Meediatekstide analüüs (võrdlus) (0)

Meediatekstide analüüs.
Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid.
Valisin 2 teksti ajalehest “Põhjarannik”, millest üks on intervjuu , aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on:

• (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) – siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth , ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal.
  
• (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid (uudis) – siin räägitakse sellest, et Narvas on 2 kooli (Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool ) ja neid tahakse ühendama. Siin on toodud NEG õpetajate (ja vanemate) pool.
  

Esimene asi, mida ma ärkasin, oli see, et need artiklid kuuluvad pehmete uudiste hulka, kuna nad on kõige rohkem seotud haridusega. Teine asi, mida ma märkasin, oli see, et nende meediatekstide sihtrühm on ühesugune: inimesed, kes on seotud eesti keele õppimisega – õpetajad, õpilased ja üliõpilased, vanemad, kelle lastele on eesti keel ka vajalik, inimesed, kellele on eesti keel vajalik(nt. töös) ning eestlased, kes elavad Narvas ja Ida-Virumaal.Selleks, et paremini analüüsida ja võrrelda need artiklid, proovin ma kontrollida, kas nad vastutavad uudisväärtuste kriteeriumitele või ei.
Sündmusel, mis on kirjeldatud artiklis, on tugev mõju lugejate elule. Lugedes ja võrreldes neid artikleid, tulin na arvamusele, et esimeses artiklis (Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane) on see mõju väike (isegi võin öelda, et intervjuu ei ole sündmus, vaid selle inimese isiklik arvamus) – suur osa tekstist on Szilard Tibor Toth riigist e. Ungarist ning Ida-Viirumaa ei ole see koht, kus see on üldse oluline (siin elavad peaaegu ainult eestlased ja venelased ) ning see võib huvitada ja mõjuda ainult neid, kes tunneb selle vastu huvi (ja neid inimesi on siin liiga vähe), aga teine osa tekstist on eesti keele õppimisest ja siin võib seda mõju lugejale leida. Kuna Szilard Tibor Toth on filoloog ja teab rohkem, kui 5 keelt, paljud võivad tema arvamusele kohe tähele panna (nn. ekspertarvamus). Intervjuus räägib ta laste keele õppimise motivatsioonist ja sellest, et eesti keele peale surumine ainult segab keelt õpida. See võiks mõjuda laste vanemaid (ja õpetajaid) ja aidata teha paremaks see meetod, mida nad kasutavad selleks, et õpetada või aidata õpida keelt. Teises artiklis (Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid) on see mõju rohkem suunatud eesti keelt kõnelavate Narva ja Ida-Virumaa elanikkele. See sündmus, mis võib tulevikus tekkida (koolide ühinemine) võib tekkitada eesti keele õppimis keskonna nõrgestamist Narvas ning paljud õpetajad ja vanemad ei ole sellega nõus. Tagajärjed võivad olla erinevad, nt. need pered, mis tahavad paremini säilitada eesti keele keskonna oma laste jaoks, väivad ära sõita teistesse linnadesse, õpetajad samamoodi. See uudis näitab ka seda, et need, kes on vastu, on juba valmis teha meeleavaldusi jne.(Mõjust räägin ma veel töö lõpus)
Sündmus, mis on kirjeldatud artiklis, on ebatavaline või ootamatu . Seda võib näha mõlemates artiklites. See, mis on kirjedatud intervjuus, on üldse ebatavaline Ida-Viramaa jaoks – ungarlane(mitte eestlane!) propageerib eesti keelt, ta on koolinud Narvasse, kutsub siia eestalasi. See on ainuke selline nähtus, millest ma olen üldse kuulnud (, aga ma katsun koguaeg jälgida, mis toimub minu linnas ja üldse Eestis). Sündmus, mis on kirjeldatud uudises (Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid), on ka väga ebatavaline meie linna jaoks. NVRK ja NEG metoodikad on väga erinevad, NVRK on mõeldut vene lastele, kes tahavad keelt omandada, NEG aga eestlastele, kes tahavad oma keelt säilitada. Oma kogemusest (ma õppisin Narva Vanalinna Riigikoolis ja tean palju sellest, kuidas nende koolide õpilased suhtuvad teine teisega ) võin öelda, et nende koolide õpilased ei saa praegu teine teisega hakkama (see puutub kõiki, vanuses see ei sõltu), neil on tihti omavahel tülid jne. Need koolid tahakse ühendada. Koolide ühendamine on meie linna jaoks üldse ebatavaline, aga ühendada just need koolid, kui nad mõlemad seda ei taha, see on juba haruldane.
Osalejad on prominentsed inimesed või institutsioonid . Kas Szilard Tibor Toth, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool on prominentsed? Ungarlane on keele filoloog, reab palju keelt, korraldab üritusi Tartu Ülikooli Narva Kolledzis ja Narvas. Siin võib teda pidada vähemalt eksperdiks oma valdkondades. NEG – on ainuke kool meie linnas, kus eesti lapsed saavad õppida meie linnas oma emakeeles koos teiste eestlastega, NVRK – on ainuke riigikool meie linnas, kus on arenenud keelekümbluse metoodika, mis aitab vene lapsi keelt omandada ning tulevikus see aitab neid Eestis õppida, töötada ja elada. Ma arvan, et sellest piisab selleks, et nimetada neid prominentseteks meie linna jaoks.
Sündmuses, mis on kirjeldatud artiklis, on tugev konflikt. Intervjuus ei näe ma tugevat konflikti, siin on ainult ühe inimese arvamus ja arutelu, aga uudises see konflikt kohe paistab silmadesse – koolid on Haridus - ja teadusministeeriumi vastu. Ministeerium tahab neid ühineda, koolid on sellele vastu. Siin võib märkima ka seda, et koolide vahel on ka konflikt, need, kes selles artiklis esindavad NEGi, räägivad sellest, et NVRK ja selle õpilased toovad ainult kahju.
Sündmus, mis on kirjeldatud artiklis, on emotsionaalselt või geograafiliselt lugejale lähedal. See ajaleht („Põhjarannik“)ilmub Ida-Virumaal ning see, mis nendes kahes artiklites on kirjeldatud, on Narva linna kohta, mis asub Ida-Virumaal. See kõik on Ida-Virumaa elanikkele, kes seda ajalehte loevad , geograafiliselt lähedal.
Sündmus, mis on kirjeldatud artiklis, on värske. Esimeses tekstis intervjuus, mingit sündmust ei ole ning see oli võtnud 13.03.2013. – võib öelda, et see ei ole värske. Uudis artikkel on kirjutatud 16.09.2013. Tänapäeval info liikumise kiirus on nii suur, et võib arvestada, et see artikkel ka ei ole värske.
Sündmus, mis on kirjeldatud artiklis, on päevakajaline. Ise intervjuu ei ole päevakajaline, aga see, millest räägib ungarlane(eesti keele omandamine), on Narvas ja Ida-Virumaal koguaeg aktuaalne . Koolide lugu on päevakajaline, kuna see ei ole veel lõppenud – praegu veel keegi ei tea täpselt, mis nende koolidega saab, kas neid ühendatakse või nad hakkavad edasi tegeleda nagu praegusel hetkel.
Kuna need tekstid on meediatekstid, ei saa unustada sellest, et nad nii kui nii mõjuvad lugejat ja maa proovin analüüsida, kuidas need tekstid seda teevad.
Tekstis „Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane” ungarlanee väljendas oma arvamust keele õppimise kohta. Me ei saa täpselt öelda, kas see, mida ta ütles on tema isiklik arvamus või ta ütles seda, mida temalt tahti, aga ma arvan, et see on väga sarnane Narva ja Ida-Virumaa avaliku arvamusega. See arvamus on selline: “Jah, keelt on vaja õpida, aga meil on halbad tingimused selle jaoks, ei ole motivatsiooni, ja keelt ei saa peale suruda”. (Vaikusespirali teooria) Eesti keele õppimise teema on viimasel ajal üldse väga populaarne, aga kas see on rahva jaoks nii oluline või sellisena teeb seda teemat massmeedia? Kas kellegi üldse huvitab , mida räägib mingi ungarlane? Meie riigis on palju rohkem neid, kes teavad eesti keelt, ja suur osa nendest , kes seda ei teavad, ei ole üldse huvitatud selle õppimisest, aga paljud loevad selliseid artikleid, sest see on aktuaalne. (Agendaseadmise teooria) Siin aga võib vaielda , sest iga inimene ise valib, mida ta loeb, iga inimene ise otsib, mis on tema jaoks huvitav ning kui see inimene loeb selliseid artikleid, võib see tähendada seda, et see on tema isiklik valik(Meediakasutuse teooria).
Paljud inimesed, kui loevad seda intervjuud, vaivad arvata, et kui Szilard Tibor Toth, kes on välismaalane (ungarlane), on just selline (teab palju keelt, tegeleb ürituste korraldamisega jne), siis ka teised, kes elavad Ungaris (mitte Eestis), on ka sellised. (Sissendusjõu teooria)
Lugedes seda teksti, paljud võivad arvata, et see teema, neid isiklikult kuidagi ei puutu , minu arvates, et need inimesed võiksid olla need, kes juba teavad eesti keelt või nende jaoks see keel ei ole vajalik, aga kas see tähendab, et see problem kunagi neid ei puutu? Paljudel neist on lapsed (või sünnivad tulevikus), kes ka elavad ja õppivad meie riigis ja see, kuidas see elu läheb tänapäeval palju seisneb sellest, kui hästi sa tead riigikeelt. Ma arvan, et see on paljude inimeste problem, et nad tihti mõtlevad mitte sellest, kuidas see võiks neid mõjutada, vaid sellest, et see neid ei mõjuta üldse. (Kolmanda isiku efekt)
Teksti “Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid” mõju on sarnane intervjuu mõjuga, kuna neil on sarnane teema (eesti keele õppimine), aga see mõju ei ole ühesugune, mõni vahe on.
Selles uudises on NEG kooli õpetajatelt ainult üks seisukoht – ühendamine ainult segab lapsi, vene lapsed segavad eesti lapsi. Ma arvan, et nende arvamust mõjub palju meie riigi eestlaste avalik arvamust selle kohta ja stereotüüpid venelaste kohta. Palju kuulsin eestlastelt pressis, et venelased ei ole targad, venelased on lärmakad jne.(Vaikusespiraali teooria, sissendusjõu teooria)
See mis, puutub selles tekstis agendaseadmis teooriat ja meediakasutuse teooriat, on samasugune nagu intervjuus – kas see teema on aktuualne meie ühiskonnas, või sellina teeb seda massmeedia? See on üks pool, ja võimalus, teine on aga see, et inimene ise valib, mida ta loeb ja kes seda uudist valis, ise on sellest huvitatud.
Lugedes seda artiktit, paljud inimesed võivad arvata, et eestlased ja venelased ongi sellised, eestlased vihkavad venelasi, ei taha nendega suhelda, elada, õppida jne, venelased ongi lärmakad ja ainuls segavad(jälle stereotüüpid), kuigi see ei pea koguaeg nii olla. (sisendusjõu teooria)
Kolmanda isiku efekt on siin ka samasugune nagu intervjuus – paljudele inimestele tundub, et see teema neid ei puutu, nad ei küsi endalt, kas on siin mingi mõju või ei, kas tulevikus see muutub või ei jne.
Kokkuvõteks või öelda, et tekstid on väga sarnased ja väga erinevad, see sõltub, millisest nurgast me vaatame. Peamine vahe seisneb sellest, et intervjuus on ühe inimese arvamus ja see inimene palju räägib veel oma kodumaa kohta, aga uudises on kirjeldatud olukord, konflikt, mis on meie linnas praegusel hetkel. Minu jaoks kõik see, mis oli seal kirjutatud keele õppimise kohta, on huvitav ja mul ei ole üks kõik, mis saab nende koolidega, kuda ma ise olin õpinud NVRKs ja mul ei ole üks kõik, kas venelased ja teised muulased hakkavad eesti keelt õppida või ei. Need artiklid palju näitavad seda, millilsed tingimused loob riik selle jaoks. Need artiklid näitavad, et kui sa tahad keelt õppida, siis sa pead seda ise tegema, olukord on selline, et kui saa ise ei tee, siis keegi sind ei aita.
Kasutatud kirjandus:

• Teet Korsten “Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane” http://pr.pohjarannik.ee/?p=7221 Viimati kontrollitud 12.11.2013.
  
• Sirle Sommer -Kalda „Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid” http://pr.pohjarannik.ee/?p=8552 Viimati kontrollitud 12.11.2013.