kirjand Tuleviku kool (0)

Tuleviku kool

Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei sa elada õppimata. Keskkond kus laps omandab lõviosa oma teadmistest etendab olulist rolli lapse arengus. Laps vajab õppimisel kodu ja kooli tuge. Intelektuaalse kasvulava tagamiseks on vajalik kvaliteetne õpikeskkond. Ainult kodusest kasvatusest tänapäeval ei piisa. Meie tulevik on väga suurel moel seotud tulevaste põlvedega nende hariduse ja käekäiguga.
Meie väikeste koolide sulgemine ja tulevikus vajadusel nende taasavamine on hoopis keerulisem ja raskem. Inimesi maale meelitada on suhteliselt võimatu, kuna lapsevanemad suunduvad linna tööle. Maaelu hakkab vaibuma. Kui tänapäeval pannakse rõhku sellele, et ärga unustage oma kohtukohti, siis meie ühiskond proovib just vastupidist teha. Kui perekonnad suudunuvad linna ei ole neil enam mingit soovi tagasi maale asuda , kuna maal on kõik välja surnud ja siis ei ole vastavaid võimalusi heale tulevikule. Väikeste algkoolide sulgemise ja keskhariduse andmise lõpetamine kaasneks väga palju probleeme. Õpilane peab ärkama varahommikul, et saaks alata bussisõit , kodust mitmeid kilomeetreid kaugemale suurde kooli. Selles hoones oleks mitu tuhat õpilast ja suhtlusringkond oleks muidugi suurem aga ka vaenulikum. Õpilaste õppepäev pikeneks, ning vaba aeg väheneks ja huvitegevus kannataks. Lapse side nii lapse kui perekonna vahel kaugeneks. Side kogukonnaga väheneks ja loota , et aastaid hiljem haridustee lõpetanud noor naaseks kodukülla võib vaid ilusaks unistuseks jääda.
Õpilaste ja õpetajate suhe oleks halvem . Kui õpetajal on klassis viisteist õpilast või kolmkümmend kaks ja mitu paralleeli on ikka märgatav vahe. Õppimisraskused, tagakiusamised, terviseprobleemid või kodumured need pole enam kellegi asi . Õpetajal ei suuda tegeleda mitme saja õpilase murega.
Koolide tase ei sõltu õpilaste arvust. Väiksed koolid on kohati edukamad ja rohkem esindatud kui suured gümnaasiumid. Suures koolis on tavaline, et toe ja abi asemel saab ta pigem kurjustada ja halbu hindeid, kui erispetsialistide abi või õpetaja meeldivat kohtlemist. Laps, kes ise hästi hakkama ei saa, jääb suurtes klassides tavaliselt hätta. Lisanduvad konfliktid ja arusaamatused õpetajatega, tülid oma klassikaaslaste ja teiste õpilastega, närv on krussis, puudumised ja popitamised sagenevad
Ülikoolid paiskavad juba ammu tööturule rohkem kõrgharidusega noori, kui nende jaoks reaalselt kohti on. Järelikult ei ole kallis ja palju vaeva nõudev kõrgharidus garantiiks ühiskonnas toimetulekuks. Selle kõrvale on kindlasti vaja ambitsioonikust ja kõrget enesehinnangut, et end massist läbi suruda ja silma paista. Kui aga see ei õnnestu, lähevad paljud noored maailma avastama ja uusi kogemusi otsima . Nii kaotab meie ühiskond inimesi kes sooviksid kunagi tagasi asuda. Ajude väljavool on alanud ja tagasi tulevad vaid vähesed.
Kiire tehnika areng võib mõjutada ka oluliselt koolielu. Muutuvad õpetamismeetodid ja abivahendid. Võimalik, et õpilaste tehnikavaldkonna teadmisi kasutatakse ära. Õpilased omandavad oma teadmisi koolis käimata. Piisab arvuti ja interneti olemasolust. Internetist laetakse materjalid ja töötatakse isesisvalt läbi ja kokkulepitud tähtajal tehakse test mille tulemusi kontrollib arvutiprogramm. Mina arvan, et õpetaja asendamine arvutiga mõjutab oluliselt õpitulemuste kvaliteedi langust.
Minu unistus tuleviku koolist oleks, et hoolivad õpetajad, kes oskavad õpetada ainet arusaadavalt ja tekitada õpihuvi. Koolis peaks olema meeldiv sisekliima , turvalisus ja sundimatu õhustik. Õpilased austaksid õpetajaid. Puuduks koolivägivald. Keskharidust saab omandada kohapeal, mitte ainult maakonnakeskustes.
Õpetajad hindaks õpilase teadmisi mitte ei võrdleks tulemusi õpilase juba kooli lõpetanud õe või venna omadega. Ala „juba vend ei osanud sul matemaatikat”.
Meie riik on nii väike, et meie mõttemaailmas võiks olla üksteise toetamine ja probleemidele lahenduse leidmine, mitte uute probleemite tekitamine.
Elerin Luuk