Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad. (0)

1 Hindamata
Punktid
Karjääriplaneerimise 
paradigmad  ja teooriad.
Merit  Luik
 
 
Karjääriplaneerimine
 Mis see on?
 Kuidas käib?
 
 
Veidi mõistetest I
 Kutsevalik
 Keskendub sobiva ameti valimisele
  Eelduseks  töömaailma hea  tundmine
 Kutsenõustamine
 (ühekordsele) kutsevalikule keskenduv protsess 
 nõustatav passiivses rol is, nõustaja sobivust 
määratlev spetsialist
 
 
Veidi mõistetest II
 Karjääriplaneerimine 
 kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat 
protsessi
 inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja
 hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat 
mitmekülgset enesetundmist
 Karjäärinõustamine 
 Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga
 Nõustatav aktiivne, nõustaja  toetav  ja informatsiooni jagav
 
 
Karjääriplaneerimise paradigmad
 Joon­faktor (trait­and­factor) lähenemine ehk 
matching´u  paradigma  
  Humanistlik  ehk arengu paradigma
  Konstruktivistlik  paradigma
 
 
Karjäärinõustamise sünnilugu
 Karjäärinõustamise (kutsenõustamise) algus 20. 
sajandi esimestel kümnenditel
 Tööstuse ja masstootmise areng tekitas 
vajaduse efektiivsuse tagamiseks  sobivate  
omadustega tööjõu järele
 Esimesed testid töö jaoks sobivate omadustega 
inimeste määratlemiseks 
 
 
Joon­faktor (trait­and­factor
lähenemine ehk matching´u paradigma
Matching – eesmärgiks leida ideaalne sobivus 
( match ) inimese ja töö vahel
 Iga inimese jaoks on olemas  sobivaim  töö või 
tegevusala
 Iga töö ( elukutse ) jaoks on olemas teatud 
isiksuse omaduste kogum, mis tagavad  parima  
soorituse
  Elukutsevalik  on teadlik, loogiline (ühekordne) 
protsess
 
 
John Hollandi teooria lähtekohad
 Keskendus inimese individuaalsete omaduste ja 
töö omaduste kokkuviimisele
 Teatud tüüpi inimesed sobivad teatud tüüpi 
keskkonnaga
 Võttis arvesse inimeste huvisid ja võimeid 
 Inimese ja keskkondade vahelist sobivust on 
võimalik testimise teel kindlaks määrata.
 Testid pidevalt uuendatud ning kasutusel 
tänapäevani
 
 
J. Hollandi kirjeldatud inimeste ja 
keskkondade tüübid
  Realistlik
 Intellektuaalne
  Artistlik
 Ettevõtlik
  Konventsionaalne
 Sotsiaalne
Testi tulemused esitatakse 3­täheliste koodidena, 
mil e abil leitakse sobivaimad kutsealad ja ametid
 
 
J. Hollandi teooria tugevused ja 
kriitika
 J. Hollandi lähenemine võimaldas organiseerida 
tohutut infohulka inimeste ja tööde omaduste 
kohta 
 Tänapäeva kiiresti muutuvas töömaailmas võib 
tööde üksikasjalik kirjeldamine muutuda 
võimatuks (nt. polüfunktsio­naalsed ametid)
 
 
Humanistlik ehk arengu paradigma
 Kerkis esile 1950­ndatel aastatel
 Elukutsevalik on pidev protsess, mis:
 algab lapsepõlves
 on tagasipöördumatu ja sõltuv eelmistest otsustest
 
 
Donald  E. Superi teooria
 Keskendub inimese erinevatele elurollidele, 
isiksuse arengule ja sellega seotud 
karjääriküpsusele
 Inimese ülesandeks li kuda  sujuvalt  ühelt astmelt 
teisele, lahendades ettetulevad 
arenguprobleemid 
 
 
D. E. Superi kutselise arengu perioodid
 Kasv (0­14)
  Uurimine  ehk rol iotsingud (14­24)
 Katsetamine
 Si rdeperiood
 Üritamise periood
 Väljakujunemine (25­44)
 Säilitamine (45­64)
 Eraldumine ehk pensionile siirdumine (üle 65)
 
 
E. Ginzbergi kutselise arengu 
staadiumid
  Fantaasia  staadium 
(3­10)
 Proovistaadium
 Huvide periood  (11­12)
 Võimete periood  (12­13)
 Vajaduste periood
(13­14)
 Väärtuste periood 
(15­17)
 Ülemineku periood
(17­18)
 Reaalsuse staadium 
 Avastamise periood 
(18­19)
 Kristal iseerumise periood (20­21)
 Spetsialiseerumise periood (22­23)
 
 
D. E. Superi ja E. Ginzbergi teooriate 
tugevus ja kriitika
 Teooriate väärtuseks on tõdemus, et inimese 
kutse­ eelistused , kompetentsid ja mina­
kontseptsioon muutuvad aja jooksul 
 Karjääriplaneerimise seostamine inimese 
kogniti vse ja sotsiaalse arengu 
seaduspärasustega
 Teooriad peetakse lineaarseks ja hierarhiliseks, 
kõrvalekaldeid või spiraalset li kumist välistavaks 
ning konteksti vähe arvesse võtvaks 
 
 
John D. Krumboltzi sotsiaalse 
õppimise teooria 
 Krumboltzi teooria haakub ni   Bandura  üldise õppimise 
teooria ja biheiviorismiga
 Põhiteemaks kogemustest õppimine – inimese isiksus ja 
käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende 
unikaalse õpikogemuse kaudu
 Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid:
 geneetilist pärand
 keskkonnamõjud
 õppimiskogemused
 probleemide lahendamisele suunatud oskused
 
 
Konstruktivistliku paradigma esile 
kerkimine
 Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal­
majanduslike  muutustega  20. sajandi lõpus
 Peamised muutused
 Demograafilised
 Tööturu ja elukutsetega seotud
 Muutunud organisatsioonidega seotud
 Kommunikatsioonivahendite areng
 Muutunud peresuhetega seotud
 Muutunud vaba aja sisustamisega seotud
 
 
Konstruktivism
 Construere (lad.) ehk kokku seadma, ehitama
 Inimese kogemused on konstruktsioonid, mil es 
peegelduvad neile inimeste endi poolt antud 
tähendused. Inimesed loovad pidevalt ise oma 
reaalsust. 
 Inimene arusaam endast on sotsiaalselt 
konstrueeritud ning pideva inimese ja tema 
keskkonna interaktsiooni käigus tekkivate 
kognitsioonide tulemus. 
 
 
Karjääriplaneerimine 
konstruktivistlikust vaatenurgast
 Karjääriplaneerimine = oma elu juhtimine
 Karjääriplaneerimine on tervikliku  iseloomuga  – 
võtab arvesse inimest  tervikuna  (huvid, võimed, 
väärtused, hoiakud jne.) ja konteksti, kus ta 
tegutseb
 
 
Vance Peavy: karjääriplaneerimine 
sotsiodünaamilisest vaatenurgast I
 Me elame mitmete reaalsuste maailmas – ei ole olemas 
ühte objektiivset reaalsust
 Inimese areng kui eneseloomise protsess
 Karjääriplaneerimise eesmärk on isikliku vabaduse 
suurendamine  
 Isikliku vabaduse suurendamine = valikuvõimaluste 
suurendamine 
 Valikuvõimalused sõltuvad inimese võimetest, oskustest 
ja võimalustest
 
 
Vance Peavy: karjääriplaneerimine 
sotsiodünaamilisest vaatenurgast II
Karjääriplaneerimiseks vajalik:
 Oma  saavutuste  ja isiklike tugevate külgede 
määratlemine 
 Oma potentsiaalsete võimete avastamine ja 
edasiarendamine
 Oma eesmärkide ja väärtushinnangute 
teadvustamine, kogemuste, tähenduste ja tuleviku­ 
kujutluste sõnastamine
  Arvestamine  inimese hingelisusega
 
 
Vance Peavy: karjääriplaneerimine 
sotsiodünaamilisest vaatenurgast III
 Valikuvõimaluste piirangud
 Sisemised – 
 Vähesed võimed ja oskused
 Psühholoogilised ­ pi ratud mõtlemine,  eelarvamused
väärad oletused, kitsad  vaatenurgad , isikliku identiteedi 
ebakindlus, negati vsed  emotsionaalsed   seisundid  
(abitus, süü, häbi)
 Välised pi rangud (inimõiguste  rikkumine , ebasoodus 
sotsiaalpoli tika, tööpuudus, haridusasutuste puudumine)
 
 
Sotsiodünaamiline 
(karjääri)nõustamine
 Väga kiiresti muutuvate  olude  tõttu tööturul ning 
ühiskonnas laiemalt peetakse järjest olulisemaks 
inimeste toetamist karjääriplaneerimise 
protsessis
 Sotsiodünaamilise (karjääri)nõustamise 
eesmärgiks on aidata inimesel luua enda jaoks 
rahuldustpakkuvat elu ja tõsta rahulolu oma 
eluga läbi isikliku vabaduse suurendamise
 
 
Vastavalt muutustele ühiskonnas, muutub ka 
karjääriplaneerimise sisu ning inimeste ees 
seisvad lahendamist  ootavad  küsimused. 
 
 
Tänan tähelepanu eest!
 
 

Document Outline

  • Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad.
  • Karjääriplaneerimine
  • Veidi mõistetest I
  • Veidi mõistetest II
  • Karjääriplaneerimise paradigmad
  • Karjäärinõustamise sünnilugu
  • Joon-faktor (trait-and-factor) lähenemine ehk matching´u paradigma
  • John Hollandi teooria lähtekohad
  • J. Hollandi kirjeldatud inimeste ja keskkondade tüübid
  • J. Hollandi teooria tugevused ja kriitika
  • Humanistlik ehk arengu paradigma
  • Donald E. Superi teooria
  • D. E. Superi kutselise arengu perioodid
  • E. Ginzbergi kutselise arengu staadiumid
  • D. E. Superi ja E. Ginzbergi teooriate tugevus ja kriitika
  • John D. Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria 
  • Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine
  • Konstruktivism
  • Karjääriplaneerimine konstruktivistlikust vaatenurgast
  • Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast I
  • Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast II
  • Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast III
  • Sotsiodünaamiline (karjääri)nõustamine
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #1 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #2 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #3 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #4 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #5 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #6 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #7 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #8 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #9 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #10 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #11 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #12 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #13 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #14 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #15 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #16 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #17 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #18 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #19 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #20 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #21 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #22 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #23 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #24 Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor IstunKodus Õppematerjali autor
Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad

Sarnased õppematerjalid

Karjääriplaneerimine
22
docx

Karjääriplaneerimine

2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Matching’u paradigma ehk joon-faktor (trait-and-factor) lähenemine Karjäärinõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui vastavalt positivistliku maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema inimeste testimise ning tööalase sobivuse määratlemisega. Selline lähenemine sobis hästi industriaalse, Tayloristliku keskkonnaga, kus masstootmise arenedes oli efektiivsuse tagamiseks vaja sobivaimate omadustega tööjõudu. 1909 ilmus

Karjääripsühholoogia
Karjääri planeerimise paradigmad
88
pdf

Karjääri planeerimise paradigmad

Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria

Karjäärinõustamine
Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM
5
doc

Karjäärinõustamine ja -koordineerimine EKSAM

vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine ­ erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonise välja juhtimisega karjäärinõustaja ­ vastava väljaõppe ja kogemustega nõustaja, kes aitab inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching'u paradigma ­ eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma ­ seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut,

Psüholoogia
Karjäärinõustamine-spikker-Karjääriplatoo- Karjäärimudelid- karjäär- karjäärinõustamine- karjäär- karjäärisüsteem- matching- humanistlik paradigma- nõustaja- elukutse-
12
docx

Karjäärinõustamine (spikker) Karjääriplatoo , Karjäärimudelid , karjäär , karjäärinõustamine , karjäär , karjäärisüsteem , matching , humanistlik paradigma , nõustaja , elukutse ,

Tallinnas tegutses juba 1920-ndatel aastatel kirjeldamine muutuda pea võimatuks, kuigi näiteks kutsenõustamiskabinet, kus testiti peamiselt USA tööministeeriumis on tema elukutsete koodide postitöötajate ja autojuhtide kutsesobivust, aga kus sõnaraamatud olnud kasutusel aastakümneid. tegeldi ka juba kooliõpilaste kutsevaliku Hollandi Self Directed Search on tõlgitud ka eesti küsimustega. Matching’u paradigma nimetus keelde, kuid sellega kaasas käivat koodide tuleneb selle lähenemise eesmärgist - leida sõnaraamatut pole kunagi korralikult adapteeritud ideaalne sobivus (match) in ja töö vahel. Seda ega kaasajastatud. lähenemist isel järgmised teoreetilised Humanistlik paradigm- Arenes koos seisukohad: psühholoogia ja nõustamise arenguga. Tõi 1

Karjääripsühholoogia
Karjäärinõustamise käsiraamat 2014
164
pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

Raamat on välja antud SA Innove poolt Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Karjääriteenuste süsteemi arendamine” Sisukord Sissejuhatus..................................................................................5 I OSA Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine ��������������������������������7 Nõustamise teooriad..........................................................................7 Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine) ��������������������������������7 Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine.............................................8 Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine ��������������������������8

Ametijuhend
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3

Isiksusepsühholoogia
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

...............................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG.....................................................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE...................................................................................................................25 Ekspertsus spordis.................................................................

Psühholoogia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun