Utilitarism ja kohuse eetika (0)

Utilitarism ja kohuse eetika
„ Ühe skandaali märkmed“
Filmis „Ühe skandaali märkmed“ oli peategelaseks uus keraamikaõpetaja, Sheba , kellel tekkis keelatud armastus oma õpilase, Stevega. Nad hakkasid peale tunde kohtuma. Sheba nimetas seda järelaitamistunniks, kuid mis tegelikult seal juhtus, jäi nende vahele, vähemalt seniks kuni ajalooõpetaja Barbara hakkas aimama , mis tegelikult toimub.
Barbara, kes oli karm ja õiglane õpetaja, hakkas sõbrunema Shebaga enne seda juhtumit, mil ta avastas, et õpetajal ja õpilasel on suhe. Muidugi, kui ta sellest kuulis ei jätnud ta kasutamata võimalust manipuleerida Shebaga. See oli lihtne ja utilitarismis täiesti normaalne nähtus. Ta vaikis ning ei rääkinud kellegile, kuna Sheba oli talle truu sõbranna ja ta sai ise kasu. Kohuse eetikas oli see aga täiesti aju vaba vaikida ja manipuleerida Shebaga. Esiteks poiss oli alaealine ning tema õpilane, see tähendab seda, et koolireeglites on selgelt kirjas, et õpilasel ja õpetajal ei tohi olla omavahelisi suhteid, vähemalt mitte sellisel kujul, et õpetaja magatab õpilast. Kuid Barbaral olid absoluutselt teised eesmärgid. Barbara oli homoseksuaalne ning kohati pealetükkiv naine. Ta teadis täpselt, mida ta Shebalt ootab ja kuidas seda saada. Shebal aga oli oma pere ning kodus ka downi sündroomiga poeg, kellepärast ta ei tahtnud, et kõik see asi välja tuleks. Tal oli endalgi häbi. Utilitarismi on selles loos kajastatud rohkem, kuna iga tegu mida tehti, teenis vaid omakasu. Sheba andis tõuke asjade käigule ja tundis end hästi, oma õpilase kätevahel, mis tegelikult on naeruväärne. Kuid ka tema oli omakasu peal väljas. Ta tahtis vaid lohutust oma pingelisele elustiilile. Barbara tahtis Shebalt armastust, mida Sheba talle pakkuda ei soovinud, kuid pidi tegema seda, mis Barbara palub, et mitte teha oma perele haiget. Kogu see asi on väär aga kohuse eetikas. Barbara poleks tohtinud vaikida, see oli seadusevastane ja mängis tegelikult kõigi tunnetega. Pealegi kui see asi välja tuli jäi Barbara süüst puhtaks. Kogu süü läks algul sellele poisile, kes tegelikult poleks iial seda saladust paljastanud. Barbara oli õel ja kohuse eetikas täiesti väär. Ta vaikis, ta manipuleeris- ta polnud tõeline sõbranna tegelikult. Tõeline sõbranna oleks pidanud olema nõustaja ,abivalmis ning mitte käima pinda ja käituma nii nagu seda tegi paraku Barbara. Kui ta oleks lihtsalt vaikinud sest, et on truu sõbranna siis ta poleks manipuleerinud ja Sheba elu raskemaks teinud. Aga temas voolas tohutu armastus ja iha Sheba vastu, mis andis tõuke kogu sellele manipuleerimisele. Võib-olla on see iseenesest mõistetav, et Barbara tahtis vaid parimat aga kellele? Kogu selle loo põhjal saab väita, et kumbki ei käitunud õieti kohuse eetika järgi. Kuigi tegelikult ma arvan, et kõik see, mis oli õpilase ja õpetaja vahel, oleks pidanud olema saladus ning mitte välja tulema . Võib-olla poleks see pidanud lihtsalt toimumagi, kuid kui kaks tükki armastavad siis pole oluline vanus, pikkus, kaal jne.Ning see polnud seaduse vastane, kuna poiss oli vanem kui 14. Kohuse eetikas on see seaduslik. „Kanna pöörde“ võttis kogu see lugu siis kui see paljastati.Kui Barbara vihjas oma töökaaslasele ja see edasi rääkis poisi vanematele. Barbara töökaaslane käitus kohuse eetika järgi igati õieti samas võib ka väita, et utilitarismi seisukohalt oleks ta ka ilmselgelt paljastanud selle räpase saladuse . Omakasu oli suur, kuna tahtis kättemaksta Shebale, kellesse ta oli armunud.Tegelikult oli kohuse eetika järgi see õiglane, et lugu välja tuli. Kuid kindlasti mitte nii, et Sheba oli häbiplekk ja Barbara loost puhas.Kohuse eetika järgi oleksid pidanud mõlemad naised vastutama ja loomulikult ka see noormees , kes õpetajaga vahekorda astus. Noormees polnud rumal ja teadis täpselt, millesse end mässinud oli.Lugu lõppes aga õiglaselt ning olen rahul loo lõpuga, kuna kohuse eetika järgi, omakasupüüdlik õpetaja sai karistuse ning Sheba mõistis, kes tegelikult oli Barbara. Sheba ja Barbara vahel polnud tegelikult sõprust. See oli lihtsalt mäng,et kasu saada. Utilitarism jäi selles loos peale ning enamus ajast tehti asju nii, et kõigil oleks kasu, mitte selle järgi kuidas kohuse eetika välja nägi.