10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
94 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
372093
Õppematerjali autor
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng
Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.
Rääkimisel ja laulmisel aeglasem. Kaitsefunktsioon- köharefleks kaitseb kopse Hääletekke- e fonatsioonifunktsioon Hääle tekkes on oluline osa hingamisel ning selles osalevad kolm põhilist hingamisaparaadi osa: 1. kopsud, bronhid, trahhea; 2. kõri hääleaparaat (häälepaelad) 3. nina- ja suuõõs ning ninakõrvalkoobaste resonaatorite süsteem (ülemised resonaatorid) Hääl tekib kõris häälelihaste toimel. Hääle tekke teooriad: Müoelastiline teooria: hääl tekib häälepilu ahendavate lihaste e aduktorite kokkutõmbel. Neurokronaksiline e Hussoni hääletekketeooria: sulgub häälepilu ajust tulevate bioelektriliste impulsside mõjul, ei pea hingamist oluliseks. Hääle omadused: Saab eristada meest, naist, eri ealisi, tervet ja haiget inimest. Mida tihedamalt on häälepilu sulgunud, seda selgem/tervem on hääl. DÜSFOONIA e häälehäire: tekib häälepilu sulguse defekti korral. Hääl on kähe.
Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika  kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika  helilaine Tajufoneetika  kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad  üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Logopeedia, võõrkeelte omandamine, murrete uurimine, kõnekunst, akustika, kõnetehnoloogia. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid)? Foneem  keelesüsteemi väikseim osa, neil ei ole tähendust, aga nende abil võime eristada sõnade tähendust. Realiseeruvad kõnes häälikutena. Foon  üks ühik heli jadas Allofoon  sarnaste häälikute perekond
tekib alghääl. Hingamissüsteemi ülesandeks on tagada vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhk, et panna häälepaelad vibreerima. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Hääle olemasolu ja kasutamine on enamasti teadvustamata ning iseenesestmõistetav, mistõttu ei pöörata häälele tähelepanu enne, kui hääle omadused muutuvad (nt on käre, jõuetu) või hääle kasutamisel tekivad probleemid (nt hääl väsib). Esinemissagedus Häälehäirete esinemissagedus erinevates vanusegruppides on kõrge: häälega esineb probleeme 11-30%-l täiskasvanutest (nt õpetajatest on hääleprobleeme koguni 60%-l) ning 6- 11%-l lastest (mõnede uurijate hinnangul koguni kuni 21,6%-l). Põhjused, soodustavad tegurid Häälehäire põhjus võib olla sünnipärane (nt suulaelõhe), hingamissüsteemi või kõripiirkonna
osa on suuõõs. - Stiimul 4. Foneetiline transkriptsioon – häälduskiri. IPA on rahvusvaheline transkriptsioon. Sõnaraamatud kasutavad IPAt. Suhtlusahelas tekib alati tagasisidekanal, mida saadakse ka iseenda kõnest. Tavaliselt tekib oma hääle võõristamine, kui seda lindilt kuuldakse. Inimene kuuleb oma häält teisiti kui lindistuselt kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega  Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus  Humanitaarteadused:
Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib  põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel). Meeshääle kõrgus on umbes 70 150 Hz ja naishäälel umbes 150 300 Hz 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid