Mahepõllumajanduslik seakasvatus Eestis (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut
MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK SEAKASVATUS
EESTIS
Koostaja : Sigrit Saar
Juhendaja : Marko Kass
Tartu 2013

1.Sisukord

2.Sissejuhatus

Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Nõudlus mahesealiha järele on suur. Järjest rohkem inimesi on huvitatud toidu heast ja kõrgest kvaliteedist.

3.Mis on mahepõllumajandus ?

Mahe - ehk ökoloogiline põllumajandus on loodulik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel varudel. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend , vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult liigiomaselt käituda ja süüa neile sobivat toitu. Vajaminev sööt kasvatatakse peamiselt ettevõttes kohapeal, mis tähendab, et loomade arv peab olema kooskõlas põllumajandusmaa suurusega.
Mahepõllumajanduse põhimõte on toimida koos loodusega, mitte tema arvel.

4.Mahepõllumajandusliku seakasvatusega alustamine

Mahepõllumajandusliku seakasvatusega alustamise eeltingimuseks on mahepõllumajandusliku taimekasvatuse viljelemine või sellega samaaegne alustamine.
Mahepõllumajandusliku looma- ja taimekasvatusega alustamiseks tuleb esitada tunnustamise taotlus Põllumajandusameti maakonna keskusele. Seejärel algav üleminekuaeg , kus tuleb täitsa mahepõllumajanduse tingimused, kuid oma toodangut mahedana veel müüa ei saa. Sigu enne mahelihaks müümist tuleb nõuete kohaselt pidada vähemalt kuus kuud. Aga võib toetada mahepõllumajandusliku tootmise hektaritoetust.

Üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile
Üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile nõuab suuri ümberkorraldusi nii pidamises, söötmises kui ka veterinaarravis. Tavasigu peetakse kogu nende elu jooksul sisetingimustes. Mahetootmises olevatel loomad peab aasta läbi olema võimalus kasutada välialasid. Nende rajamine ja sigalate ümberehitus nõuab enamasti suuri investeeringuid. Samuti pole mahepõllumajanduslik loomakasvatus mõeldav ilma mahetaimekasvatuseta.
Tavaseakasvatuses kasutatakse palju mitmesuguseid söödalisendeid, siis mahepõllumajanduses see lubatud ei ole. Söötmine peab valdavalt põhinema oma talu söödal. Sageli aga talus kasvatatud söödast ei jätku ning seda tuleb osta.
Maheloomakasvatusse soovitatakse eelkõige kohalikke tõuge , mis on kohanenud klimaatiliste tingimustega ning on vastupidavad haigustele. Samuti on väga vastupidavad eritõugude ristandid. Paljud maheseakasvatajad on ristanud kodusiga metsaseaga. Järglased on omadustelt ja jõudluselt lähtetõugude vahepealsed. Väljaspeetavate sigade puhul on mahetootmises eelistatud nn tumedaid tõuge, nagu näiteks djurok ja hämpšir, sest tume nahk kaitseb sigu päikesepõletuse eest.

5.Loomade pidamine

Maheseakasvatus peab olema nii looma- kui ka keskkonnasõbralik, seega peab loomade arv vastama põllumajandusmaa suurusele. Tähtsal kohal on maheloomakasvatuses loomade heaolu. Lähtutakse nn viie vabaduse printsiibist (tabel 1). Üldine nõue mahesigade kasvatamisel on see, et nad peavad aasta läbi pääsema välialale. Väljas viibimne on vajalik nii liikumisvajanduse rahuldamiseks kui ka näiteks D-vitamiini sünteesimiseks organismis. Praktikas on kõige rohkem levinud sellised ehitised, kus sise- ja väliala vahele on ehitatud väike uks või ava, mille kaudu sead saavad edasi-tagasi liikuda .
Tabel 1. Viie vabaduse printsiip
Viis vabadust

Olla vaba näljast ja janust - võimaldada loomadele piisavas koguses süüa ja juua, et organismi füsioloogilised vajadused oleksid kaetud ning tervis ja elujõud tagatud.

Olla vaba ebamugavustest - võimaldada loomadel sobiv keskkond, peavari ja mugav puhkeala.

Olla vaba balust, traumadest ja haigustest - kasutada haigusi ennetavaid meetmeid või haigusnähtude ilmnemisel võimaldada sobivat ravi.

Olla vaba hirmust, kannatustest ja piinadest - võimaldada loomadele tingimused ja kohtlemine, mis väldivad psüühilisi kannatusi.

Vabadus rahuldada oma normaalseid käitumisharjumusi - võimaldada loomadele sobivad tingimused, piisavalt ruumi ja liigikaaslastega kontakteeruda.
Allikas: Farm Animal Welfare Council UK, 1993
Välijalutusala sigadel võiks olla kõva pinnakattega, et saaks väljaheiteid koristada ning ära hoida toitainete leostumist ehk mineraalainete väljauhtumist toiduainetest. Ühtlasi peab sigadel olema võimalus tuhnida. Nii sise- kui ka välialadel on kehtestatud miinimumpindalad looma kohta (tabel 2).
Tabel 2. Miinimumpindalad looma kohta hoones ja välialadel
Pindala hoones, m²
Pindala jalutusalal, m²
Poegivad emised
kuni 40 päeva vanuste põrsastega
7,5
2,5
Põrsad, vanus üle
40 päeva
ja kaal kuni 30kg
0,6
0,4
Emis
2,5
1,9
Kult
6
8
Kult, kui sulgu
kasutatakse
paaritamiseks
12
Nuumsead
kuni 50 kg
0,8
0,6
kuni 85 kg
1,1
0,8
kuni 110 kg
1,3
1,0
üle 100 kg
1,5
1,2
Allikas: Komisjoni määrus (EÜ) nr 899/2008
Laudas peab põrand olema sile, kuid see ei tohi olla libe. Vähemalt pool loomade poolt reaalselt kasutatava põranda üldpinnast peab olema jäik, mitte võrk- ega restpõrand. Asemed peavad olema puhtad ja kuivad ning allapanu peab olema piisavalt. Allapanuks on kõige sobilikum põhk , kasutada võib ka mittemahepõllumajanduslikust tootmisest pärit põhku.
Levinud on ka sigade karjatamine. Sellisel juhul peaksid karjamaal olema ehitised, kuhu loomad saavad varjuda nii vihma, lume ja tuule kui ka kõrvetava päikese eest. Päikesepõletus on väljaspeetavatel sigadel levinum probleem, mis tõttu tuleks karjamaale rajada ka kohad, kus sead saavad end jahutada ja mudaga kokku määrida. Kui tuleb meeles pidada, et karjamaa oleks piisavalt suur ning, et jootmis - ja söötmiskohtade asupaika regulaarselt muudetaks, sest muidu võivad neis kohtades toitained kuhjuda ning tagajärjeks on keskkonnareostus .
Sigadel tuleb lasta loomulikult käituda. Emisele peab võimaldama tiinuse lõpus pesamaterjali pesa ehituseks. Et rahulikult poegida ja põrsaste eest hoolitseda, peab emis vähemalt nädal enne arvatavast poegimist olema muust karjast eraldatud.
Sellised toimingud nagu sabakärpimine ja hammaste eemaldamine ei tohi mahepõllumajanduses teha. Sest mahepõllumajanduses on siiski tähtsal kohal looma heaolu. Ning ka loomal on omad õigused. Looma kannatusi tuleb minimeerida ning toiminguid peavad tegema kvalifitseeritud töötajad looma seisukohalt kõige sobivamas eas.

6.Loomade tervis

Loomade tervishoid põhineb haiguste ennetusel. Selleks tuleks valida kohased tõu - ja aretusliinid, sööta kõrge kvaliteediga sööta ning luua loomadele soodne elukeskkond.
Haigestunud looma tuleb ravida ning ka mahetootmises on lubatud tavapärased veterinaarravimid või antibiootikumid . Sel juhul rakendub ravimile ettenähtud keeluaeg kahekordselt. Kui keeluaega pole määratud, on see 48 tundi. Kui loomale tehakse aasta jooksul rohkem kui kolm sellist ravikuuri , või kui looma tootlik eluiga on alla ühe aasta ja talle tehakse rohkem kui üks ravikuur, ei tohi ravitud loomi või nendelt pärit saadusi mahepõllumajandusele viitavalt märgistada ning loomad peavad alustama uut üleminekuaega või tuleb nad tavaloomadena karjast välja viia.
Enamasti on mahesigade haigused samad, mis kimbutavad tavasigu. Kõige levinumad terviseprobleemid on seotud põrsaste kõhulahtisuse, parasiitide ning jala- ja sõravigastustega. Mahesigadel on aga avastatud vähem hingamisteede haigusi, sest nad viibivad palju väljas ja neil on suurem liikumisvabadus. Karjatamise tõttu aga ohustavad mahesigu siseparasiidid . Ennetuseks tuleb karjatavaid alasid vahetada ja lasta vähemalt ühe aasta karjamaal puhastuda. Sigade karjamaa võib olla ka külvikorra osa. Välisparasiitide vastu aitab mudas ja vees püherdamine. Siseruumides hoiavad nii sise- kui ka välisparasiite kontrolli all puhtus ja hea ventilatsioon . Ja ka liblikõieliste lisamine söötadesse aitab parasiite hävitada, sest liblikõielised sisaldavad tanniini, mis aitab piirata parasiitide arvu.

Loomade söötmine
Mahetootmises peetakse oluliseks, et sööt oleks kasvatatud peamiselt oma ettevõttes ning ostusööta oleks võimalikult vähe. Väga tähtis on ka see, et sööt oleks võimalikult liigi spetsiifline ja naturaalne. Sead on olemuselt omnivoorid ehk kõigesööjad, mistõttu on neile võimalik anda väga palju erinevaid söötasid. Söötmisel keskendutakse loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja eelkõige loomakasvatussaaduste kvaliteedi, mitte aga niivõrd toodanguühiku suurusele.
Erinevus tavaseakasvatusest on see, et ratsiooni rikastamiseks peab päevaratsioonis olema ka mingi koresööt, olgu siis värksel, kuivatatud või sileeritud kujul.
Väga oluline on katta sigade proteiini - ja energiavajadus. Energiarikasteks söötadeks võib pidada kõiki teravilju, aga ka kartulit ja juurvilja. Et sigadel oleks rahuldav juurdekasv, siis peame teadma ka söötade keemilist koostist ja toiteväärtust (tabel 3). Selleks tuleb söötadest proovid võtta ja laborisse viia, kus määratakse kindlaks söötade energia-, proteiini-, rasva-, süsivesikute ja mireraalainete sisaldus. Samuti tuleks teada, milline on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade toitainevajadus ( tabelid 4,5). Praktilist söötmist tulebki läbi viia nii, et sea kõikide toitainete vajadus saaks päevaratsiooniga võimalikult täpselt kaetud.
Tabel 3. Söötade keemiline koostis ja toiteväärtus
Sööt
Kuiv-
aine
Metabo-
liseeruv
energia
MJ/kg
Proteiin
Lüsiin
g/kg
S-
amino-
happed
g/kg
Toorkiud
Ca
g/kg
P
g/kg
Oder
86
12,5
11
4
3,7
6
0,6
3,4
Kaer
86
10,9
11
4,6
3,3
10
1
3,3
Nisu
86
13,9
13,5
2,8
3,9
Kuni 3
0,8
3,4
Vadak
5
0,7
0,5
0,4
0,2
0,4
0,3
Rapsiõli
99,9
35,9
Söödapeet
11
1,5
1,0
0,5
0,2
0,8
0,2
0,4
Allikad: A. Lember , V.Luts, Ü. Roosmaa , A.Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine 1990; Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon
Tabel 4. Toitefaktorite konsentratsioonimäärad kasvatavate sigade kuivsööda 1kg kohta*
Näitajad
Ühik
Põrsad
(10-20 kg)
Kesikud
(20-60 kg)
Nuumikud
(kuni 60 kg)
Metaboliseeruv energia
MJ/kg
12,0
12,0
12,0
Proteiin
18,0
15-16
13-14
Toorkiud
max %
6,0
6,0
6,0
Lüsiin
1,0
0,75
0,75
Metioniin, tsüstiin
0,5
0,4
0,4
Kaltsium
0,7
0,6
0,6
Fosfor
0,6
0,45
0,45
*Kuivsööta söövad põrsad ca 5-6%, kuni 75 kg kesikud 4% ja nuumikud(üle 75 kg) 3% oma kehamassist
Allikas:Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon
Tabel 5. Toitefaktorite konserntratsioonimäärad emiste ja kultide söötmisel kuivsööda 1kg kohta
Näitajad
Ühik
Vabad ja tiined emised ja kuldid
Imetavad
emised
Mateb.energia
MJ/kg
11-12
12-13
Toorproteiin
11-13
17,0
Toorkiud
max %
Lüsiin
0,5
0,7
Metioniin, tsüstiin
0,3
0,4
Kaltsium
0,65
0,75
Fosfor
0,45
0,5
Allikas: Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabeliteha, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon
Noorloomade eest hoolitsemine peaks algama juba hulk aega enne põrsaste ilmaletulekut. Selleks tuleb kõigepealt korraldada tiinete emiste õige söötmine (tabel 6), aga ka hooldamine ja pidamine. Samamoodi peab tähelepanu pöörama ka imetavale emisele, kelle tervisest ja piimakusest sõltub suurel määral kogu põrsapesakonna eluvõimelisus ja tugevus. Imetavad emised vajavad palju rohkem sööta kui tiined emised, sest lisaks oma ülelpidamisele on neil vaja ka piima toota.
Tabel 6. Tiinete emiste kuivsööda näide
Söödad
Kogu päevas,
g
Oder
2300
Hernes(võib asendada 500 g ristikujahuga)
200
Söödakriit*
40
Monokaltsiumfosfaat*
10
Keedusool*
30
*Üksikute mineraalsöötade asemel võib kasutada ka spetsiaalseid mineraalsöödasegusid.
Mahepõllumajanduse nõuete kohaselt peab põrsaste söötmine vähemalt 40 elupäevani põhinema naturaalsel piimal, eelistatult emapiimal. Esimesel elunädalal ongi põrsaste ainsaks söödaks emisepiim, mis rahuldab nende kõikide toitainete vajaduse peale raua ja vee. Alates teisest või kolmandast elunädalast võiks tasapisi alustada põrsaste lisasöötmisega. Esimeseks lisasöödaks võiks sobida maitsev ja emisepiimale sarnase koostisega sööt. Sellist sööta on mahetingimusi arvestades väga raske koostada.
Pärast põrsaste võõrutamist ei tohi vähemalt nädal aega sööta vahetada, hiljem võib piimasöödad ratsioonis järk-järgult asendada täielikult taimsete proteiinisöötadega. Meil kasvatavadest proteiini söödadest võiks kasutada hernest , põlduba või vikki, rohusöödast lutserni, rsitikut või mõnda muud proteiinirikast liblikõielist. Kõige väärtuslikumaks proteiinisöödaks on rapsikook, mida on vastavate seadmete olemasolul võimalik teha ka talus kohapeal.
Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises lubatud ainete ja söödalisandite loetelu . Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi- ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem. Vitamiinid on sigade toitmisel tihti kriitilised faktorid . Tavapärase teraviljaratsiooni korral jääb sigadel katmata A-,D- ja E-vitamiini tarve .
Nõuetekohaselt tuleb sigu sööta vähemalt üks kord päevas, kui soovitatavalt peaks neid söötma kaks või kolm korda päevas. Kindlasti tuleb jälgida, et kõik sead mahuksid sööma samal ajal. See ei ole oluline, kui kasutatakse söödaautomaate, milles sööt on ööpäev läbi saadaval, kuid sel juhul tuleb pidevalt kontrollida automaatide korrasolekut. Puhast joogivett peavad kõik sead saama vajaduse järgi. Näiteks imetavad emised võivad suvel juua kuni 50 liitrit vett päevas.

Loomade sissetoomine ettevõttesse
Uute loomade sissetoomisega lõhutakse karja senist hierarhiat ning on oht kaasa saada haigusi, eriti kui loomi ostetakse mitmest kohast. Kui siiski on vaja loomi sisse osta, tuleks neid alguses ülejäänud karjast eraldi hoida.
Maheloomade sisseostul arvulisi ega vanuselisi piiranguid pole. Kui mahesigu ei ole saada, võib tuua loomi ka mittemahepõllumajanduslikest karjadest järgmisel tingimustel:

• karja esmakordsel moodustamisel kuni 35 kg kaaluvaid põrsaid kohe pärast võõrutamist;
  
• karja täiendamiseks või uuendamiseks esmapoegimata emasloomi kuni 20% senisest karja täiskasvanud loomade arvust aastas; kui ettevõttes on kuni viis siga, siis ühe esmaspoegimata emaslooma aastas;
  
• ettevõtte olulisel laiendamisel, tõu vahetamisel või uue loomakasvatusharu kavandamisel võib Põllumajandusameri nõusolekul esmapoegimata emasloomi sisse tuua kuni 40% ettevõtte senistest sigade arvust aastas;
  
• kui kari on vähenenud loomataudi, loodusõnnetuse või muu tootja tahtest sõltumatu asjaolu tõttu, võib Põllumajandusameti nõusolekul tavaloomi sisse tuua karja taastamiseks täies ulatuses.
  

Tõuaretuse eesmärgil mittemahepõllumajanduslikust karjast isaslooma tootmiseks luba küsima ei pea.

Arvestuse pidamine
Mahepõllumajandusettevõttes peab pidama arvestust loomade liikumise, sööda ja veterinaarravi kohta. Arvestust peab pidama paberkandjal või elektrooniliselt. Viimasel juhul peab olema võimalus teha andmete kohta väljatrükk. Arvestuse pidamiseks saab kasutada Põllumajandusameti soovituslikke vorme, mis on kättesaadavad koduleheküljel www.pma. agri .ee.
Loomade liikumise arvestuse andmed peavad sisaldama järgmist teavet:

• ettevõttesse toodavate loomade kohta: päritolu ja saabumise kuupäev, üleminekuaeg, eristusmärk ja veterinaarandmed;
  
• ettevõttest välja viidavate elusloomade kohta: vanus, loomade arv, kaal tapmise korral, eristusmärk ja sihtkoht ;
  
• andmed loomade kao kohta koos põhjendusega.
  

Sööda kohta käivad andmed peavad sisaldama järgmist teavet :

• ettevõttesse toodud sööda kogus, kaasa arvatud söödalisandid, tootmis päev, tootmiskoht, tootja ja turustaja ;
  
• ettevõttes toodetud sööda kogus, tootmis aeg;
  
• mitmesuguste koostisosade osakaal ratsioonides, söötade kasutamine;
  
• vabaõhualadele pääsemise aeg
  

7.Töötlemine ja turustamine

Mahesealiha vastu on tarbijatel suur huvi aga mahesealiha pole poodides müügil. Mahesealiha töötlemist Eestis ei toimu, sest mahesigu on Eestis väga vähe. Väikesed lihatööstused huvituvad mahesealihast ja selle töötlemisest. Väiketöötlejad saavad valmistada eripäraseid ja kohalikku traditsiooni kandvaid tooteid, mistõttu nende kaup on kürgelt hinnatud ja seda on võimalik kallimalt müüa. Edu eeltingimuseks on siiski kvaliteetne toode. Tarbijale tuleks lisaks mahelihale pakkuda ka valmistooteid ning pooltooteid, mida neil on kodus lihtne valmistada.

8.Mahepõllumajandusliku tootmise toetus

Mahepõllumajanduslikult peetavate sigade kohta võib taotleda toetust, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelneval kalendiaastal keskmisel vähemalt kahele ühikule vastavalt hulgal sigu. Üks emis (sh põrsastega) või kult on 0,33 ühikut, vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga on 0,2 ühikut.
Mahesigade kohta makstakse toetust toetuse taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal majandusüksuses mahepõllumajanduslikult peetud sigade keskmise arvu alusel 210,91 EUR emise või kuldi kohta ning 127,82 EUR vähemalt kahe kuu vanuse nuum- või noorsea kohta.
Toetuse taotlemiseks tuleb pöörduda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) piirkondlikku büroosse.

9.Mahepõllumajanduslik seakasvatus Eestis

Sigade arv Eestis on viimastel aastatel püsinud stabiilne. 2011.a kasvatati Eesti Statistikaameti andmetel 362 200 siga. Mahesigade arv ulatus aasta lõpus 1,2 tuhande isendini (2010.aastal 0,8 tuhat ). Mahesead moodustasid loomade koguarvust 2011. aastal 0,3%.
Joonisel 1 on näidatud mahesigade arvu tõusmist.
Joonis 1. Mahesigade arvu tõusmine
Peamisi põhjusi, miks mahetootmises ei ole seakasvatus võrreldes teiste loomakasvatusharudega nii kiiresti arenenud, on kindlasti see, et üleminek tavaseakasvatuselt mahepõllumajanduslikule tootmisviisile toob kaasa suuri ümberkorraldusi.

10.KOKKUVÕTE

11.

12.LISAD

Lisa 1. Mahesead Viljandimaal Sillaotsa talus

13.KASUTATUD KIRJANDUS

Ökoloogiliste Tehnoloogita Keskus „Mahepõllumajanduslik seakasvatus“ Tallinn 2010

Eesti Põllumajandusministeerium „Mahe turg 2011.aastal“

Eesti Põllu-ja Maamajanduse nõuandeteenistus
http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/seakasvatus

Põllumajandusamet http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319

Eesti Statistika http://www.stat.ee/loendused

Eesti Põllumajanduse Sihtasutus „Mahepõllumajanduslik teravilja- ja õlikultuuride kasvatus“, 2011

Eesti Maaülikool, Mahekeskus, Eesti Põllumajanduse Sihasutus „Teaduselt mahepõllumajandusele“ Tartu 2012

Eesti Põllumajanduse Sihtasutus „Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale“, 2011

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus „Nõuetele vastavus 2011“, 2011