Diplom õpetajale Kes meile ikka ,,Sauna teeb``, see on VALDU naljamees. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Kersti Tema tantsust kõike teab, kaunist kunstist lugu peab. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Ivi Viskab nalja kui on vaja, Annab julgust lõpetada. Hea, et tuli tagasi! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Külli Tema teab kõikke Eestist, loodusest ja mis muust. Oskab visata nalja ja olla tore. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Anu Teab kõikke arvutist, surfab WORDIS ja EXELLis. Oskab nalja hästi visata! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljakam õps meie koolist,
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming h
,,Minu Kolumbia" Lend papagoi nokal Jolanta Jõerand 11A Raamat räägib naisest nimega Ave Ungro, kes oli tudeng Tartu Ülikoolis. Avele räägiti tudengiorganisatsioonist, mis tegeleb töövahetusega. Talle tehti pakkumine Kolumbiast Manizalesest, kuhu teda kutsuti inglise keele õpetajaks ühte katoliikliku kooli. Hetkegi kahtlemata võtab ta pakkumise vastu, ning vana-aasta õhtul algab tema teekond Kolumbiasse. Ave kirjeldab seda, kuidas tal teel Manizalesesse paha hakkas ja ta magama jäi ning ülesse ärgates ja aknast välja vaadates avanes talle unustamatu vaade tema uuest kodust Manizalesest. Ta oli varem suhelnud oma uute majakaaslastega interneti teel. Jaanuari alguses toimub Manizaleses feria, mis on üks suurimaid festivale. Selle ajal satub Ave paljude tähelepanu alla ning satub ka televisiooni. Ave räägib ka härjavõistlusest, mis talle mitte
Direktori kõne Õpetajate päeva on peetud Eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäeva töös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpilased on õpetajad. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas , õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt? Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see , nende suunamine, aitab meil tulevases elus hõlpsamalt hakkama saada. Enamik õpilastest ei tea, mida nad pärast koolilõpetamist t
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõigest mäng, kuid lo
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk. Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Selle tõttu kutsuti teda lipuvardaks. Veel oli Tiinal mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Kuid Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud nimelt oma vanematega kuigi hä
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes
Kõik kommentaarid