadest a. Suuõõs
b. Ninaõõs
c. Kõri
d. Neel
e. Häälepaelad 19. Hüpernasaalne hääldus on tingitud asjaolust, et  a. Hääldades liigub liigselt õhku ninaõõnde
b. Ninaõõnes on takistus


Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ c. Hääldades ei pääse vajalik õhk suuõõnde
d. Hääldades ei liigu vajalik õhk ninaõõnde 20. Häälekurrud paneb võnkuma a. Häälepilust allapoole jääv õhurõhk
b. Häälepilust ülespoole jääv õhurõhk
c. Häälepilust ülespoole ja allapoole jääv õhurõhk 21. Düsfoonia põhjuseks on a. Häälepaelte sulgus on ebakorrapärane
b. Häälapaelad ei sulgu täielikult
c. Häälepaelad võnguvad ebaühtlaselt
d. Häälepaelad ei sulgu üldse 22.   Kas   väide   on   õige   või   väär?   Käitumuslik   häälepuue   võib   sekundaarselt   kaasa   tuua
orgaanilisi muudatusi häälekurdudel a. Õige
b. Vale 23. Hääle akustiline omadus ei ole hääle a. Kiirus
b. Tämber
c. Põhitoon
d. Tugevus 
e. Kõrgus  24. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub esmalt / eelkõige a. Häälekurdude sulguse tihedusest
b. Häälekurdude võngete sümmeetrilisusest
c. Häälekurdude lainete ebaühtlusest
d. Häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest 25. Afoonia on a. Hääletus / hääle kaotus
b. Hääle kähedus
c. Hääle kõrguse puue
d. Hääle katkendlikkus 26. Käitumuslikke häälepuuete põhjuseks võivad olla: a. Traumad
b. Hääle vale kasutus
c. Halb psüühiline seisund
d. Kasvajad
e. Häälepaelte põletik ● Düsartria puhul ei ole kõnehingamine enamasti peamine probleem. Esmalt siiski hääldus  ja hääl/prosoodia.


Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetest: kuulmispuue 1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad  häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a. Koogamine ja lalin on enamasti sarnane kuuljatega b. Esimesed sõnad tulevad kõnesse hiljem c. Lalinaperioodil esineb võrreldes kuulajatega lapse kõnes vähem häälikuid ja silpe d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse: a. Detsibellides b. Hertsides - helikõrgust c. Kilovattides d. Detsiballides 5. Hääle omaduste kõrvalekalded on tingitud kuulmispuude korral: a. Visuaalse kontrolli kujunematutest b. Kuulmiskontrolli puudulikkust c. Hääletekitamise, kõnehingamise ja artikulatsioonielundite kostöö puudulikkest. d. Häälepaelte hüperfunktsioonist e. Artikulatsiooniorganite motoorika kahjustusest


Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 6. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: a. Häälduspuuded b. Kõnehingamise probleeme c. Sõnade hääldamisel silpide ja häälikute kordusi d. Häälehäiret 7. Kuulmispuude korral on kahjustatud kõne seisukohalt primaarselt: - Kõnetaju 6. Kuulmispuudega isikutel on raskem tajuda ja omandada: a. Häälduslikult nähtavaid häälikuid b. Madalatel helisagedustel olevaid häälikuid c. Kõrgetel helisagedustel olevaid häälikuid d. Akustiliselt väheintensiivseid häälikuid 8. Kõneldud helidel vahetegemist nimetatakse: a. Kõnemõistmiseks b. Kuulmispuudeks c. Kõneloomeks d. Kuuldavuseks 9. Kuulmispuudega isikute kõige sagedasem häälehäire on: a. Naasaalsus b. Afoonia c. Düsfoonia 10. Kuulmispuude puhul ei pruugi kujuneda normikohast koartikulatsiooni  häälikute hääldamise vahel, st sõnu pigem häälitatakse mite ei hääldata. Sellisel  juhul on tegu: a. Häälehäirega b. Kommunikatsioonipuudega c. Häälduspuudega d. Prosoodia puudega


Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 11. Kuulmislanguse sügavust määratakse: a. Audiomeetriga b. Audiogrammiga c. Kõnetestiga d. Foniameetriga 12. Kuulmislanguse korral on kõne 13. Raske kuulmispuude korral võib kõne olla: - Liiga ilmekas 14. Raske kuulmislanguse korral: a. Koogamine on sarnane kuuljatega b. Hääldus võib olla nasaalne c. Lalinaperiood hilineb ja on vaene d. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse mõningase hilinemisega 15. Milline väide ei ole tõene. - Kerge kuulmislanguse korral on kõigi häälikute kuuldavus ühtlaselt halvenenud. 16. Kuulmispuudega lapsele sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: - Sobitusrühm - Tasandusrühm 17. Kuulmislangus võib tingida lapse arengus: a. Kõne arengu mahajäämuse b. Kognitiivse arengu mahajäämuse c. Üldmotoorika arengu mahajäämuse d. Eneseteenindusoskuste kujunemise raskused 18. Kõnehingamise probleemide tekkepõhjuseks on enamasti: - Liiga sagedased ja korrapäratud sissehingamised - Liiga kiire väljahingamisfaas kõnelemise ajal


Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 19. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada järgnevate meetmetega: a. Panna maha vaipkate b. Panna akende ette pehmed kardinad c. Panna tooli jalgade alla mööblivildid d. Sulgeda uksed-aknad e. Panna akende ette rulookardinad f. Avada uksed ja aknad 20. Milline väide on tõene? a. Kuulmistingimusi saab parandada kajaefekti vähendamisega ruumis. b. Kuulmistingimusi saab parandada sisemise ja välise taustmüra  vähendamisega, mis parandaks kõnest arusaamist. c. Taustmüra vähendamine ei ole oluline, kuna kuulmispuudega isik peab  harjuma taustmüras kõnest arusaama. d. Kiilmistingimusi saab paradada kajaefekti suurendamisega ruumis, mis aitaks  võimendada helisid.