Klassitsismiajastu muusikas (0)

Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid.
Klassitsism jaguneb 4 perioodiks :

• Varaklassitsism (1750-1780) – sündisid uued vormid ja žanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse.
  
• Kõrgperiood(1780-1810) – tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid.
  
• Üleminekuaeg(1720- 1760 ) – tekkisid uued muusikavormid ja žanrid.
  
• Uus klassitsism (20 saj.) – toimus ülemineku aeg.
  

Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress.
Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad).
Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma „Muusikasõnastiku“.
Ekspositsioon – sonaadivormid I osa, milles esitatakse teemad
Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa.
Repriis – heliteose algmaterjali kordav vormi osa
Sonaat – teos ühele soolo pillile, levinud klaveril
Kammersonaat:3; kiire-aeglane-kiire; 1-2 soolo pilli, viiul + klaver
Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester
Keelpillikvartett: 4; kiire-aeglane-poolkiire-ülikiire; 4keelpilli, tšello,viola
Avamäng: 1; kiire sümfooniaorkester
Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester
Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal
Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tšello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot; vaskpuhkpillid trompet , metsasarv, tromboon .
C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile. Andis välja kuulsa klaveri õpiku.
Programmiline – sisuline
Aaria – ühe ooperi solisti laul
Da- capo -aaria – järjestikus aaria
Singspiel – sisu saksa müütidest legendidest laulumäng
18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria ´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo-aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus.
Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist . Seni oli ooper olnud meelelahutuslik, mille ajal söödi, joodi, jalutati ja lobiseti. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik istus korrektselt, ei söödud ega joodud.
F. J Haydn sündis 1732 Austrias . Mängis harfi ja laulis imeilusa häälega, hiljem mängis ka klaverit . 30 a. oma elust töötas rikka ungari päritolu Esterbery juures. Õukonnas tegi ja mängis muusikat. Abiellus juuksuri kelleri tütrega kes ei pidanud Haydnist lugu. On kirjutanud 24 ooperit, mitu aretooriumi. (aastaajad) 104 sümfooniat. Kasutas muusikas heli maalingut. Ta oli optimistlik, (Jumal kinkis talle rõõmsa südame) suri 1809.
W. A. Mozart sündis 1756 Austraalias. Teda õpetasid ema ja isa ning mängis lapsena viiulit , klaverit e. ime laps. Esines koos õdedega erinevates riikides. Töötas Saltspurgi õukonnas, hiljem töötas vabakutselisena. Ta oli naiste mees, 6 naist 4suri, oli raha laristaja. Eeskujuks olid Bach, Händel ja Haydn. Ooperid: Don Giovanni , Cosi fantutte, võluflööt, 41 sümfooniat. Loodel oli oma kindel stiil ja looming aga kahjuks sai kuulsaks pärast surma
Figaro pulm – opera buffa
Don Giovanni opera seria
Võluflööt – singspiel.
Reekviem on surnutele pühendatud missa , mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist „Requiem aeternam dona eis Domine“, mis eestikeelses tõlkes tähendab „ Igavene rahu anna neile, Issand“. Mozart alustas Reekviemi kirjutamist 1782 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose Süssmayri. Reekviem on Motzarti kõige kuulsam vaimulikteos.
Lakrimoosa – pisarad
L. v. Beethoven sündis 1770 Bonnis. Saksa helilooja ning esimene esitlus 7 a. klaveril. 11a. mängis orelit. 19a. oli perepea ja hoolitses 2 noorema venna eest. Tööaasta. Varane periood oli Haydni õpilane. Ta elas vaba kutselisena kunstniku elu. Teda toetasid rahaliselt suured mõisnikud. Kirjutas klaveri sonaate ning 1795 hakkas ta kõrvakuulmine nõrgenema. Teisel perioodil proovib teha enesetapu aga saab üle ja oli jõuline,viljaks periood. Kolmas e. kriisiperiood. Selleks ajaks oli tal 8 sümfooniat ning 1 vend sureb ja venna poeg laostab Beethoveni ning viib majandus kriisini. Kõrvakuulmine halveneb. Hilisel perioodil oli tal väga vastuoluline meeleolu. Ta armastas juua ning maks läheb läbi ja ta on kurt. Klassikaline stiil muutub romantiliseks. Elab elu lõpuni kuulde aparaadiga mille leiutas Mältsel.