Referaat "Matemaatika õpetamine" (0)

Tartu Ülikool
Matemaatika õpetamine
Autor: Sarah Raichmann
Juhendaja : Helin Puksand
Tartu 2018

Sissejuhatus

Käesolev referaat annab ülevaate matemaatika õpetamisest lähtudes selle hetkeolukorrast ning tuleviku perspektiividest. Referaadis on kasutatud Tallinna Ülikooli algõpetuse lektori Sirje Pihi ja matemaatikaõppe uuendusprojekti juhi Lynne McClure’i intervjuud. Sellele lisaks tugineb referaat ajaloolase Martin Halliku ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Jüri Kurvitsa arvamusavaldustele.

Milleks on vaja matemaatikat?

Lynne McClure on öelnud: „Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik“. Inimene saab olla enesekindel, kui ta oskab langetada elulisi otsuseid, valida, keda uskuda , keda mitte ning leida lahendusi igapäevastele probleemidele.“ Kuigi mitte alati ilmselge, matemaatika on fundamentaalne oskus selliste igapäevaste tegevustega toimetulekul.1 Tihtipeale võib jääda mulje, et matemaatika on miskit keerulist, mõeldud vaid ühiskonna kõige targemate poolt praktiseerimiseks, kuid inimeste tegelikud oskused matemaatikas võivad jääda nii märkamata. Aju tegevuses hoidmine aitab meil loovamalt mõelda ning probleemidele teise nurga alt läheneda.2 Kõigele lisaks on matemaatika eriti oluline just tänapäeval, võttes arvesse ülikiiret tehnoloogia arengut. Sama tähtis, kui on valemite tundmine, on ka selle informatsiooni iseseisev ülesleidmine. Tänapäeva noored on pädevad tehnika kasutamises ning kool ei peaks seda piirama, kuid aitama seda oskust teadlikus suunas arendada.3

Hetkeseis

Matemaatika õppimine algab kodust, kus laps teeb esmakordselt tutvust arvudemaailmaga. Alustuseks õpib laps loendama, koolis õpib ta liitma ja lahutama. Mis aitab lapsel matemaatikat varajases eas paremini mõista, on mängimine. Mängu kaudu on matemaatika lapsele kergesti omandatav ning loob positiivse seose matemaatika ja õppimise vahel.4 Kui matemaatika õppimine on tõesti sedavõrd lihtne, paneb imestama, miks ainel tänapäeval nii kehv maine on. Tänapäeval on laialt levinud arusaam, et matemaatika on raske õppeaine. Selline eelarvamus mõjub aga ka negatiivselt noorte õppeaine tulemustele. Lisaks kehvadele tulemustele, piirab kasin matemaatikaõpe ka noorte tulevikuvõimalusi.5
Tihtipeale tulevad sellised arvamused aga just kodust, kus on lapsevanemad, kel on olnud negatiivsed kogemused õppeainega ning mida nad omakorda väljendavad ootustes oma laste suhtes.6 Sellistel juhtudel on õpetaja roll ülioluline. Eestis on aga kahjuks tõsine matemaatika õpetajate defitsiit ning ilma palgatõusuta ei paista neid ka kaugelt kuskilt juurde tulevat. Seega on täna puudu innustavad ja innovaatilised õppejõud, kes sisendaksid õpihimu noortesse, mistõttu matemaatika hetkeseisund on üsna nukker .7

Tuleviku perspektiivid

Matemaatikat on aastaid ühtemoodi õpetatud, mis on olnud üheti piirang ja teisiti vabandus matemaatika õpetajatele. Maailm muutub ja on oluline, et hariduskorraldus sellega kaasas käiks. Lynne McClure, Cambridge ’i ülikooli matemaatikaõppe uuendusprojekti juht, on arvamusel, et peaks päris algusesse tagasi minema: „Oleme vähemalt 50 aastat ajast maas ja siis imestame, miks õpilased ei pea haridust oluliseks.“. McClure’i juhitava uuendusprojekti eesmärk oleks muuta noorte matemaatilisi mõtlemisharjumusi, tuginedes Al Cuoco mõtetele – õpilased peaksid olema võimelised mõtlema nagu matemaatikud. Täna keskendume me klassiruumis arvustamisele ja lahenduskäikude kopeerimisele.8 Traditsiooniline lähenemine matemaatika õpetamisele aitab noortel kiiresti meenutada korrutustabelit või kasutada etteantud lahenduskäiku x’i leidmiseks, kuid jätab nad hätta, kui lahendada tuleb mõni eluline ülesanne. Õpilased ei mõista, mida nad teevad.9 Cambridge’i ülikooli matemaatikaõppe uuendusprojekt tahab toetada õpilaste võimeid püstitada hüpoteese, kirjeldada probleeme ja leiutada uusi lahendusi. Uues õppekavas on suurem rõhk elulistel ülesannetel, et seos matemaatika ja koolivälise elu vahel oleks selgem.10
Õpilase jaoks on oluline olla aktiivne osaleja – saada oma käed külge panna ja teemat isiklikult lahata. Tunnid , mis seda ei paku, ei ole lastele kaasahaaravad ja seetõttu ei õpeta neid. Passiivsus on õpitud käitumisvorm ja arvamus, et matemaatika on lihtsalt võimatu õppeaine, on vale. Noored on leidlikud ja õpihimulised; nad vajavad vaid võimalust selle väljendamiseks. Üks viis selle probleemiga tegelemiseks esineb termini all tagurpidi klassiruum. Selle omapära seineb selles, et õppe eesmärk pole ainesisu omandamine, kuid selle kasutamine. Õpetaja on õppekeskkonna konstrueerija ning õpilaste juhendaja, kuid põhiline õppetegevus toimub õpilaste omavahelises koostöös.11 Tagurpidi klassiruum ja selle sarnased õppesuunad on moodsad ja paljulubavad, kuid eeldavad juurdunud mõttemustrite ja harjumuste murdmist, mis võib võtta aega aastakümneid

Kokkuvõte

Matemaatika on tähtis ja asendamatu õppeaine koolis. Hetkel on selle õpetamine aga ebaefektiivne ja vajab hädasti uuendusi . Õnneks on maailmas olemas suured mõtlejad ja julged tegutsejad, kes teema käsile on võtnud. Muutused on aga rasked tulema , kui õpetajad ja haridusteadlased oma vanadest mõttemustritest lahti ei löö. Jüri Kurvits , Tallinna Tehnikaülikooli lektor, on öelnud järgmiselt: „ Distsipliin ei ole siis, kui klassis on vaikus, vaid siis kui klassi teeb seda, mis sul vaja on.“.12 Vaja on hakata noori inimesi kaasama õppimisse. On aeg muutusteks.

Kasutatud kirjandus

Hallik , M. (2012). Martin Hallik: milleks meile matemaatika? Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/985724/martin-hallik-milleks-meile-matemaatika
Kohn, A. (1999). What Works Better than Traditional Math Instruction. Kasutatud 10.05.2018 https://www.alfiekohn.org/article/works-better-traditional-math-instruction/
Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!„ Tallinn, 4. detsember.
Olesk , A. ( 2016 ). Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla-enesekindel-kodanik?utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3623111&utm_campaign=fb_socia
Piht , S. ( 2017 ). Matemaatika õpetamine. Huvitaja. Vikerraadio , 9. märts.
Veskimägi, E. ( 2017 ). Koolimatemaatika eksitab õppijat. Kasutatud 10.05.2018 https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/05/22/koolimatemaatika-eksitab-oppijat
1 Olesk, A. (2016). Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla-enesekindel-kodanik?utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3623111&utm_campaign=fb_socia
2 Hallik, M. (2012). Martin Hallik: milleks meile matemaatika? Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/985724/martin-hallik-milleks-meile-matemaatika
3 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!„ Tallinn, 4. detsember.
4 Piht, S. (2017). Matemaatika õpetamine. Huvitaja. Vikerraadio, 9. märts.
5 Veskimägi, E. (2017). Koolimatemaatika eksitab õppijat. Kasutatud 10.05.2018 https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/05/22/koolimatemaatika-eksitab-oppijat
6 Piht, S. (2017). Matemaatika õpetamine. Huvitaja. Vikerraadio, 9. märts.
7 Hallik, M (2012). Martin Hallik: milleks meile matemaatika? Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/985724/martin-hallik-milleks-meile-matemaatika
8 Olesk, A. (2016). Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla-enesekindel-kodanik?utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3623111&utm_campaign=fb_socia
9 Kohn, A. (1999). What Works Better than Traditional Math Instruction. Kasutatud 10.05.2018 https://www.alfiekohn.org/article/works-better-traditional-math-instruction/
10 Olesk, A. (2016). Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik. Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla-enesekindel-kodanik?utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3623111&utm_campaign=fb_socia
11 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!„ Tallinn, 4. detsember.
12 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!„ Tallinn, 4. detsember.