Klassitsism (3)

1. Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791)
*Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana . *Vanematel oli 7 last.
*Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades.
*Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis.
*1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi.
*1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda.
*14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
* 1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna.
*Loominguperioodid:
1763 -1773 Pariis, London, Viin
1773-1781 Salzburg
1781-1791 Viin
*1 reekviem *19ooperit („Haaremirööv“, „Don Giovanni “, „Võluflööt“, „ Figaro pulm“, „Zaide“) *41 sümfooniat („40.sümf“, „41.sümf“, „ Jupiter “)
* kirj ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte
*palju vaimulikku muusikat ka („Reekviem“ jäi pooleli surma tõttu) (hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat)
*ei ole teada,miks ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda
2.Ludwig van Beethoven (1770-1827)
*Sündis Bonnis. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pere oli majanduslikes raskustes pidevalt.
*Esmakordselt andis Ludwig klaverikontserdi 7-aastaselt
*Õppis Bonni ülikoolis vabakuulajana.
* Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus.
1. 1770–1792 Bonni periood (kujunemisaastad).
1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost.
2. 1792–1802 Viini I periood (varane looming).
Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose).
3. 1802– 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg).
Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" ( 1803 ), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper " Fidelio " ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.
Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut.
4. 1813 –1827 Viini III periood (hiline looming).
Loominguline kriis 1813–1815. Kirjutas väga vähe. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad.
Tähtsamad teosed: Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816), Missa Solemnis (1823), 9. sümfoonia (1824), muusika Goethe " Faustile ". Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827.
*9 sümfooniat *32 klaverisonaati („Pateetiline sonaat " „Kuupaistesonaat" „Appassionata") *5 klaverikontserti *ooper „Fidelio“ *Missa Solemnis(„Pidulik missa“)
3. KLASSITSISM 1720-1810
*nimi lad keelse sõna Classicus(parim,esmaklassiline,eeskujulik) järgi
*sellel perioodil püüti kunstis jäljendada klassikalisi põhimõtteid-riietus,kombed klassikalised
*Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794
*Napoleoni sõjad 1799-1814
*esimesed muusikaühingud
*avalikud kontserdid
*nooditrükindus-muusikaõpikud,-ajakirjad
* kirik ei piiranud enam muusika kirjutamist
*homofooniline muusika
*väga palju kirj instrumentaalmuusikat
* usuti inimmõistusesse
*arenes pedagoogika
*idealiseeriti loodust,lapsepõlve-2 rikkumata asja
* haritus , andekus , läbilöögivõime
*materialistid,telegraafi aparaat -morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria -Drawin, röntgen, auruvedur,-laev
*1720- 1760 -üleminekuaeg- uued žanrid ja vormid
*1760-1780 varaklassitsism
*1780-1810 kõrgaeg
*Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri
* Maalikunst -rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres
* Arhitektuur -lihtsus,sümmeetria,sambad, kuplid . Nt Tartu Ülikooli peahoone
* Skulptuur -valge marmor ,antiiksed eeskujud
*Filosoofia- Rosseau ,Voltaire
*Teadus-Rosseau
4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos ,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad
Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism
4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett( skertso )
Instrumentaalmuusika-ainult pillidel esitatav muusika
Opera seria-tõsine ooper,kus tegelasteks ajaloolised,mütoloogilised kangelased,hiljem hakati kuj reaalset elu
Singspiel -laulumäng,rahvalik meelelahutus ( Hiller ,Mozart „Võluflööt“)
Keelpillikvartett-instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillis-viiul, vioola ,tšello, kontrabass
Vaimsed väärtused-kõik mis seotud ajuga(andekus)
Homofoonia-mitmehäälne muusikateos,kus üks häältest on domineeriv,teised hääled moodustavad selle saate
Valgustusajastu-oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Kammersonaat- (3osaline ALA)
Klassikaline orkester- keelpillid , puu-, vaskpuhkpillid
Opera buffa -koomiline ooper,tegelased madalast seisusest,kasutati ka intermeediumi (Pergoles „Teenija käskijanna“, Rousseau „Külaennustaja“)
Ooperi reform -ooperi lihtsustamine (numbriooper)
Vokaalmuusika -laulmiseks loodud muusika
Kammermuusika -klaveriduo mõne meloodiapilliga