Klassitsism (0)

klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi,
mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada
antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism
(üleminekuaeg) 1720- 1760 -Tekkisid uued muusikažanrid, vormid,koosseisud.;
2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,žanrid.
3)klassikalise stiili kõrgaeg
780-1810 –sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu
on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks:
demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued
mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus – Barokk *kirikulaadide
järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika
*valdavalt vaimulik muusika * muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+ lihtrahvas
*vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert , concerto grosso , ooper ,
oratoorium , kantaat *orkestri koosseis: basso continuo , keelpillid ,vahel
soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur -moll,
toonika -dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine
meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika*
tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja žanrid:sünfoonia, ooper ,
kvartett , kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid .
ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis
t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis
esitletud muus.materjali) repriis -kordab ekspositsiooni muusikalist
materjali. Klassikaline sonaaditsükkel – 1)kolmeosaline kiire-aeglane-kiire
2) neljaosaline kiire-aeglane- menuett / skertso -kiire. Klassitsismiajastu
muusikažanrid – Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire*
koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert
*3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+ orkester
Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*
soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa*
kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia
*4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester
.Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj?
-KAMMERMUUSIKAS -basso continuo hakkas kaduma.
juhtuvaks osaks sai helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli partii.
tavaline koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga.
ORKESTRIMUUSIKAS-puupillirühm ühendati keelpillidega.
vaskpillidest jäid ainult trompetid ja metsasarved.pillirühmad
muutusid iseseisvateks ja suurteks. Klassikaline orkester –
Kujunes välja Mannheimis,Edela-SaksamaalKeelpillirühmad
klassikalises orkestris:1)keelpillid(viola, viiul ,tsello,kontrobass)
2)puupillid-flööt, oboe ,klarnett, fagott .
3)vaskpillid- trompet ,metsasarv, tromboon .Carl Philiph
Emmanuel Bach – Klavessiinimängija,tipphelilooja
.Dayn, Mozart ja Beethoven õpisid palju Ph.E Bachi
klaveriloomingust.Andis välja klaveriõpiku,mida peeti
väga universaalseks.Looming:vaimulik ja orkestrimuusika
,vaimulik vokaalmuusika, klaver . Basspillirühm
Opera seria – tõsine ooper, kirjeldati väärtuste konflikti
nt.truudus,reetlikkus. Opera buffa – koomilise sisuga
ooper, reaalsed inimesed. Tegelasteks reaalsed inimesed,
sisuigapäevasest elust.tööptegelased –rikas härra ja
noor teenijatüdruk.Singelspiel e. Laulumäng –sündis
inglise ballaadi ja koomilise ooperi eeskujul.käisid ringi
rändtrupid.(ümber Euroopa)Saksammaal jäi see lihtzanrile
. Austrias oli selle zanri fänniks keiser Joseph-2, kes palgas
kõrgelt harituid lauljaid.Tänu J-2 singelspieli armastusele
, saavutas singelspiel kõrge taseme,mis väljendus
eriti Mozardi loomingus.
18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta
opera seria't dünaamilisemaks. Vana tüüpi da- capo -
aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme.
Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis
ka koori osatähtsus
G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks
võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper
'' Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul
t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat
. Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja
tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke
muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul
suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis
muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem
said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks
kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja
Eurydike, Alceste , Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi
sünd muutis ka publiku suhtumist . Seni oli ooper olnud
meelelahutus , mille ajal perteris jalutati ja vesteldi.
Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas
täie tähelepanekuga kuulama