Advokaadiks, juristiks või mitte? (5)

Advokaadiks, juristiks või mitte?
Mul pole küll veel kindlat plaani, et mida oma tulevikuga peale hakata. Arvan, et sellega on ka pisut aega. Eks see nn. „kindel“ plaan sünnib alles keskkooli ajal. Aga lapsepõlve unistuste -ameteid oli mul muidugi mitmeid. Üks tugev lapsepõlveunistus oli muidugi saada printsessiks, lauljaks ja näitlejaks nagu soovis ka iga teine pisike preili , aga hiljem ka poemüüjaks. Kuid umbes kooliealiseks saades sai minu unistuseks juristi või advokaadi amet. Olin sellest kuskilt kuulnud ja ka meeletult põnevaid Ameerika filme vaadanud, kust neist palju juttu oli. See tundus jube põnev. See unistus kadus mul küll umbes aasta tagasi, sest sellel ajal hakkasin aru saama, et mida see amet endast kujutab ja mida see eeldab. Ometigi oli just juristi-amet minu kõige pikaldasem unistus. Ma usun, et tean sellest juba nii mõndagi, aga alati on tore rohkem teada ning just sellepärast ma juristidest ja advokaatidest uuringi. Mida need ametid endast üldse kujutavad ja mis on juristiameti ja advokaadi vahe jne.
Õppimisvõimalused
Minu koolivalik oleneks kindlasti juba asukohast. Õppimisvõimalusi on kindlasti ka pealinnas, aga minu prioriteediks on siiski Tartu. Esmane valik oleks arvatavasti kõige pikema ajalooga kool Tartu Ülikool ja sealne õigusteaduskond. See on Tartus ka ainuke õigusteaduste õppimise võimalus. Tallinnas on võimalus õigust õppida ka Tallinna Tehnikaülikooli õppekeskuses International University Audentes, kuid nagu juba öeldud, kukub Tallinna-variant minu maailmast välja. Minu valikuks osutuks kindlasti Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. See on üks neljast Tartu Ülikooli vanimast teaduskonnast ning see üksus omab tugevaimat õigusteaduslikku potentsiaali Eestis. Nagu Tartu Ülikoolis tervikuna , nii on ka õigusteaduskonnas läbi viidud uus põhjalik õppekava reform , mis näeb ette nn mudeli 3+2 rakendamist. Selle kohaselt on kolm aastat ette nähtud bakalaureuseõppes ja kaks aastat magistriõppes. „Täisjuristi” diplomi saavad lõpetajad peale magistriõpingute läbimist. Tartu Ülikooliga teevad koostööd ning pakuvad igakülgset tuge Riigikohus , Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur , Riigiprokuratuur, Notarite Koda, Õiguskantsleri kantseleid ning ka juristide ühendused nagu näiteks Eesti Akadeemiline Õigusteaduste Selts, Eesti Juristide Liit ja Eesti Kohtunike Ühing.
Selleks, et astuda Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppele on vaja sooritada järgmised riigieksamid (sulgudes on osakaal):  ajalugu (33,3 %), emakeele kirjand (33,3 %), võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) (33,3 %). Üliõpilaskandidaadi punktisumma arvutatakse järgnevalt: vastuvõtutingimuse tulemus korrutatakse vastava protsentuaalse osakaaluga, mitme vastuvõtutingimuse korral korrutised liidetakse ning summa jagatakse 100-ga.  Kui lõplik punktisumma ületab lävendit või on sellega võrdne, siis on üliõpilaskandidaat ülikooli vastu võetud. Riigieelarvelise õppekoha lävend on 92,0 ning riigieelarvevälise õppekoha lävend 60,0. Gümnaasiumi kuld - või hõbemedaliga lõpetanud üliõpilaskandidaadile lisatakse kolm konkursipunkti.
Mina soovin astuda 3+2 õppevormi, mis tähendab ka sisseastumiseksamit, mille osakaal on 50%. Sisseastumiseksam toimub augusti lõpus ning koosneb kolmest kaasusülesandest. Ülesanded on järgmistest õigusvaldkondadest: tsiviilõigus (40%), haldusõigus (30%) ning karistusõigus (30%). Teine 50% koosneb eeldusainete keskmisest hindest.
(kogu informatsioon on saadud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kodulehelt www.oi.ut.ee)
Mis nõuded on sellel ametil ?
Mida amet endast üldse kujutab?
Jurist on sügavate õigusalaste teadmistega isik. Vastavalt Euroopa õigussüsteemi horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud eraõiguse või avaliku õiguse asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi saame eristada juriste järgmiste kutsealade esindajatena: õigusteadlased-teoreetikud; advokaadid, prokurörid, notarid jt; kohtunikud . Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Eestis kasutatakse sõna advokaat advokatuuri liikmete kohta. Eestis võivad advokaadi nimetuse all õigusteenust osutada üksnes advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed ehk advokaadid on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritama advokaadieksami. Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku, kes on teovõimeline; kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 11. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud pädevaks organiks on Eesti Advokatuur; kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt; kes on aus ja kõlbeline.
(kogu informatsioon on saadud leheküljelt et.wikipedia.org/wiki ja Eesti Advokatuuri kodulehelt www.advokatuur.ee )
Mis on selle ameti juures meeldiv?
Kui suur on palk?
Eelkõige mitmekesisus . Kõik juhtumid on erinevad, kõik kliendid on erinevad. Adrenaliin, sest ei tea, milliseks võib juhtum pöörduda ja milline võib olla tulemus.
Palk on juristidel ning advokaatidel väga hea. 1000- mitukümmend tuhat krooni tunnis. Võrdluseks tavaline tunnipalk umbes 50 krooni tunnis.
Artikleid või pilte
http://sloleht.ee/index.aspx?id=297173&q=advokaat
http://sloleht.ee/index.aspx?id=291487&q=advokaat
http://sloleht.ee/index.aspx?id=291068&q=advokaat