Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on klassitsismiajastu lõpp?

Muusika konspekt

Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand

Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia ).
Klassitsism teistes valdkondades peale muusika :
  • Prantsuse valgustusfilosoofid ( Voltaire , Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu
  • „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon
  • Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress
Klassitsismi perioodid:
  • Üleminekuaeg 1720- 1760
    • 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism
    • Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid
  • Varaklassitsism 1750-1780
    • Sündisid uued vormid
    • Žanrid jõudssid küpse kunstilise välejenduseni (nt sümfoonia areng)
  • Kõrgperiood 1780-1810

    Millal on klassitsismiajastu lõpp? Ei tea, kuid osad loevad Beethovenit üleminekuaja heliloojaks, kuid põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algavad 19. sajandi lõpul, minnakse üle romantismile.

    Klassitsismi muusika üldiseloomustus:

    Muutused võrreldes varasemaga:
    • Muusikaühingud
    • Avalikud kontrserdid
      • Päris esimene kontsertettevõte – John Banister
      • Hakkas algselt korraldama muusikaüritusi oma kodus
      • Prantsusmaa esimene avalik sissepääsutasuga kontsert peeti 1725. a Pariisis
    • Kuulajaskond laienes– ka lihtrahvas sai kontserte kuulata
    • Muusikaõpikute välja andmine
    • Helilooja isikupära tuleb rohkem esile

    Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika

    Kujunesid välja uued vormid, olulisim sonaadivorm.
    See on tavaliselt kolmeosaline:
  • Ekspositsioon – esindab kaht peamist helistikku
    • peapartii toonika (jõuline)
    • sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii)
    • kõrvalpartii dominant ( lüüriline )
    • lõpupartii (dominant)
  • Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon
  • Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist
    Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda .
    Ekspositsioon
    Töötlus
    Repriis
    Peapartii
    Sidepartii
    Kõrval-
    partii
    Lõpupartii
    Peapartii
    Sidepartii
    Kõrval-
    partiii
    Lõpupartii
    Toonika
    T→D
    Domin.
    Dominant
    Ebapüsiv
    Toonika
    T
    Toonika
    Toonika
    Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, millest vähemalt üks osa on sonaadivormis:
  • Kolmeosaline sonaaditsükkel: kiire/aeglane/kiire; kasutatakse – kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites
  • Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/ skertso -kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides
    Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja kirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tüüpilisim kammermuusika koosseis – klaveriduo + meloodiapill või klaver +viiul+ tšello või kaks viiulit + vioola +tšello.
    Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel ja selle oluliseks eelkäijaks võib pidada Manheimi õukonnaorkestrit. Aluseks neljahäälne keelpillirühm. Uuendus – keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm.
    Carl Philipp -Emmanuel Bach – esimene muusikaõpik .

    Uus suund ooperis

    • Opera seria – itaalia tõsine ooper ; Georg Friedrich Händel
    • Opera buffa – laulumäng ja koomiline ooper; William Hoghart „Kerjuseooper“; Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“
    • Commedia dell ’arte – linnateatri maskikomöödia
    • Singspiel – laulumäng, 18. sajandi keskel; Austrias Joseph II õukonnas toetati seda, Mozarti „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „ Võluflööt “ ??
    Uuendused tõsises ooperis – lühemad aariad, orkestrit kasutati julgemalt, koor sekkus rohkem draamasse
    Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787) – „Orpheus ja Euripide“
  • loobus etteasteteks killustatud ülesehitusest, kasutas ulatuslikke muusikalisi stseene
  • loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks
  • kaasas üha enam koori ja balletti
  • sidus avamängu draamaga

    Tähtsaid isikuid

    Joseph Haydn (1732-1809)


  • Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus häälemurdeni; vanemad ütlesid lahti temast; oli vaene; kohtus Metastasio kaudu Nicolo Porporaga; 1759 Morzini kapelli juht, kuid juba 1761 saadeti see laiali
  • Eszterhazy õukond : Ezterhazyd – Ungari aadliperekond; 1761. aastast alates kapellmeister; Haydni juhatusel regulaarsed ooperietendused; läks sealt ära peale seda, kui kapell laiali saadeti 1790. aastatel; pensionile
  • London ja Viin : kirjutas kontserte Londonis; 1792. aastal Haydn naasis kuulsana; II kord Londonisse 1794. a, saatis samuti menu; 1795. aastal pöördus helilooja Viini tagasi; tegi seal toretsevat kirikumuusikat; „Loomine“, „Aastaajad“; 1797. aastal „Keisrilaul“, sellest sai 1922. aastal Saksamaa rahvushümn
  • Sümfooniad – klassikaline kontsertsümfoonia: Kaalukas mitmeosline kontsertteis; „Londoni sümfoonia“, „Pariisi sümfoonia“, „Lahkumissümfonia“; varasem loomeperiood : rahutud rütmifiguurid, moll- helilaad ; hilisem loomeperiood: aeglane sissejuhatus, sonaadivormis kiiretempoline I ja IV osa
  • Kammermuusika: keelpillikvartett, pani aluse
  • Vokaalmuusika : Koomiline ooper; vaimulikud teosed, oratooriumid: „Loomine“, „Aastaajad“
    Uuendused muusikas:
  • Missas oli orkester koorist olulisem
  • Uudsed kõlaefektid
  • Teose teema liigendus motiivideks, millest lähtub edasine arendus
  • Keelpillikvartatis püüdlus häälte võrdusese poole

    Wolfgang Amadeus Mozart


  • Lapsepõlv ja õpingud, kontsertreisid – sündis Salzburgis, alates 1762. aastast kontsertreisid, 1763 . aastast kolme ja poole aasta pikkune kontsertreis, vahepeal veetis üle aasta Viinis ning 1770-1773 kolm üliedukat Itaalia-reisi
  • Tööaastad ja loominguperioodid – 1773. aastast saati õukonnakapelli teenistuses, 1777 . aastal traagiline reis Pariisi (kurva lõpuga armastuslugu, ema surm, menu polnud), 1781. vabastati Mozart teenistusest; Viini periood „Haaremirööv“, „ Figaro pulm“, „Don Giovanni“; 1787. aatal keiserlik kammermuusik, „Võluflööt“
  • Orkestrimuusika:
    • Sümfooniad: 1778. aastal esimene sümfooniaorkestri kasutamise võimalus, amane on jõuline väljendus
    • Instrumentaalkontserdid: kõige rohkem Viini perioodil
  • Kammermuusika
  • Ooperid
    • 1786 . aasta suurooper „Figaro pulm“
    • 1787. aasta „Don Giovanni“
    • 1791. aasta „Võluflööt“
  • Reekviemid
    • 1791. valmimata jäänud Reekviem , lõpetas tema õpilane

    Reekviem on surnutele pühendatud missa , mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist „Requiem aeternam dona eis Domine“, mis eestikeelses tõlkes tähendab Igavene rahu anna neile, Issand. Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie , Sanctus/ Benedictus , Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria , Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa – Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791. aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose tema õpilane Franz Xaver Süssmayr. Reekviem on Mozarti tähtsaim vaimulik teos.

    Ludvig van Beethoven


  • Lapsepõlv ja otsingud
    • 1770. Bonnis sündinud, 1783. õukonnaorkestri klavessiinimängija, 1793. asus püsivalt Bonni elama
  • Loominguperioodid
    • 1792-1802: varane looming – kuulsus klaverivirtuoosina, 1801-1802 kriis ning hakkas kurdiks jääma , sündis uus väljenduslaad – jõulisus, „Kuupaistesonaat“
    • 1802- 1818 : suurem osa lomingust – „Kangelassüfoonia; V,VI, VII sümfoonia; ainus oratoorium – „Kristus õlimäel“, ainus ooper – „Fidelio“
    • 1813 -1815: kriis – depressioon, kuid kuulsus haripunktis, rikkus, teoseid vähe
    • 1816-1827: hiline loomimng – täiesti kurt; suurteosed „Missa solemnis“, „IX sümfoonia
  • Sümfooniline muusika, sümfooniad
    • Ülev, dramaatiline väljendus, loogiline ülesehitsu
    • „III sümfoonia“ – 19. sajandi sümfonismi alfus
    • „V sümfoonia“, „VI sümfoonia“, „IX sümfoonia“
  • Klaverimuusika
    • Sonaadid, klaverikontserdid, variatsioonitsüklid, väikepalad
    • Lopsakas fantaasia ja framatism,polüfooniavõtete ja fuugavormi kasutamine

  • Vasakule Paremale
    Klassitsism-18-sajandi II pool – 19-Sajandi esimene veerand #1 Klassitsism-18-sajandi II pool – 19-Sajandi esimene veerand #2 Klassitsism-18-sajandi II pool – 19-Sajandi esimene veerand #3 Klassitsism-18-sajandi II pool – 19-Sajandi esimene veerand #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tuulike96 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Klassitsism
    10
    docx

    Klassitsism

    6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika

    Muusikaajalugu
    Kordamine muusikaks-klassitsism
    8
    docx

    Kordamine muusikaks, klassitsism

    Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3

    Muusikaõpetus
    Muusika KT kordamisküsimused klassitsism
    6
    docx

    Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

    Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu t

    Muusikaajalugu
    11-klass-klassitsism ja romantism
    4
    pdf

    11-klass-klassitsism ja romantism

    11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad:

    klassitsism ja romantism
    Muusika kordamine 1-kursus
    4
    doc

    Muusika kordamine 1. kursus

    Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist Keelpillikvartett Lavale tuleb neli keelpillimängijat Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile Keelpillikvartett Viiul + viiul + vioola + tšello Ooper Armastatuim lavažanr Ekspositsioon Sonaadivormi esimene osa Ekspositsioon Teemade tutvustamine Töötlus Sonaadivormi teine osa Töötlus Teemade töötlemine ja arendamine Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis Sissejuhatus Lühike osa sonaadivormi algul

    Muusika ajalugu
    Klassitsism-muusika
    4
    docx

    Klassitsism, muusika

    Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725

    Muusika ajalugu
    Klassitsism
    4
    doc

    Klassitsism

    Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon ­ tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus ­ vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. Repriis ­ alghelistiku ja teemade naasmine. Sonaadivormi kasutatakse sonaaditsükli esimeses osas. SONAADITSÜKKEL 3- või 4-osaline tükkel, mille esimene osa on sonaadivormis 4-osaline tspkkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides: kiire-aeglane- menuett/skertso-kiire 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumnentaalkontsertides ja sonaatides: kiire ­ aeglane-kiire Kolm erinevat mõistet: SONAAT ­ zanr SONAADIVORM ­ vorm SONAADITSÜKKEL ­ mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis KLASSIKALISED ZANRID Sonaat ­ sonaaditsüklil põhinev ¾ - osaline teos soolipillile(klaver saatel)

    Muusika
    Klassitsism
    4
    doc

    Klassitsism

    KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus ­ esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega.

    Muusika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun