Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? (0)

1 Hindamata
Punktid

Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige?
Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega. See on raske sellepärast, et igal riigil on oma huvid ja poliitilised eelistused . Ühesõnaga igal riigil on oma huvid ja need ei kattu üksteisega, seetõttu tekivad konfliktid. Väga sageli saavad riigid oma sõjalisi oskusi kasutada praktikas ehk kui on tekkinud mingi sõjaline konflikt. Viimasel ajal on tulnud ette palju olukordi, kus riigid on kasutanud oma sõjariistu kellegi või millegi vastu, kui aga küsida miks, siis sellele küsimusele ilmselt õiget vastust ei saakski ning ründajatel jääb veel õigust ülegi. Näiteks Venemaa pealetung Ukraine vastu. Tegemist on inetu pealetungiga Ukrainariiki, mis on iseenesest suveräänne ja iseseisev. Või näiteks Venemaa ja Gruusia vaheline konflikt. Selline tegevusviis õõnestab rahvusvahelist korda, kus suure au sees on riikide õigused, seda ei saa võtta jõuga ära. Sellise tegutsemisega esitatakse väljakutse rahvusvahelise süsteemi põhimõtetele, üks nendest on see, et relvajõuga uusi riigipiire joonistada ei saa. Meie üüratus maailmas on riike väga palju ja igal riigil on oma õigused, eriti oma tuleviku osas, ise otsuseid luua. Selge on aga see, et riikide käitumine on vastuolus rahvusvaheliste õigustega , need õigused põhinevad poliitilistel seisukohtadel. Riigid on ju alati kasutanud oma relvajõude riigi huvide kaitsmiseks. Juba antiikajast alates on filosoofid proovinud oma tegude või sõnadega piirata riikide õigust kasutada sõjalisi vahendeid valimatult. Näiteks sõjas on keelatud mürkgaasid, aga kui tuleb kolmas maailmasõda , kas riigid peavad sellest kinni? Läbi aegade on proovitud ju kasutada erinevaid tegusi, organisatsioone ja vahendeid, et jõuda probleemivaba lahenduseni aga pidevast arengust pole selleni jõutud ja ei jõuta ka. Rahvusvahelised seadused lubavad kasutada sõjalist jõudu enesekaitseks aga seda kasutatakse pigem oma eesmärkide saavutamiseks ja pööravad selle enda kasuks ümber, nagu nemad kannataks ja kaitseks ennast. Veelgi uuem probleem on võitlus terrorismiga ja selle vastu sõjalise jõu kasutamine. Näiteks USA sõda Afganistanis. xxxKõik riigid on ajaloo jooksul kasutanud oma sõjalist jõudu ja tehnikat , et oma huve kaitsta ja välispoliitikat ajada. Kuid antiikajast alates filosoofid on proovinud piirata riikide õigust kasutada sõjalisi vahendeid valimatult. Et seda saavutada on juba kaua proovitud mitmeid vahendeid. Loomulikult areng on toimunud aga hoolimata sellest pole probleemivaba lahenduseni keegi jõudnud. Iga riik kui üksikul indiviidil on õigused oma tuleviku osas ise otsuseid luua ja neid õigusi ei saa relva jõuga ära võtta.
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige #1 Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige #2 Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristovin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige
4
docx

Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige?

Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest

Filosoofia
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT
55
pdf

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

1. Olemus Riigisisene õigus​- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris ​tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil).

Rahvusvaheline õigus
Rahvusvahelise õiguse põhikursus
25
doc

Rahvusvahelise õiguse põhikursus

Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info ­ rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine ­ inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli)

Õigus
Rahvusvaheline avalik õigus
40
docx

Rahvusvaheline avalik õigus

.. Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil üks hääl, olenemata suurusest. Kui väikesed, vähese rahvastatusega riigid 10%, võtaks vastu otsuse ja hakkaks dikteerima, siis see ei viiks kuhugi. Rahvusvahelistest normidest kinnipidamine ­ enamus riike järgib enamus rahvusvahelisi norme enamus ajast, kuigi on ka erandeid, mis toovad kaasa vägivalda ja sõda. ,,Ükskõik, milline riigi struktuur luuakse, peaks olema loodud nii, et kasu tuleb isikutele, kes elavad riikides, ja mitte, et see oleks riigi iseenda säilitamiseks." ­ Richard. PÕHIMÕTE: Riigid ei kavatse loobuda oma suveräänsusest. Tähtis on, kas rahvusvaheline õigus on peegeldatud riigi poliitikas ja riikidevahelistes suhetes. Tähtis on, kas on norme, mis vastavad riikide ja ühiskonna arenevatele ja muutuvatele nõuetele. Oluline on ka see, kas tülid on lahendatud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kas

Võlaõiguse üldosa
Rahvusvaheline õigus
54
doc

Rahvusvaheline õigus

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus­ on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust ­määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust ­ on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi.

Rahvusvaheline õigus
Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt
84
pdf

Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt

Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester   Loengukonspekt     Rahvusvaheline  õigus  =  RÕ   RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.   28.september  loengut  ei  ole!   Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1  seminari  võimalik  asendada   lühiesseega.     Eksam-­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi  keskne  asi  rahvusvahelises   õiguses  lahti  mõtestada  nt  mis  on  reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐  teoreetilise   kontseptsiooni  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline   ülesanne-­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete   põhimõtete  alusel,  võib  olla  ka  arutlus     31.08.15     Teema  I  –  olemus     Kogu  õigussüsteemi ?

Õigus
Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted
16
doc

Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted

täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele praktiliselt pretsendeni mõju olemas RÕ põhiallikad: tava lepped Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad? ÜLDINE PRAKSIS 1. Mis on riigi praksis? 2. Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist? 3. Ajaline küsimus ­ kui pikk see aeg peab olema? 4. Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi? 5. Kui mitu riiki on vaja? 6. Kui juba norm olemas, kui mitut riiki on vaja, et normi ümberlükata? 7. Kas mõnede riikide norm peaks olema kaalukam teise omast? 8. Kui mõni riik ei järgi seda praksist ­ mida see tähendab? Kas see tühistab normi? 9

Õigusteadus
Rahvusvaheline õigus
30
docx

Rahvusvaheline õigus

Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega. Toimib teistmoodi, põhinedes vastastikuse ja konsensuse pm-tel. Õiguslikult siduv. Rv eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rv avalik õigus e rv õ moodustab iseseisva õigussüst. Rv eraõigus ei kujuta endast rv avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud lepinguid rv-se eraõiguse ühtlustamiseks. Ajalooline areng Arengut on jagatud klassikalise rv-se õiguse ajastuks (Vestfaali rahu, mis lõpet 30 aa sõja 1648 – II MS lõpp) ja modernse rv-se õiguse ajastu (II MS – tänapäev).

Rahvusvaheline õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun