Arenguteooriate põhjal on võimalik viia läbi uurimusi, kontrollida väiteid, lahendada probleeme ning muuta käitumist ja toetada arengut. Antud hetkel keskendume kahele, minu jaoks olulisele, teooriale- õppimise ning kognitiivsele ehk teadmiste kujunemise teooriale. Õppimise teooria korral toimub areng läbiproovimise teel, sellejuures on tähtis seoste loomine ning tagasisidestamine. Näiteks võib siinkohal tuua katse, kus lapsele näidati loomi ning esialgu ei tundnud ta mingisugust kartust nende ees, kuid kui teda hakati hirmutama valge roti ning valju häälega, tekkis temas hiljem ka teiste sarnaste loomade ja värvide suhtes paanika. Niisiis on võimalik antud teooria puhul viia läbi katseid ning kontrollida väiteid, sest ka eelneva näite puhul saab kinnitada, et emotsioone on võimalik tekitada ning muuta, mis oli antud eksperimendi eesmärgiks. Samuti pakub antud teooria võimalusi käitumise muutmiseks ning arengu toetamiseks. Kui last harj...
Multiintelligentsuse teooria Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada laus...
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise t...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .................................
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond KLÕ12 Kerli Sepp LUGEMA ÕPETAMINE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep, MA Tallinn 2011 Sisukord 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL.......................................................4 2.1.1 Küpsemisteooria.....................................................................................................4 2.1.2 Arenguteooria.........................................................................................................4 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria.................................................................................4 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria....................................................
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6.pööratud Uprintsiip - Psüühilise pinge seost liigutuste sooritamise tulemuslikkusega väljendatakse pööratud U-printsiibiga, mille kohaselt on sportlik sooritus kõige ...
Õpiteooriate võrdlev ülevaade Õpiteooriate Eksistentsiaaln Narratiivne Transformatiivn Enesejuhitud võrdluse e õpiteooria õpiteooria e õpiteooria õpiteooria alus inimkäsitus Iseendaks Oluline on Identiteedi Pidev ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma nar...
Mälutreening Referaat Tallinn 2004 Carlos Castaneda ütleb oma raamatus " Don Juani õpetused" järgmist:" Kui inimene hakkab õppima, siis ei ole ta kunagi selgusel oma eesmärkidest. Tema eesmärk on puudulik, tema kavatsus on ähmane. Ta loodab tasusid, mis kunagi ei materialiseeru, sest ta ei tea midagi õppimise raskustest. Ta hakkab õppima aeglaselt, tükk-tükilt, siis suuremate kamakatena - ja tema mõtted on varsti vastuolus, sest see, mida ta õpib, ei ole kunagi see, mida ta endale ette maalis või kujutas ja nii hakkab ta kartma. Õppimine ei ole kunagi see, mida keegi loodab. Iga õppimise aste on uus ülesanne ja hirm, mida inimene kogeb, hakkab kasvama halastamatult, järeleandmatult. Tema eesmärk muutub lahinguväljaks" (http://home.delfi.ee/~uhhuu/Castaneda_1.html 03.02.2005). Ilusasti öeldud. Ja kindlasti peitub selles suur tõetera. Kuid vaatame hetkeks, mida siis õppimine tähendab ja kuidas õppida. Olen ise kaitseväelane ja tö...
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad. Merit Luik Karjääriplaneerimine Mis see on? Kuidas käib? Veidi mõistetest I Kutsevalik Keskendub sobiva ameti valimisele Eelduseks töömaailma hea tundmine Kutsenõustamine (ühekordsele) kutsevalikule keskenduv protsess nõustatav passiivses rollis, nõustaja sobivust määratlev spetsialist Veidi mõistetest II Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik eh...
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekon...
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on k...
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija...
Meediatekstide analüüs. Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad...
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontr...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ Psühholoogia ja pedagoogika lektoraat FÜÜSILISE KESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat teemal : Lapse käitumise keskkonnapsühholoogilised iseärasused (suure ja väikse linnanäitel) Aleksandra Radajeva KELA2 Juhendaja K.Maslov(PhD) ja A.Dzalalova(PhD) NARVA 2016 , , , . . (, . ) , , - . , , , . 10- , . , , . , . , , . , . , , . , , . - . , . , , . , - . : 1) , , 2) . . 3) . . , , « ». . 1) 2) , , 3) « » , , , . , , . ...
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uu...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
Patricia Benner Õenduse teoreetik, õppejõud ja autor. Aleksandra Deljanskaja Richard Karajev Kirill Krizevski Anna Ellisaar Deniss Bulina Alex Kalde Ave Kikas ELULUGU JA ÕPINGUD Patricia Benner on sündinud 10. mai 1955 Hampton'is, Virginia's Perekond kolis Californiasse, kus käidi kekkoolis ja kolledzis Kolledzis õppimise ajal tekkis huvi õenduse vastu Patricia Benner abiellus aastal 1973 Richard Benneriga PatriciaBenner otsustas õendust minna õppima ajal, kui ta töötas haigla vastuvõtus. 1964. aastal õppis õendust Pasadena College-s 1964. aastal omandas bakalureusekraad...
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
10.09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIA...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Erialatutvustuse essee Informaatika valisin, sest mind hakkas umbes 14-aastaselt võluma arvutimaailm. Suvise majaremondi ajal kadus internetiühendus ja internetikeskonnas mängimine muutus seega võimatuks. Avastasin aga arvutist AutoIt ja selle manuaali, mille abiga vaikselt mässama hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain juba varakult maitsta automatiseerimise hüvesid. Kui internetiühendus taastus, hakkasid mind huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida e...
Õppimise kolm dimensiooni ja õpibarjäärid Kokkuvõte Sarah Raichmann Illeris kirjeldab õppimist läbi kahe erineva protsessi väline interaktsioon õppija ja tema sotsiaalse-, kultuurse- ja materiaalse keskkonna vahel ning sisemine interaktsioon uute impulside ja juba omandatud teadmiste vahel. Illerise sõnul, et õppimine aset leiaks, on oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toi...
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemus...
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitum...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool ÕPPIMISEST Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Liia Hokkanen Tallinn 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED................................................................................................................4 ANALÜÜS ÕPPIJA ROLLIS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9 ...
Juhtimis alused - Tlü Juhtimise alused Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid - Sõjavägi - Sport - Kunstid - Kodanikualgatused - Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliu otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas tehakse koostööd? Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm (organon)- instrument, töövahend (ergon)- töö Tootmine iseendale / teistele Tööjaotus Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel Keskkonnast tulenevad Planeerimine ja Organiseerimine sisendid: otsustamine eesmärkide kohustuste, õiguste ja püstitamine ja nende vas...
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
annaabi.ee 
