Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjasõda (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Põhjasõda. 1700-1721.
Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa
ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel.
Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja
pääsu merele . Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti
ja liivimaad.
August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi
kuurvürst.
1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis
oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas
selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast
hingepõhjani solvatuna.
Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII .
1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal
aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu.
1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus.
Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl
XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vaherahu rootslastega.
Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus
Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi
Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe.
19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli
vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas
venelastele ka tuisk.
Pöörduti tagasi talvekorterisse Laiusele. 1701. Aasta kevadel läks
Karl XII peavägedega lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu

Põhjasõda #1 Põhjasõda #2 Põhjasõda #3 Põhjasõda #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juhhaidii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Põhjamaade ajalugu 1521-1720

Reduktsiooniga tehtud muudatused: 1) Riigiteenistujatele tehti maksusoodustusi. 2) Provintsid pidid hoolitsema kindlate väeüksuste eest. 3) Sõjaväeteenistuses olnute peredele tagati õigus kasutada maad, mis neid ära elatas. 1700. aastaks oli Rootsi armees 12 000 jalameest ja 12 ratsarügementi. 5. Karl XII Kui Karl XI suri 1697. aastal, oli Karl XII alles 15-aastane. Aadel lootis, et lõpeb reduktsioon, kuid Karl XII ei lasknud kedagi enda kõrval mõjule. 6. Põhjasõda. Eesti- ja Liivimaa, Ukraina, Türgi ja Bessaraabia Põhjasõja ajal. Poltava lahing. Bender. 1700. aastal algas Põhjasõda Poola ründamisega Liivimaale. Taani ründas Lõuna-Rootsit ja Holsteini, soovides tagastada Skåne, kuid teda löödi tagasi. Taani kuningas Frederik IV kirjutas alla Trahventhali rahulepingule ja loobus Venemaa ja Poola liidust. Rootsi väed siirdusid Eesti- ja Liivimaale ning poolakad taganesid. Vene võed ründasid Narvat ja kaotasid

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 1660­1697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G

Eesti ajalugu
thumbnail
18
docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. Kasutatud kirjandus 1. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 2. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 3. URL= http://www.annaabi.com/ Peeter I , 20.10.2012 4. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm Põhjasõda, 20.10.2012 5. URL= http://www.annaabi.com/P%C3%B5hjas%C3%B5da-1700-1721-m11375.html Põhjasõda, 19.10.2012 6. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da Põhjasõda, 19.10.2012 7. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Stora_nordiska_kriget.jpg Pildid Peeter I'esest , 20.10.2012 8. URL= https://www.google.ee/ Pildid , 24.10.2012 9. URL= http://www.ohtuleht.ee/339901 Põhjasõda , 24.10.2012 10. URL= http://www.wikipedia.org/ Pildid, 23.10.2012 LISA 1

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Eesti ajalugu 17-18 saj (Põhjasõda)

(nt Saksamaa- Saxamah) 1680ndatel ilmub II eesti keele grammatika ja selle rajajaks on Forselius ja tema võttis aluseks soome keele grammatika. 1680 aastal puhkes kahe grammatika aluste vahel võitlus. 1686 ja 1687on esimesed piibli konverentsid. Johann Hornung koostas kolmanda eesti keele grammatika, mis jäi aluseks eesti keelele järgnevaks 150'ks aastaks. Vanal kirjaviisil ei kasutatud pikki täishäälikuid. *PIIBLI TÕLKIMINE Selle tõlkimiseni täismahus rootsi ajal ei jõutud, sest Põhjasõda tuli vahele. 1686 aastal nägi ilmavalgust Piibli esimene osa, mis kandis pealkirja Vastne testament e. Uus Testament. See ilmus Lõuna-Eesti murdes. Selle panid Lõuna-Eesti murdesse Andres ja Adrian Virginius. Rootsi aega angeb ka ajakirjanduse sünd Eestis. Esimesed tulid välja Tallinnas 1675 aastal ja need olid saksa keeles. Selle nimi oli ,,Ordinari Freybags Post-Zeitung" *LINNAD ROOTSI AJAL Linnade arv Rootsi ajal ei kasvanud. Viimased linnaõigused anti enne Rootsi Õigust

Eesti ajalugu
thumbnail
4
doc

Liivi- ja Põhjasõda

1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler.

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Põhjasõda

Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Root

10.klassi ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine Tulemused - Eesti alade ümberjagamine Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud Erinevused: Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

teoorjuslik mõisamajandus laienes. · Nii Rootsi aja alguses kui lõpus olid suured näljahädad ja verised sõjad. · Võitlus väärusuga tõi kaasa nõiaprotsessid. · Pärisorjus vormistati õiguslikuks. · Gustav Adolf rajas Tartu Gümnaasiumi, mis hiljem nimetati ümber ülikooliks. Olulist rolli selle asustamisel mängis Johan Skytte, Adolfi kasvataja. Pöördepunktiks sai Põhjasõda ( 1700-1721): · Venemaal oli võimule tulnud auahne, energiline ja uuendusmeelne tsaar Peeter I, kes soovisoma riigile väljapääsu Läänemerele, et lüüa kaasa Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses. · Vene-Poola suhted olid ühises võitluses Türgi vastu paranenud, Vene-Taani suhted olid ühistevaenlaste tõttu ikka head olnud. · Lääne suurriigid olid seotud ettevalmistustega Hispaania pärilussõjaks ega

Eesti ajalugu




Kommentaarid (6)

RipleyS profiilipilt
RipleyS: Väga palju fakte ja lakooniline ning arusaadav. aitäh!
22:10 26-09-2012
kollanesidrun profiilipilt
kollanesidrun: mõtlesin et parem on:)
19:58 15-02-2009
CurseOfSatan profiilipilt
CurseOfSatan: On ka paremaid olnud :P
19:55 08-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun