Põhjasõda (6)

Põhjasõda. 1700-1721.
Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel.
Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele . Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad.
August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst.
1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna.
Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII .
1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu.
1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus.
Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vaherahu rootslastega.
Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe.
19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas venelastele ka tuisk.
Pöörduti tagasi talvekorterisse Laiusele. 1701. Aasta kevadel läks Karl XII peavägedega lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu ka Stockholmi ja veetis kogu oma ylejäänud elu sõjatandaritel olles.
SÕDA EESTI PINNAL.
Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt.
Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi
Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa. Suurt abiväge appi kutsuda polnud võimalik ja Eesti olukord muutus ohtlikuks.
1702. aastal Valga lähedal Hummulis sai Schlippenbachi vägi vene vägede poolt täielkult purutatud. Põletati arvukalt aleveid ja väikelinnu.
1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa ja alustas sinna Peterburi rajamist .
1704. aastal asus Peeter I Tartut ja Narvat piirama. Tartu pidas vatsu natuke rohkem kui kuu aega. Peeter I piiras linna sisse Botaanika külje alt, mis oli kõige nõrgem koht. Lahing peatati kaitsjate palvel ja alustati alistumisläbirääkimisi. Rootsi sõduritel lubati vabalt lahkuda.
Narva pidas kauem vastu. Juhuslikult lasti õhku püsirohukelder ja venelased vätsid ette tormijooksu, mis kandis vilja. Linna rüüstati ja lõhuti aga kuna Peeter I tahtis näidata headm uljet peatas ta selle mõõk käes (tapatöö), lubades vaid sõjasaaki võtta.
Ida Eesti oli nüüd venelaste käes. Tallin rootslaste käes ja Kesk eestis laius ei kellegi maa.
Tartlastele tõid venelased rangemad kaubandustingimused ja piirangud. Keelatud oli kirja saatmine Rootsi võimu all olevate linnadega. Otepää pastor Adrian Virginius poodi selle eest tartu linnavärava ees üles 1706. Aastal ja 1708. Aastal kaks Tartu raehärrat.
1708 aastal andis peeter käsu Tartu linn hävitada. Kodanikud küüditati venemaale. Käsu Hans kirjutas nutulaulu „oh! Ma vaene Tardo Liin.“ Toimus sel aastal ka viimane välilahing Eestis. See toimus Vinnis venelaste ja rootslaste vahel.
Karl tungis edasi Ukrainasse, kus teda ootas Poltaava lahingus otsustav kaotus, mis määras ka Eesti ja Liivimaa saatuse .
1709. aastal piirati sisse Riia, mis aliostus 1710. Aasta suvel, tänus linnas maad võtnud näljale ja katkule.
Järgnevalt alsitati Kuressare ja Pärnu.
Tallinn piirati sisse 1710. Aasta sügisel. Ka Tallinnas oli mure katku ja näljaga.
29. septembril 1710 aastal kirjutati alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Sellega oli Eestis põhjasõda lõppenud.
Karl hukkus 1718. Aastal juhusliku kuuli läbi.
1721. aastal sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu. Venemaa sai Eestimaa, pool Lätit ja Ingerimaa .
Rootsi sai tagasi Soome.
Sõja tähtsaim tulemus oli reduktisooni tühistamine. Riigi käest said mõisnikud tagasi mõisad koos talupoegadega.
Eesti ja Liivimaal säilitati Luteri usk.
Eestlastele oli Põhjasõda õnnetuseks. Kaotati hulk mehi ja rängalt laastati maad 1708.1720 aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eestlaste arv oli sama suur kui muinasaja lõpul- 150 000 – 170 000 hinge.
ÜLEMINEKUAEG
Stefan Battery- Poola kuningas.
Ivan Julm- venemaa tsaar
Johan III – rootsi kuningas
1582 – poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu
1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Pljussa vaherahu.
Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa taanlastele, ja lõuna-eesti poolale.
1586 aastal suri Stefan Battory ja troonile tõusis Rootsi kuniga Johann III poeg Sigismund III.
1592 aastal suri ka Johann III ja Rootsi kuningaks sai Sigismund III. Rootsit alitses tema onu Södermanlandi hertsog Karl sel ajal kui teda polnud, aga nende omavaheline suhtlemine teravnse.
Poola tahtis läbi Tartu endale alistata Venemaa, kuid enne seda oli vaja Lõuna Eesti taas katoliiklikuks muuta.
1583. hakkasid levitama Tartusse katoliiklikust jesuiidid .
jesuiidid- katoliikluse ja paavstivõimu kõige agaramad, kõige paremini organiseeritud ja kõige targemad levitajad.
Nad rajasid tartusse oma kollegiumi ja hakkasid andma tipptasemel haridust.
Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu töötamine, et katoliiklikust säilitada.
1561. aastal algas Rootsi aeg põhja-eestis.
Rootsis sai troonile järgmisena Karl IX , kes oli talurahvasõbralik. Eestimaa ja Rootsi riigi vahel puudus usubarjäär. Mõlemad tunnistasid luterlikku usku.
Eestimaa rüütelkonna moodustasid aadlikud .
Taani hertsog oli Magnus .
Sigismund 3. Ja hertsog Karli vahelised pinged viisid 1600 aastal sõjani. Algul oli sõda riigisise asi, hiljem muutus Poola ja Rootis sõjaks. Rootslased tagandasid troonild sigismuni ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal.
Demograafiline katastroof
1601- 1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust.
1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu.
Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing.
Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn.
1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu.
Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga.
Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast.
1525 . aastal ilmus osaliselt eestikeelne trükis, milles pole tänapäevaks säilinud kahjuks ühtegi lehekülge. See trükiti lüübekis arvatavasti luterliku jumalateenistuse käsiraamat.
1535. aastal ilmus eesti ja alamsaksakeelne Wanrad- Koelli katekismus, millest on säilinud mõned leheküljed.
Vanim säilinud teos on 1622. Aastal saksamaal ilmunud vaimulik käsiraamat „Agenda Parva “.
Tallinnasse rajatati nn. Vaeste koolipoiste institutsion. Seal aidati andekatel kuid vaestel poistel õppida kirikuõpetajaks.
1630. rajas Gustav Adolf Tartusse gümnaasiumi, jesuiitide gümnaasiumi hoonesse.
1631. rajati Tallinnase gümnaasium, mis oli tänapäevase Gustav Adolfi gümnaasiumi eelkäija.
1632. Tartu gümnaasium muutus Academia Gustavianaks.
Antonio Possevino- Tartut külastanud Paavst .
ROOTSI AEG!
Regent – asevalitseja
Gustav Adolf suri 1632 aastal Saksamaal Lützeni lahingus. Pärast seda asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Tema asemel valitses riiki Axel Oxenstiern. Kui ta sai troonile, siis astus ta 1654 aastal troonilt tagasi.
Maariik - kujunes välja 17. Sajandi keskpaigal, kui tunnustati rüürelkondade võimupiire.
Eesti jagunes kaheks kubermanguks , Eesti ja Liivimaaks. Edais tulid rüütelkonnad, siis omavalitsus ja siis maanõunike kolleegium.
Kristiina valitsemise ajal toimus ulaysuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui ka rootsi aadlikele.
Redukstioon- Riigimaade osaline tagasivõtmine valitsuse poolt. Rootsis tehti nii aga Eestis ei tulnud sellest aöguses midagi välja.