Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassitsism (0)

1 Hindamata
Punktid
Muusikaajalugu- Klassitsism
  • Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/ parimat . Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted.
  • Perioodid ja kirjeldused:
  • Üleminekuaeg 1720- 1760 - Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte.
  • Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia . Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming.
  • Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned.
  • Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress.
  • Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine.
  • Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe:
  • Rosseau „Muusikasõnastik“
  • Voltaire Kohtlane
  • Romeau „Harmooniatraktaatidega“
    6. Mõisted:
  • Ekspositsioon - esitlus
  • Töötlus- muusikalise materjali töötlemine
  • Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat .
    7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!!
    8. Klassikaline sonaaditsükkel:
  • Kiire/aeglane/kiire ( instrumentaalne , kontsert / avamäng ) /3-osaline kammersonaat/
  • Kiire/aeglane/tantsuline/kiire ( sonaat , sümfoonia, keelpillikvartett ) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/
    8.
    BAROKK
    KLASSITSISM
  • Kirikulaadide järelmõju.
  • Funktsionaalharmoonia: duur - moll , toonika - dominant , kolmkõlad.
  • Mitteperioodiline meloodika.
    b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika.
    c) eelistatud vokaalmuusika .
    c) eelistatud instrumentaalmuusika
    d) valdavalt vaimulik muusika .
    d) valdavalt ilmalik muusika .
    e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond.
    e) tarbijateks aadel ja kodanlus .
    f)vormid ja žanrid: fuuga , süit , soolokontsert, concerto grosso, ooper , oratoorium , passioon, kontsert.
    f) vormid ja žanrid: sonaat, missa , sümfoonia, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, ooper , rekvija
    g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 soolopilli
    g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, 4-häälne puupillirühm
    9.
    ŽANRI NIMETUS
    OSADE ARV
    TSÜKLI ÜLESEHITUS
    KOOSSEIS
    Kammersonaat
    3
    Kiire/aeglane/kiire
    Soolopill -saatev instrument
    Instrumentaalkontsert
    3
    Kiire/aeglane/kiire
    Soolopill- sümfooniaorkester
    Keelpillikvartett
    4 v 3
    Kiire/aeglane/(tantsuline)/kiire
    2 viiulit , vioola , tšello
    Avamäng
    1
    Sümfooniaorkester
    Sümfoonia
    4 v 3
    Kiire/aeglane/(tantsuline)/kiire
    sümfooniaorkester
    10. Muutused instrumentaalmuusikas 18. sajandil:
  • Kammermuusika- Basso continuo kaob, barokktrio asendub keelpillikvartetiga.
  • Orkestrimuusika- Suur 4-häälne keelpillirühm, 4-häälne puupillirühm, trompetid ja metsasarved. Kontrabass , hiljem tromboon .
    11. Klassikaline orkester kujunes välja edela-Saksamaal, Mannheimis.
    12. Pillirühmad klassikalises orkestris :
  • Keelpillid
  • Puupillid
  • Vaskpillid
    13. Carl Philipp Emmanuel Bach oli klaverinist ja helilooja . Ta oli eeskujuks kogu afgaklassitsismile. Kuulus klaveriõpik.
    14. Ooperite iseloomustused:
  • Opera seria - Ehk tõsine ooper. Süžeed vältisid seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega. Dramaatiline konflikt on väärtuste vahel, nt truudus , meelekindlus, vaprus jne. Tegelased ei muutu draama jooksul. Tegelased ei tohi olla madalast seisust .
  • Opera buffa - Kergem ja igapäevasem stiil. Koomilise sisuga. Intermeediumid e. naljakas ja põhiooperit parodiseerivad stseenid . Tegelased madalast seisust.
    Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“
  • Singspiel- Ehk laulumäng . Sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati.
    Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „ Võluflööt “.
    15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus.
    16. G. W. Gluck , ooperireform :
    Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g Orpheus ja Eurydike“, kus muusika pidi realistlikul kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on „Orpheus ja Eurydike,“ „Alkestis“ ja „Armida.“ Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus , mille ajal jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas teoseid tähelepanelikult kuulama .
    Franz Joseph Haydn ( 1732 -1809) /104 lugu. Lihtsad, lühikesed teosed/
    Lapsepõlv ja õpingud
    Kooripoiss juba Hainburgis. 1749. aastal oli kooris Viini Stephani toomkirikus. 1750. aastal klaverisaatija ja toapoiss Nicola Porpora teenistuses.
    Tööaastad, loominguperioodid
    1759. aastal väikese kapelli juht. 1761-1790 kapellmeister Eszterhazy õukonnas . London ja Viin (1791-1809)6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamine, palju kontserte Londonis.
    Isiklik elu
    Muusika doktori kraad . Abielus, lapsi polnud.
    Vokaalmuusika (žanrid ja näited)
    Ooper „Apteeker,“ „Kuu Maailm,“ „Armida.“ Oratoorium „Tobia Tagasitulek ,“Loomine.“ Vokaalne kirikumuusika
    Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)
    104 sümfooniat „Hommik,“ „ Keskpäev ,“ „Õhtu,“ Lahkumissümfoonia .“ 70 keelpillikvartetti „Päikesekvartetid,“ „Vene kvartetid.“
    Uuendused muusikas
    a) Sümfoonia 3-4 osa moodustasid tsükli
    b) sümfooniast sai tõsine kontsertteos
    c) kujuneb sonaat- allegro vorm
    d) sümfoonia koosseis
    e)keelpillikvartetist areneb minisümfoonia
    f) kasvab orkestri tähtsus. Üritab kuulajat šokeerida, harmoonia on harjumatu, dünaamilised efektid , rütmifiguurid, vahelduv helilaadilisus.
    Muusika üldiseloomustus
    Rõõmsameelne, humoorikas ning tantsuline.
    Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) /41 lugu/
    Lapsepõlv ja õpingud, kontsertreisid
    Isa õpetas väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid. Kirjutas muusikat, esines Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (1763-1773)
    Tööaastad, loominguperioodid
    1769 . aastal- asekontsertmeister. Salzburg (1773-1781). Viin (1781-1791)
    Isiklik elu
    Reisis väiksena ringi, oli tihti haige, koolis ei käinud, esines palju.
    Muusikalised eeskujud ja mõjutajad
    Johann Christian Bach, Sammartini, Paisiello, Giovanni Battista Martini , Haydn.
    Looming (žanrid ja näited)
    Oratoorium „Loomine,“ „ Aastaajad .“
    Missad. Intermeedium „ Apollo ja Hyacinthus.“ Motetid. OoperidFigaro pulm,“ „Võluflööt,“ „Don Giovanni.“
    Sümfoonia- g-moll, a-duur , „Pariisi sümfoonia .“ Laulumäng „Haaremi rööv ,“ „Teatri direktor .“
    Loomingu üldiseloomustus
    Mänguline ja pulbitsev. Julge, järskude kontrastidega, keeruline, väga kaunistatud.
    Fakte
    Suri noorelt ja vaesena.
    Ludwig van Beethoven (2770-1827)
    Lapsepõlv, õpingud
    Isalt sai esimesed klaveri- ja viiulitunnid. Oluliseim õpetaja Bonni õukonna organist. Christian Gottlob Neefe. 1783. aastal õukonnaorkestri klavessiinimängija koht. Soovis saada Mozarti õpilaseks.
    I 1792-1802 Viin, varajane looming
    Vabakutseline helolooja . Sai kuulsaks klaverivirtuoosina. Kuulmisvaeguse tõttu aus väljenduslaad - jõuline, dramaatiline ja pateetiline. Klaverisonaadid. Soovis saada Haydni õpilaseks.
    II 1802- 1812 Loomingu kõrgaeg
    Suurem ja tuntuim osa loomingust. Instrumentaalteosed, klaverisonaadid, avamäng, oratoorium, ooper.
    III 1813 -1815 Kriis
    Kuulsuse ja majandusliku elu kõrgaeg. Olulisi teosed vähe, depressioon .
    IV 1816-1827 Hiline looming
    Täiesti kurt. 5 kaalukat klaverisonaati, töötas oma elu tähtsamate suurteoste „Missa Solemnis“ ja „9. sümfoonia „ kallal.
    Isiklik elu
    Jäi kurdiks
    Sümfooniline muusika
    9. sümfoonia
    Klaverimuusika
    32 sonaati, 5 klaverikontserti. Variatsioonitsüklid ja väikepalad.
    Vokaalteosed
    Oratoorium „Kristus õlimäel.“
    Ooper „ Fidelio
    Kammermuusika
    Keelpillitrio- ja kvartett . Klaveriduo viiuliga/tšelloga.
    Muusika üldiseloomustus
    Klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud vormistruktuuriga. Elu lõppjärgus oli ta stiil paradoksiline.
    Fakte
    Elu lõpul ei suutnud kohastuda oma ajastu ja ühiskonnaga.
    5
  • Vasakule Paremale
    Klassitsism #1 Klassitsism #2 Klassitsism #3 Klassitsism #4 Klassitsism #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rasmus Enslink Õppematerjali autor
    4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine.
    5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe:
    a) Rosseau „Muusikasõnastik“
    b) Voltaire „Kohtlane“
    c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“
    6. Mõisted:
    a) Ekspositsioon- esitlus
    b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine
    c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat.
    7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!!
    8. Klassikaline sonaaditsükkel:
    a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/
    b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamine muusikaks-klassitsism
    8
    docx

    Kordamine muusikaks, klassitsism

    Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. Küsimused: 1. Millal on kunstis/muusikas klassitsism? 1750 – 1900 aastal. 2. Periodiseeri klassitsismiajastu ja kirjelda lühidalt perioode. a) Eelklassitsism 1720 – 1760. Tekisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestriseisus ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus b) Varaklassitsim 1760 – 1780. Sümfoonia arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. c) Klassikalise tiili kõrgaeg 1780 – 1810. Viini klassikud: Mozart, Haydn, Beethoven d) Üleminek romantismile 1810 – 19 saj I veerand. 3

    Muusikaõpetus
    Klassitsism-18-sajandi II pool – 19-Sajandi esimene veerand
    8
    docx

    Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand

    Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand  Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel  Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika:  Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu

    Muusikaajalugu
    Klassitsism
    3
    docx

    Klassitsism

    !!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus ­ Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus

    Muusika
    Muusika KT kordamisküsimused klassitsism
    6
    docx

    Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

    Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu t

    Muusikaajalugu
    Klassitsismi konspekt
    2
    docx

    Klassitsismi konspekt

    Muusikaajalugu KT Klassitsism · Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng ­ tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa ­ koomilise sisuga ooper, · Intermeedium ­ naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng ­ Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ­ ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett ­ kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach ­ klavessiinimängija, galantsed ja tundelised

    Muusikaajalugu
    Klassitsismi kordamisküsimused koos VASTUSTEGA-muusikaajalugu
    4
    docx

    Klassitsismi kordamisküsimused koos VASTUSTEGA, muusikaajalugu

    4) Klassitsismi üldiseloomustus, võrdlus barokiga (ka kunst, arhitektuur jne.)  Siiani oli peamisteks kunsti tellijateks kirik ja õukond. 17.sajandi lõpust Inglismaal, 1725.a. paiku Prantsusmaal ja Saksamaal tekkisid kodanlikud kontserdiorganisatsioonid. Erinevalt vanast, oli uus publik laiapõhjaline ja asjatundlik. Sellise publiku ees saab end maksma panna ainult originaalse eneseväljendusega.  Klassitsism väärtustab antiikmaailma, eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid – rahu, lihtsus, suursugusus. Esikohal vorm(istus) – kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused) on kurjast. Kuldlõike printsiip – jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse.  Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised,

    10.klassi ajalugu
    Klassitsim muusikajaloos
    5
    doc

    Klassitsim muusikajaloos.

    Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 ­ 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 ­ 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused ­ andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (1814-1815)muutis p?

    Muusikaajalugu
    Klassitsismiajastu muusikas
    2
    docx

    Klassitsismiajastu muusikas

    parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) ­ sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) ­ tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) ­ tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) ­ toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku".

    Muusika ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun