ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. (0)

Q: Mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond Kihelkond - maakond koosneb kihelkondadest?

Vastus leiad õppematerjalist: ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA.

Q: Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine?

Vastus leiad õppematerjalist: ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA.

Q: Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule?

Vastus leiad õppematerjalist: ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA.

Q: Milline oli reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule?

Vastus leiad õppematerjalist: ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA.

Q: Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?

Vastus leiad õppematerjalist: ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA.

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond Kihelkond - maakond koosneb kihelkondadest?
Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine?
Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule?
Milline oli reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule?
Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?

ESIAEG . KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA .
Kordamisküsimused

Mõisted

Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema,
Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast
Maakond - maakond,
Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?,
malev animism – usklik väeüksus,
vasallkond – väikemaaomanikud,
teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama,
sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal.
, adramaa – talu, mida hariti adraga.

Kaart

Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused.
Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa- Rooma kuningriik
Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati.
Analüüs , küsimused
Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiusu võitlus... Eesti ei tahtnud ristiusku ja siis see sunniti peale sõjaga. Rooma Paavst nussib lendas laivi. Eesti usustati ära ja kõik olid peded.
Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule? Tekkisid kirikud. Kõik käisid palvetamas ja rahvakalendrid mingid tuhkapäevad ja värgid mis on usuga seotud.
Milline oli reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule? ?sama mis eelmine VISTPMST
Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos? Ühtlustunne.
Kuidas toimus Rootsi võimu järk- järguline kehtestamine kogu Eesti alal? Tallinna piiramine oli alguses ja arvati et Rootslasi saab usaldada , aga no nad võtsid siis kõik üle, sest neil tuli GREED ja nad tahtsid aina rohkem endale.
Muinasaeg
Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus , , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist, nöörkeraamika kultuuriga oli vaja leida põldusid ja kohti kus karja kasvatada. Samas Kunda kultuuri ajal oldi vee lähedal. Loomadele joogikohad, kala püüdmine .Eluviis oli rändlev , uskumused – omanik saab koos temaga maetud asju kasutada järgmises elus, da afterlife. Ohverdused esemete kaudu. , matmiskombestik – kalmed ( ringide sees lol) KIVIKIRSTKALMED, LAEVKALMED, MAAHAUAD, tekkisid ka juurde pikema aja jooksul. TARANDKALMED(ristkülikute sees lol)
Suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused. – alguses oli kõik rahumeelne , kuid venelasi huvitas sujuv mere-kaubateede ristumispaik, kuid eestlased olid mõistuselt tugevad ning suutsid mingiaeg hoida oma kohta kallil Eestimaal.Venemaa võttis Tartu üle, kuid eestlased võitsid tagasi ning ajasid venelased minema. Töötati ka Vana-Vene kindlustes algselt.
Iseloomusta Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul – raua müük oli moes. KASUTUSELE VÕETI SOORAUAMAAK! – lõõtsaga söeahjus töödeldi. Käsitöö. Põllundustooandus jäid ülejäägid millega sai kaubelda .
Keskaegg
Läänikord . - FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad
Harju-Viru vasallide õiguslik seisund. Harju- ja Virumaal oli vasallide osakaal kõige suurem ja nende sõna maksis kõige rohkem
Jüriöö ülestõus. – Eestlased hakkasid vastu, gankisid metsast, tapsid maha, kogusid vere kokku, ning küpsetasid kodus Eestipärast verikäkki sümboliseerimaks oma jõudu. Peale seda Saksa-Rooma sai vihaseks, sai õrna insuldi , hormoonid hakkasid möllu laskma , ning lendasid tagasi Eestile kukile suurema sõjalise koosseisuga kui varem.
Talupoegade õiguslik seisund, kohustused, sotsiaalne koosseis. – kohustus alluda aadlikele, pidi makse maksma tööga. Sotsiaalne koosseis sõltus põlvkonna järgsest sündivusest talupoeglusesse, nägid üksteist kui vendasid, ning aadlikke kui venelasi.
Vana- Liivimaa poliitiline korraldus, kirikukorraldus, Liivi ordu
Linnad ja kaubandus
Tsunftide ja gildide roll linnas. Läbi organisatsioonide said mingid eesti vennad suhteid samade organisatsioonidega Teistes maades.
Hansa liidu tähtsus Vana-Liivimaa elus. Eesti oli tol ajal mega positsioonis kuna eesti oli kauba ristteel. Olles hansa linnadega, sai eesti mingi palju pappi ja uusi asju ja suhteid and stuff .
Isikud
piiskop Albert See Saksa piiskop kes lükkas sõjaväed peale kuna Eestlased saatsid Paavsti nhuj.
kroonik Henrik Eesti Liivi sõjas oli liivipoiss. Keskaja meediamees tänu temale me teame et see toimus kuna ta oli lahe päevikumees Vampire Diaries. Ta suutis ellu jääda seetõttu sai palju kirja. Ajaloomees. Liivima kroonika.
Balthasar Russow Kroonik. Jätkas Liivima Kroonika, mille järgi me teame jälle. Taani päritolu, õppis siis tallinnas veidi ja sai pastoriks woop.
Ivan IV Veriseim VENE VALITSEJa. Moskva tsaaririigi esimene TSAAR . Püüdis hõivata Liivimad kuid sai Liivi sõjas lüüa. Suri malet mängides lol.
Wolter von Plettenberg Plettenbergi on peetud üheks võimekamaks ordumeistriks, sest ta suutis mitmes Liivimaa-Moskva sõja lahingus võita Moskva suurvürstiriiki ning hiljem, 1520 . aastatelreformatsiooni ajal, ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada. Kõige enam on talle tuntust toonud ilmselt Smolino lahingu võitmine 1502. aastal. Oli liivimaa ordus umbes 70 a.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 6 allalaadimist

ESIAEG-KESKAEG-LIIVI SÕDA-ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA #1

ESIAEG-KESKAEG-LIIVI SÕDA-ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anfolloweron Õppematerjali autor

liivima ajalugu ESIAEG KESKAEG LIIVI SÕDA ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu 1

Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet). 11. Liivi sõda. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused, dateering. 1 12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus?

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

.......2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167...........................................

Ajalugu

docx

„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri). Haridusolu toomkoolid(kasvatati tulevasi toomhärrasid),kloostrikoolid(Tallinnas dominiiklaste kool-õpetati ka eestlasi),linnakoolid(anti ilmaliku sisuga õpetust,õppisid kodanike lapsed). Eestikeelse trükisõna algus-Wandrati- Katekismus. 11. Liivi sõda: Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused. 156-161, 168-185 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, Poola- Leedu, Taani ja Rootsi), kuid Vana-Liivimaa oli endiselt killustatud. Liivi sõda 1558-1583 a. Algas sellega, kui Venemaa hakkas rääkima Tartu maksust mida sakslased kunagi olid venelastele maksnud aga polnud seda enam 50 aastat teinud. Sõja esimene pool 1558-1560 a Vene-Liivi sõda

Ajalugu

ppt

Talurahva olukord 13-16. sajandil

ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. · Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. · Eestlastel oli puudu elavjõust. · Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. · Sakslastel oli parem relvastus. · Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada. · Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas. · Populaarteadusliku raamatu "Jüriöö" autor (Tln. 1980) on ajaloolane Sulev Vahtre. Vana-Liivimaa valitsemine 1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid. b. Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki maaisandat: · Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. · Tartu piiskopkond.

Ajalugu

pdf

arvestus ajaloos - muinasajast rootsi ajani 11 klass

aastat tagasi. Eesti järjepidev asustus sai alguse alles tol perioodil. Arheoloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Sellest katab kiviaeg lõviosa, mitu miljonit aastat ja jaguneb omakorda kolmeks - vanemaks, keskmiseks ja nooremaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Pronksiaeg - ligi 2000 aastat ja rauaaja kestus jääb samasse suurusjärku. Ajaloolaste jaotus on teistsugune : kõigepealt pikk esiaeg, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks : vanaaeg, keskaeg ja uusaeg. Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg. Eesti esiajalugu on jaotatud keskmiseks kiviajaks (9600–3900 a eKr), nooremaks kiviajaks (3900–1800 a eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13.

11.klassi ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID:

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla

Ajalugu

Rohkem sarnaseid