Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Motivatsioon on protsess, mis algatab, valib ja säilitab tegevuse eesmärgi saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda ...
Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni? Koolis käimine on õpilaste jaoks rohkem kohustus, kui lõbu. See on üks põhjus, miks on õpimotivatsioon väike. Õpilastel on raske ennast hommikul voodist välja ajada ja kooli vedada. Esimestes tundides on õpilased tavaliselt veel väsinud ja neil on raske keskenduda õppetööle. Koolis käima sunnib õpilast sisemine või väline motivatsioon. Sisemise motivatsiooni puhul käib õpilane koolis sellepärast, et õppimine pakub talle naudingut ja rõõmu. Ta tahab otsida uusi väljakutseid, mida ületada ja seeläbi suurendada oma võimeid. Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest head hinnet, a...
Natalja Läänemets, õe põhiõpe, I kursus. Õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega, mida ma olen oma ,,Kodutöös 39. kalendrinädalaks" ära märkinud on järgmised: oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist; õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist; õppimise protsessis enesejuhtimise oskuse nippide omandamist; õpimotivatsiooni taseme tõstmise kriteeriumite tundma õppimist. Antud ainekursus on kasulik minu jaoks seetõttu, et selle raames saan ma uut informatsiooni enda kui isiksuse kohta, samuti omandan uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Ainekursuse lõpus soovin ma teada saada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata enn...
Elika Šaškina O17-01 Kodutöö planeerimise ja ajakasutuse seminariks Analüüsisin „Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess“ faili ning hetkel olen enda arvates huvitatud õppija. Õpivajadused: 1) Õppida paremini kuulama 2) Kasutada aega mõistlikumalt 3) Osaleda seminarides ja loengutes Ootused: 1) Õpetaja on huvitava jutuga 2) Saan teada uusi ajakasutuse tehnikaid 3) Teha rühmatöid Õpieesmärgid: 1) Mitte puududa – see õpieesmärk sobib kokku ainekavas oleva õpiväljunditega, kus õpilane tunneb ära liigse stressi ja teab, kuidas sellega toime tulla ning lisaks teab erinevaid motivatsiooniliike ja oskab hinnata enda õpimotivatsiooni ehk siis õpin kuidas leida motivatsiooni, et tunnis käia. 2) Teha kõik kodutööd õigeks ajaks või varem – seda saan teada ajakasutuse seminaris ning see samuti ühtib õpiväljundiga, kus ...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni Kool on tänapäeval üks osa elust. See on ka väga suur osa meie elust. Haridus on elule põhja panev ning igas arenenud riigis iga laps peab saama vähemalt põhikooli hariduse, juba see iseenesest kestab üheksa aastat. Gümnaasiumiharidust tahtev noor peab koolis käima aga 12 aastat ja sellele oleks kasulik käia veel mõned aastad ka ülikoolis. Seda kõike oleks kokku siis umbes 16 kuni 17 aastat koolis käimist. Selline pikk rutiin võib hakata juba tüütuks muutuma umbes põhikooli lõpus. Pidev õppimine muutub kurnavaks ning selle tulemusena õpilase õpihuvi kaob ning hinded halvenevad. Sellega omakorda kaasnevad probleemid koolis ning vanematega. Kui on eraelus probleeme juba palju, on õpilane stressis ning kõik läheb allamäge. Seega, tuleb mõelda välja moodus, kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni, ilma et see peaks segama tema elu väljaspool kooliasju, probleeme kaasama...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tänapäeval on kindlasti üheks suureks probleemiks koolides õpilaste vähene õpimotivatsioon. Ei taheta ega viitsita õppida. Paljud arvavad, et kui nad kooli lihtsalt kuidagimoodi läbi teevad siis on kõik korras. Tegelikuses see siiski nii ei ole. Peale keskkooli on vaja minna ülikooli, kui tahetakse saada head haridust. Mis aga motiveeriks õpilasi nii õppima, et ka õpitulemused oleksid head või väga head? Üks asi, mis seda kindlasti tõstaks oleks, õpilaste suurem uudishimu omandatava materjali vastu. Õpetajad peavad oma õppeaine tegema piisavalt huvitavaks õpilaste jaoks, et nad tahaksid seda õppida. Kuna, kui puudub motivatsioon selle vastu ja õpilased õpiksid ainet vastu oma tahtmist, siis on see samahea, kui nad seda ei õpiks. Nad, kas lihtsalt tuubivad kõik materjali kontrolltöö jaoks pähe või spikerdavad aga, et nad ka midagi meelde jätaksid seda ei tasu neilt oodata. Kontr...
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpet...
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
Õpihoiakud ja -motivatsioon Kalmer Marimaa Õigete õpihoiakute ja -motivatsiooni kujunemisele võiks kaasa aidata mõistmine, et täiskasvanutena olema ise vastutavad oma hariduse omandamise eest. Me ei õpi kõrgkoolis selleks, et eksameid sooritada ja kutsetunnistust saada (kuigi viimane on formaalselt oluline). Me õpime selleks, et omandada elukutse ja tulla selles edukalt toime. Õpihoiakutele ja -motivatsioonile võib kaasa aidata ka teadmine, et elame maailmas, kus üha vähem saab lähtuda motost „elukutse/amet kogu eluks”. Kuigi see on võimalik, siis üha rohkem kipub olema nii, et kas olude sunnil või enda tahtmist mööda vahetatakse elus ka ameteid ja elukutseid. Me peame olema valmis muutusteks tööturul. Meile tuleb kasuks teadmine, millised ametid ja oskused on nõutud praegusel hetkel ning millised võivad kujuneda nõututeks (või ületäidetuteks) tulevikus....
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
Täiskasvanud õppija õpioskused G.Kukk M.Knowles määratles kuus täiskasvanute õppimise printsiipi: Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ...
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiioni? Mario Tromp, 10A Me kõik õpilased käime koolis ühel eesmärgil - saada targaks ning omada head haridust. Selge on aga see, et selleks tuleb kõvasti pingutada ning mõista, et haridus omandatakse endale, mitte kellegile teisele - vanematele, õpetajale. Kuidas aga tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades. Kahjuks on väga palju just selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa/ei ole saanud ning neid võib näha tänavapildis kurbades värvides. Kui aastaid tagasi võis tõesti ka ilma väga hea hariduseta saada korralikule töökohale nin...
,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
Noorte võimalused ühiskonnaelust osa võtta Tänapäeva Eesti noorte jaoks on kogu maailm valla, et oma unistusi ja võimalusi realiseerida. Seega oleneb see suuresti neist endist, kas ja kuidas nad end ühiskonnale tõestada soovivad. Kellel vähegi soovi on, leiab tänapäeval kergesti informatsiooni selle kohta, mis võimalusi ühiskonnal neile pakkuda on. Noortele, kes aktiivselt ühiskonnaelust osa tahavad võtta, on erinevaid võimalusi väga palju. Need, kes väidavad, et ei ole omale midagi sobivat leidnud, ei ole tihtipeale vaevunudki otsima. On noori, kes kasutavad kooliajal võimalust veeta semester või aasta vahetusõpilasena välismaal, et rohkem kogemusi saada, silmaringi avardada, uusi tutvusi luua ning ennast arendada. Selline variant sobib hästi ka neile, kes ei ole kindlad, mida edasi õppida, mida nad tulevikus teha soovivad või ka lihtsalt selleks, et aeg maha võtta. Tänapäeva noortel on laias valikus hobisid, millega tegeleda. Soovi ...
Õpilastel puudub motivatsioon õppida Kas te ei leia, et fakt, et me üldse peame rääkima õpimotivatsiooni puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti õppima peaksid, kuid sellele, k...
Õpetaja kui koolimeeskonna liige ja arengu suunaja Tunnete end alaväärsena, vaevatuna, süüdistatuna kõigis ühiskonna pahedes? Siis olete ilmselt õpetaja. -Times Educational Supplement(`Times'i hariduslisa)(1997) Õpetaja on tavaline inimene, kes kuulub kooli nagu iga teinegi inimene oma töökohta. Tavaliselt arvatakse, et õpilaste haridus sõltub eelkõige õpetajatest, nende tegutsemisest ja mõtlemisest, kuid tegelikkuses vastab see ka tõele. Enamasti võetakse koolidesse tööle sellised õpetajad, kellel on paremad oskused ette näidata. Kahjuks aga ei väärtustata õpetaja tööd, sest on selgunud, et õpetamistingimused on aastatega halvenenud. Koolielu mõjub õpetajatele stressitekitavana ning enamasti kogunevad kooliga seotud probleemid just õpetajate õlgadele ning selle tõttu ei saagi nad oma tööst rõõmu tunda. Kuid kuidas parandada õpetajate olukorda koolis ning kuidas nad saaksid ikkagi koolimeeskonna liikmeks? Samas peaks k...
Õpiteooriate võrdlev ülevaade Õpiteooriate Eksistentsiaaln Narratiivne Transformatiivn Enesejuhitud võrdluse e õpiteooria õpiteooria e õpiteooria õpiteooria alus inimkäsitus Iseendaks Oluline on Identiteedi Pidev ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma nar...
Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program: An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model M. - M. CHANG ja J. D. LEHMAN Chang M.-M., Lehman, J. D. (2002). Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program: An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model. CALICO Journal. 20 (1), 81 – 89. Töös uuriti sisemise motivatsiooni (SM) ja eluliselt näitlikustatud tehnoloogiliste õppematerjalide (CBIM) kasutamise mõju inglise keelt võõrkeelena õppivate (EFL) õpilaste tulemustele. Uuringus osalesid Taiwani ülikooli õpilased vanuses 19 – 22 eluaastat, kes kõik olid inglise keelt varasemalt õppinud vähemalt 6 aastat. Õpilaste eriala ülikoolis ei olnud oluline. Lõplikes analüüsides kasutati 313 õpilase tulemusi. Uuringus püstitati 4 hüpotees: Kas õpilased, ke...
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja s...
Mis on PISA? PISA - Programme for International Student Assessment Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm Kes osalevad? 15 aastased õpilased OECD liikmes- ja partnerriikidest Osalevad riigid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mida uuritakse? PISA uuring keskendub õpilaste põhioskustele lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas Mõõdetakse teadmisi ja oskusi, mis on olulised täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus Hinnata püütaks just seda, kuidas õpilased suudavad õpitut üldistada ja uutes olukordades rakendada PISA Siiamaani on jõutud läbi viia 3 uuringut, aastatel 2000, 2003 ja 2006 Kui esimeses ...
Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks Võime tajuda teiste eesmärke ja Võime formuleerida õppimise eesmärke Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine ...
Mängiv inimene „Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib.“ (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asenda...
Integreeritud liikumisõpetus Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard Vanus: 5 - 19 Eesmärk : kehaliselt haritud inimene, kes ... · on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks tegevuseks; · teab kehalisest tegevusest saadavat kasu; · on regulaarselt kehaliselt aktiivne; · on kehaliselt vormis; · väärtustab kehalist aktiivsust ja selle osa terviklikus eluviisis. Liikumisõpetus (kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: · kehalist kompetentsust · kehalist vormisolekut · vastutustunnet · naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevn...
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasust...
,,Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib." (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli...
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksus...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
,,Psühholoogia klassiruumis" Kaaslaste mõju ja koostöö klassis Viis staatusrühma 1. Populaarne kaaslane suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad. 2. Keskmine/armastusväärne keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad. 3. Hüljatud vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata. 4. Tõrjutud suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi. 5. Vastuoluline suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele,...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaugh...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kuidas paremini õppida Referaat Õpilane: Helen Paas Klass: 10B Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?`` Praktilised võtted paremini õppimiseks. 4. Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks. 5. Kasutatud materjalid. Sissejuhatus Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama. Õpime sotsiaalses keskkonnas käituma ja tegema vahet heal ning halval. Õppimine on elukestev tegevus. Kuid peale eluks vajalike oskuste õppimise on vaja ka kokku puutuda süstemaatilise õppimisega. Seesugune õppimine eeldab aja planeerimist ning süvenemist. Õppimist võib lahti seletada kui inimese oskuste, teadmiste täienemist läbi pikema aja. Õpime me intuitiivselt ja igapäevaselt ilm...
kool ÕPILANE nimi JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Peatükk.........................................................................................................4 1.1 Maailma jätkusuutlikuse programm........................................................4 2. Peatükk...........................................................................................................5 2.1 Tähtsamad rahvusvahelised lepingud....................................................5 3. Peatükk.........................................................................
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri plan...
Tiitelleht Karjääriteenused Pärnumaal Järvamaa kutsehariduskeskus AT11 Kristjan Madisson 11.10.2012 Sisukord 1. Tutvustus. 2. Mõned valtkonnad karjääriteenustest. 3. Radu on tuhandeid valida tueb üks. 4. Väike näide. 5. Õpinkute rahastamine. 6. ÕNK-Pärnu õppenõustuskeskus. 7. Manused. Karjääri teenused Pärnumaal 1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest · Eesti otsib noori Häid Eeskujusid! · Estonian-Revelia Academic Fund'i Harald Raudsepa stipendiumid 2012/2013 · Kõrgem Sõjakool kutsub lahtiste uste p...
Essee: Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel. Õpiühiskonna haridussüsteemi ülesehitamiseks on vajalik uue haridusseadustiku väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusand...
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladi...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on sii...
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –enes...
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus..................
KOOL ENSV kultuur referaat Autor Juhendaja: Aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................Lk 1 Haridus.................................................................................................Lk 2-3 Fotograafia...........................................................................................Lk 3-4 Kunst....................................................................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirja...
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
annaabi.ee 
