Mitmekultuurilise lasteaia võimalused, tugevused ja väljakutsed (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Haridusteaduste Instituut
Alushariduse valdkond
MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED
Essee
Tallinn 2016
Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks.
ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon , 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega ( Muldma & Nõmm , s.a.). Iga lapse jaoks on oluline, et tema päritolu ja kultuuri ei surutaks maha, vaid arendataks koos kodukoha kultuuriga .
Mitmekultuurilisel lasteaial on ka võimalus muuta lastevanemate arvamust teiste kultuuride esindajate suhtest , muutes sellega ka ühiskonna arvamust. Liiga palju on vihakõnesid teiste rahvuste kohta Eestis. Tekib tunne, nagu oleks tegu Teise maailmasõjaaegse Saksamaaga, kus õigus elule on ainult sakslastel, Eesti puhul siis eestlastes, ning ülejäänud inimesed tuleb lihtsalt maha lasta või minema saata. Näidates ennast kui lasteasutust, kes võtab vastu lapsi olenemata nahavärvist, usust või päritolust, antakse mõista, et teistsuguse mõttemaailma ja välimusega inimestega suhtlemine on normaalne.
Lasteaia, kus koos õpivad ja mängivad nii heleda- kui ka tumedanahalised lapsed, tugevuseks on seal käivate laste kasvav omadus tolereerida teistest rahvustest inimesi. See tähendab, et nendest lastest kasvavad avarama maailmapildiga noored, kes ei karda teisi kultuure, nad on avatud suhtlema kõigiga neil puuduvad eelarvamused. Samuti võivad need lasteaialapsed kooli minnes osata peale eesti ja inglise keele ja juba rühmakaaslase emakeelt . Keelekümblust arvatakse olema palju tõhusam viis keele õppimiseks kui kindel kindlatel kellaaegadel toimuv koolitund . Venelaste osakaal kasvab meie riigi rahvastikus, mistõttu on väga tervitatav kui nii eesti kui ka vene noored oskaksid üksteisega suhelda mõlema emakeeles, sest hetkel on probleem, et noores tööotsijad ei saa hakkama vastavalt siis eesti või vene keeles suhtlemisega, mistõttu paljud uksed jäävad neile kinni.
Igal lasteasutusel on omad väljakutsed, mida ei saa jätta lahendamata, sest niimoodi võivad need hakata lapsi kahjustama. Mitmekultuurilises lasteaias võib esimesena välja tuua keelebarjääri, sest tavaliselt ei mõista teisest kultuuriruumist tulnud laps siin eesti keelt või laialt kasutatavat suhtluskeelt inglise keelt. Seetõttu tekib õpetajal uus küsimus ehk kuidas suhelda selle lapsega, kes ei saa ühestki sõnast aru. Sellisel juhul tuleb õpetajal olla loov ning võtta kasutusele kehakeel. Näidata ise tegevus ette, mida soovitakse, et laps teeb, ning samal ajal kindlasti nimetada seda tegevust, et laps saaks kokku panna sõna kõla ja tegevuse. See on aega nõudev protsess. Samuti võiks rühmas erinevatele asjadele panna juurde silt selle asja nimetusega, et laps õpiks kirjapilti.
Teine aspekt, mis võib probleeme põhjustada, on teise kultuuri esindajast lapse tõrjumine enamuse poolt. Tänapäeva ühiskonnas on surve olla ühesugune ning erinevustele vaadatakse kahtleva pilguga. Sellepärast võib ka võõral lapsel tekkida olukord, kus teised rühmakaaslased ei soovi temaga mängida ning nii jääb ta üksi, sest ka ise ei julge teiste mängu segama minna. Lasteaial võiks olla tugiisiku ametikoht, kuhu vajadusel saab laps või õpetaja pöörduda kui tal on probleeme.
Seega, mitmekultuurilise lasteaia põhivõimalusteks on toetava hariduse pakkumine ning lastevanemate arvamuse muutmine. Peamised tugevused on teisi kultuuri tolereerivad ja mingit võõrkeelt peale inglise keelt rääkivad lapsed. Väljakutseteks on esialgse keelebarjääri ületamine ja võõrast kultuurist pärit lapse võimalik tõrjutus. Tegelikult on neid võimalusi, tugevusi ja väljakutseid veel, kuid nimetatud on suuremad ja põhilisemad, mida üks mitmekultuuriline lasteaed omab.
Olen lugenud Khaled Mosseini „Lohejooksja“.
KASUTATUD KIRJANDUS
Muldma, M. & Nõmm, J. (s.a.). Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas. http://www.cs.tlu.ee/filcore/wp-content/uploads/Helena%20projekti%20asjad/_ppimine%20ja%20_petamine%20mitmekultuurilises%20_pikeskkonnas.pdf [14.03.2016]
Lapse õiguste konventsioon . (1991). Riigi Teataja II. 1996, 16, 56. [14.03.2016]