Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hea Õppija (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

HEA ÕPPIJA
Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus
Tallinna Majanduskool
Tallinn 2012

Sisukord


1.Sissejuhatus 4
2.Võimaldajad 7
2.1õppetegevus 7
2.2Õppetegevuse planeerimine ja elluviimine 7
2.3Õppija vaatab üle ja parendab õppetegevust 8
3.Tulemused 9
3.1Õppijaga seonduvad tulemused 9
3.2Toimenäitajad 10
3.3ühiskonnaga seonduvad tulemused 11
Lisa 1 11
  • Sissejuhatus


    Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal.
    Tallinna Majanduskool
    Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915
    Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus
    Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeritud isiksuste kujunemisele.
    Omandivorm: Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus
    Töötajate arv: Kooli töötajate keskmine arv on 2010.a. 88, neist 51 on seotud pedagoogilise tegevusega (õpetajad, õpilaskodu juhataja, osakonnajuhatajad, arendusdirektor, direktor ). Lisaks 39 põhikohaga õpetajale töötab 2010/2011. õppeaastal Tallinna Majanduskoolis ca 80 osalise koormusega mittepõhikohaga õpetajat. 2010.a. kooli 39st põhikohaga õpetajast omab 11 magistrikraadi, 26 õpetajal on magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon , 80 osalise koormusega mittepõhikohaga õpetajast omab 2 doktorikraadi, 14 magistrikraadi ning 64 on magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon.
    Osakondade arv: Osakondi on viis (Õppeosakond, ärijuhtimise osakond , majandusarvestuse ja maksunduse osakond, ametnikutöö osakond, infotöötluse osakond)
    Organisatsiooni ajalugu: (Vt. Lisa 1) Tallinna Majanduskool asutati aastal 1906, mil Gustav Narusbek asutas erakaubanduskooli, kuhu võeti vastu nii poisse kui tüdrukuid. 1910. aastal andis Gustav Narusbek kooli Tallinna Linnavalitsusele. Kooli uueks juhatajaks valiti Nikolai Kann . 1911. aasta sügisest alustas tegevust ka teine kutseõppeasutus -  Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool, kus 192 õpilast (kellest 85% eestlased) alustasid direktor Heinrich Baueri juhendamisel. Esimene lend 23 õpilasega lõpetas 1917. aastal. 1922. aastal muudeti nimi Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumiks. Direktoriks sai alates 1928. aastast A.Veiderma. 1934. aasta koolireformi tõttu muututi jälle Tallinna Tütarlaste Kommertskooliks. 30.10.1944 nimetati kool Tallinna I Majandustehnikumiks. Koolis õppis siis 550 õpilast ja õpetas 24 õpetajat.1945. aastal muudeti kooli nimi Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumiks. 1954. aasta sügisel liideti Tallinna Arve ja Plaanindustehnikum Tallinna Kergetööstustehnikumiga. 1944. aastast alates alustas tööd Tallinna Rahandustehnikum Poeglaste Kommertskooli baasil. 1949.a. muudeti see Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumiks. 1958. aastal likvideeriti tehnikumi päevane osakond ning 1958 - 1961 tegutses Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt. 1961. aastal alustas tööd Tallinna Majandustehnikum. Baasiks said Üleliidulise Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õppe- ja konsultatsioonipunkt ning Tallinna Kergetööstustehnikumi majanduse erialad. Alustati 7 erialaga , 3 osakonnas (päevases 104, õhtuses 62 ja kaugõppe osakonnas 336 õpilast). 1975. aastal eraldas linnavalitsus Tallinna Majandustehnikumile ehituskrundi Tammsaare tee 147 suurusega 5000 m˛. Projekteerimisluba saadi 1979 ja nurgakivi pandi 22.06.1984. aastal. Uues õppehoones algas töö 13.10.1986. aastal. Alates 1993.a. kannab kool Tallinna Majanduskooli nime.
    Juhtimisstruktuur: Kvaliteedijuhtimise keskkonnas toimiva juhtimissüsteemi kandvateks elementideks on:
    eesmärkide püstitamine;tegevuste planeerimine;ülesannete fikseerimine ja jaotamine;ülesannete täitmise jälgimine ning lõpptulemuste kontroll ja analüüs;analüüsi tulemuste kasutamine sisendina eesmärkide korrigeerimisel ja uute eesmärkide seadmisel.Kooli peamised kvaliteedialased põhimõtted juhtimises on:jälgida kooli missiooni;toimida kooskõlas õiguslike nõuetega;tagada kooli klientide efektiivne, pädev teenindamine;arendada kooli töötajate kompetentsi ;rakendada kaasaegseid , otstarbekaid ja asjakohaseid juhtimispõhimõtteid, tagada pidev infovahetus, olles avatud ja läbipaistev nii kooli siseselt kui ka väliselt.Juhtimissüsteemi ohjatakse (hoitakse kontrolli all) tema dokumentatsiooni kaudu. Funktsionaalne juhtimine toimub läbi järgmiste tasandite: kooli juhtkond, struktuurüksuste/valdkonna juhid, struktuurüksuste/valdkonna töötajad. Kooli tegevust juhib ja järelvalvet teostab kooli direktor, kellele annavad oma tegevustest aru struktuurüksuste juhid. Juhtkonna liikmete kohustus on kooli arengukavast tuleneva tegevuskava väljatöötamine, tegevuseesmärkide seadmine ja struktuurüksuste eestvedamine ning tegevuste täitmise kontroll, ressursside võimaldamine ja nende kasutamise kontroll, tegevuste analüüs.
  • Võimaldajad


  • õppetegevus


    Õppekava on ülesehitatud ainevaldkondadele vastavate moodulitena. Moodulid on jaotatud üld-, põhi- ja valikõpinguteks, praktika ning õpimapp. Üldõpingud moodustavad 14 õppenädalat, põhiõpingud 32 õppenädalat ja valikõpingud 10 õppenädalat õppekava kogumahust. Praktika kogumaht vastavalt 20 õppenädalat ja õpimapp 4 õppenädalat. Õppekava maht on 80 õppenädalat ning õppekava läbimise nominaalaeg on kaks aastat (neli semestrit). Mõlema õppeaasta lõpus läbitakse kevadsemestril ettevõtte praktika teoreetiliste baasteadmiste kinnistamiseks ning praktiliste oskuste omandamiseks, mille üldmaht moodustab kogu õppeaja 80 õppenädalast 25% ehk 20 õppenädalat (esimesel õppeaastal 9 õppenädalat, teisel õppeaastal 11 õppenädalat).
  • Õppetegevuse planeerimine ja elluviimine


    Õpin Tallinna Majanduskooli kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Õpin vastaval erialal, sest soovin omandada teadmisi ja praktilisi oskusi antud valdkonnas, et kindlustada endale vastaval ametikohal positsioon.
    Õppetöö jaguneb kaheks. Auditoorne ja iseseisev töö. Auditoorset tööd on keskmiselt ettenähtud ühel sessioonil 50 tundi (pluss-miinus 10 tundi) ning iseseisev töö hõlmab endas ülejäänud. Auditoorse töö käigus toimub õppetöö läbi loengute ja seal teostatavate praktiliste ülesannete ja arutelu läbi.
    Iseseisvaks tööks on läbi kahe aasta olnud peamiselt soovitatava kirjanduse läbi töötamine ja analüüsimine ja vastavalt erinevate ainete kodutööd, et praktikas läbi teha loengus õpitut.
    Suures osas on kodutööd grupiga tehtavad tööd. Selleks on tavaliselt õppejõud jaganud klassi kolmeks või neljaks grupiks . Töö teostamine ja kõik sellega kaasnevad pisidetailid on grupi enda otsustada. Oluliseks on peamiselt peetud siiski õigeks tähtajaks esitatud tööd.
    Peamiselt annavad õppejõud materjalid PowerPoint esitlusena , tihti prinditakse slaidid ka välja, et õppurid saaksid asjakohaseid märkmeid loengu käigus teha. Paljud tööd saab saata õppejõule läbi interneti ning paberkandjal esitatud töödeks on olnud tavaliselt ainult parendamise töövahendite ja kavandamise kursusel tehtud tööd.
    Kogu kursuse (kursusekaaslaste) üldine mentaliteet on ’’ Tee ise!’’ , mistõttu kaaslastelt seletuse saamist on harva juhtunud. Ise olen laadinud interneti materjale üles ja saatnud kursusekaaslastele oma töid näitena, et oleks kergem ülesehitust moodustada. Mõned neist kaaslastest on ka minule vastu tulnud, kui on esinenud raskusi.
    Liitusin 2010 aastal Kvaliteediühinguga ning selles ühingus liikmeks olemine on siiani olnud minu ainuke kooliväline tegevus antud teemaga seonduvalt.



  • Õppija vaatab üle ja parendab õppetegevust


    Kooliväliselt ei ole tekkinud võimalust peale praktika sooritamisega kuskil ettevõttes omandatut rakendada ja seda lihtsal põhjusel- ei ole veel jõudnud enda püstitatud eesmärgini, milleks oli saavutada piisav pädevus, et kindlustada endale positsioon antud erialal.
    Praktikas olen samuti saanud läbi teha vaid väga väheseid asju, sest maht läheks vastasel juhul lihtsalt äärmiselt suureks. Olen valinud praktika käigus enesele välja paar suunda/valdkonda, millele soovin enim keskenduda, selle tulemuslikkust analüüsinud ja vastavalt tulemustele talitanud (valiku teinud).
    Eelmise aastaga võrreldes on õppetulemused langenud ja seda põhjusel, et eelmise kevade seisuga oli minul lõpetamata kaks ainet. Sellest ei muutu küll keskmine hinne, kuid see otseselt mõjutas minu produktiivsust hästi õppida sellel õppeaastal selleks õppeaastaks ettenähtud ainetes.
    Tagasisidet on olnud kogu kahe aasta jooksul väga keeruline saada. Vähe on olnud ülesandeid, kus oleks saanud pöörduda kaasõpilaste juurde ning kui ka sai, siis üldjuhul oli kõigil teistel endal piisavalt tööd ning ei vaevutud tegelema ka veel kellegi teise tööga. Õppejõud üldjuhul lihtsalt ei vastanud e-kirjadele või tegid seda väga suure ajalise vahega, mistõttu osutus nende lõpuks saabunud tagasiside mingil määral kasutuks. Koolis kohapeal oli võimalik õppejõuga kontakt saada ja üldiselt sai ka tagasisidet, mis ehk ei olnud küll väga põhjalik aga siiski olid enamik õppejõududest väga abivalmid suunama ja abistama nii kuidas võimalik.
  • Tulemused

  • Õppijaga seonduvad tulemused


    Üldisem ülevaade tulemustest on punktis 2.3
    Parimad tulemused on ainetes (aine läbitud hindega 5):
    • Keskkonna füüsika;
    • Parendamise töövahendid;
    • Töökeskkond;
    • Töötervisehoiu ja –ohutussüsteemi standardid .

    Head tulemused on ainetes (aine läbitud hindega 4):
    • Keskkonnajuhtimise vahendid;
    • Turunduse alused;
    • Suhtlemine ;
    • Keskkonnasüsteemi standardid;
    • Erialane inglise keel;
    • Aja haldamine ja projektijuhtimine

    Rahuldavad tulemused on ainetes (aine läbitud hindega 3):
    • Sissejuhatus erialasse;
    • Kvaliteedisüsteemi standardid;
    • Matemaatiline statistika

    Sissejuhatavat erialapraktikat hinnati hindega 4, seda seetõttu, et töö hilines.
    Tulemustest võib järeldada, et valdav osa õppejõududest peaks olema rahul minuga. Kaasaarvatud mina ise.
    Kaasõpilaste rahulolu minu suhtes ei oska hinnata.
  • Toimenäitajad


    Hinded on kirjeldatud punktis 3.1
    Kiituskirju ma antud õppekava läbimise jooksul saanud ei ole.
    Praktika tulemustest (peale hinde, milleks oli neli) võin välja tuua organisatsioonipoolse juhendaja hinnangu mulle kui praktikandile.
    Hinnati minu poolt tööülesannete täitmist (2-mitterahuldav; 3-rahuldav; 4-hea; 5- väga hea)
    Arvuti kasutamise oskus:
    Failihaldus 5
    Microsoft Word; Excel; Powepoint ; Access 5
    Interneti kasutamine 5
    Raamatupidamisprogramm Axapta 3
    Joonisteprogramm Caxa 3
    Tööülesannete täitmine/Üldine:
    Kohanemisvõime 4
    Usaldusväärsus/lojaalsus 5
    Stressitaluvus 4
    Ülesannete täitmine 4
    Tegutsemise kiirus 4
    Initsiatiivikus 4
    Vastutustunne 5
    Korrektsus ,täpsus 4
    Erialased teadmised 4
    Suuline väljendusoskus 4
    Kirjalik väljendusoskus 4
    Suhtlemisoskus 4
    Välimuse eest hoolitsetus 4
    Taiplikkus 4
    Samuti lisas organisatsioonipoolne juhendaja kommentaari:
    ’’Kool peaks rohkem rõhku panema praktikute kogemuse vahendamisele õppeprogrammis, kuna tundub, et praktikandi teoreetilised teadmised on suhteliselt eluvõõrad ja kui õpilane on noor, st olulise elu- ja töökogemuseta, on tal raskem antud erialal seoseid leida, mis aitaksid õpitut töösse rakendada.’’
    Minul oli perioode , kus töölt ära saamine koolinädalaks oli tõsine katsumus. Kuigi seadus ütleb, et tööandja peab õppepuhkust töötajale võimaldama, pidin ise selleks ajaks asendajad leidma ja töökoormus kasvas märgatavalt. Seetõttu sai paljud arsti juures käimise ajad ja muu sarnane isikliku loomuga sätitud just koolinädalale, et mitte töölt ära küsimisega lisa tööd tekitada.
    Koolis kohal käimine äärmiselt just kannatada ei saanud aga iga tunni vahele jätmisega jääb õpilane sessioonõppes väga palju teistest maha, sest seda informatsiooni hulka ei ole kaasõpilastel võimalik puudujale täies mahus edasi anda.
  • ühiskonnaga seonduvad tulemused


    Autoga ei sõida, sorteerin prügi ja üritan elada võimalikult keskkonnasäätlikult.
    Pere keskel oleme arvutanud enda ökoloogilise jalajälje olemasolevate mõõdikute abil.

    Lisa 1


  • Vasakule Paremale
    Hea Õppija #1 Hea Õppija #2 Hea Õppija #3 Hea Õppija #4 Hea Õppija #5 Hea Õppija #6 Hea Õppija #7 Hea Õppija #8 Hea Õppija #9 Hea Õppija #10 Hea Õppija #11 Hea Õppija #12 Hea Õppija #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reins0 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    juhend valjundipohise oppekava koostamiseks
    32
    pdf

    juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

    Väljundipõhine õppekava – õppekavatüüp, milles kõige olulisemad on õppekava lõpuks õppijate omandatavad õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud). Kõik õppekava elemendid (õppesisu, maht, õppemeetodid, hindamine) tuletatakse õpiväljunditest. Väljundipõhises õppekavas hinna- takse seda, kuidas õppijad on õpiväljundid omandanud. Kõik õppekavad, sh täienduskoolituse õp- pekavad, on tänapäeval väljundipõhise õppekava tüüpi, st lähtuvad õppija õppimise tulemusest. Kompetentsus (ehk pädevus) – inimese suutlikkus edukalt täita elus või tööl vajalikke ülesandeid (funktsioone) ning selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (ehk kompetentsid). Kutsestandard – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning teataval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

    Andragoogika
    Turunduse lõpupraktika-Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis
    46
    doc

    Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus.................................................................................

    Turundus
    Uurimistööde korraldamine
    64
    doc

    Uurimistööde korraldamine

    Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise

    Uurimistöö
    Praktikaaruanne keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika
    14
    pdf

    Praktikaaruanne keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Kristina Mazova PRAKTIKAARUANNE Õppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitamine....................................................................................... 3 Valitud praktikakoha valikukriteeriumid .............................................................................................. 3 1. PRAKTIKAKOHA TEGEVUSE ANALÜÜS ............................................................................. 4 1.1 Circke K AS-i iseloomustus ..................................................................

    Keskkonna ökonoomika
    Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine
    76
    doc

    Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

    analüüsida tehtud otsuse tegemise protsessi; aidata leida teoreetilist materjali ja toetada lugemisest arusaamist; hinnata üliõpilaste teadmisi. Näide mõistekaardi skemaatilisest joonisest on toodud lisas 1. Mõistekaart on koostatud järgmise artikli põhjal: Ulbrich, L. (1999). Nursing Practice Theory of Exercise as Self-Care. Journal of Nursing Scholarship, 31(1), 65-70. 2.1.4. Portfoolio Portfoolio (õpimapp) on õppija koostatud tõenduspõhise materjali kogum, mis demonstreerib jätkuvate oskuste, teadmiste, hoiakute, arusaamiste ja saavutuste omandamist; 14 Portfoolio eesmärk on arendada õppija: oskust oma õppimist planeerida; oskust teostada enesekontrolli ja võtta isiklikku vastutust õppimises; oskust seada eesmärke, koguda informatsiooni, seda selekteerida ja süstematiseerida

    Eesti keel
    Õpetaja koolis ja ühiskonnas
    19
    doc

    Õpetaja koolis ja ühiskonnas

    Sukad või sukkpüksid kõikidel päevadel kus õpilastega v lapsevanematega kokku puututakse. Kingad mugavad. Sussid ja plätud keelatud. Akadeemiline riietus. Nt aktustel. Mustvalge v tumedad või beezikat toonid. Tagasihoidlik muster, õlad kinni, sukad jalas. Alates kella kuuest võib kanda õhtukleiti. Õpetajate maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsioon · kohustus õpetaja kutse ees(pidevalt edasi arenedes töötan) · kohustus õppija ees(kõiki ilma diskrimineerimata) · kodustus kolleegi ees · kohustus juhtivate töötajate ees · kohustus lapsevanemate ees Õppekava koostamine ja arendamine Õppekava · On ühe konkreetse piirkonna õppekava, mis annab edasi ühe konkreetse piirkonna väärtusi, norme ja teadmisi. · Lugemisoskus vabastas inimesed. · Õppekava ei saa ühest riigist teise üle kanda. J.Milton "traktaat kasvatusest" 17.saj 9 a jooksul (12-21) pidi õpilane õppima

    Õpetaja koolis ja ühiskonnas
    Andekas laps
    45
    doc

    Andekas laps

    8 Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimustest (hea- kuri, õiglus-ebaõiglus), ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast (ibid). Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid · Õpib varakult lugema · Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev

    Sotsiaalpedagoogika
    E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS
    30
    doc

    E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

    E-õppe puhul ei tohiks tehniliste vahendite hulka piirata pelgalt arvuti ja veebiga, kuigi arvuti ja veeb on kõige rohkem kasutatavad tehnilised vahendid. Õppetöö korraldamise viis on enamasti veebipõhine. [3 lk 4] Reaalne õppetöö ei pruugi alati olla tehnoloogia poolt vahendatud. Eesti rahvaarvu, pindalaga ja õppimiskultuuriga riigis on segatud õppevormid tõenäoliselt kõige sobivamad. Õppematerjalide arvutiekraanilt lugemine ei ole omaette eesmärk. Küll on aga tähtis õppija aktiivne osalus õppes ja õppija võimalus saada toetust iseseisva õppe protsessis. Nii mõistetaksegi e-õppe all interaktiivset õpet. Konkreetsel kursusel võib olla kasutusel nii e-õpe kui ka traditsiooniline õpe vahetu suhtlemise teel. Kramer (2000)[6] on teadvustanud, et elektrooniline õppimine (e-õpe) on hariduslik tugipunkt üle maailma ja veebi- võimaldaval tehnoloogial on suured mõjud e-õppe edule. Internet ja võrgu-keskne andmetöötlus andis tugeva aluse katsetamiseks e-

    Informaatika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    KerstiSe profiilipilt
    KerstiSe: Vale valik minu poolt, ei sobinud minu teemale
    23:29 22-02-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun