Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku
datud uuringu põhjal tunnistavad seda vajakajäämist nii koolijuhid, peda- googid kui ka koolipsühholoogid. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel. Kuigi meie kirjastused on välja andnud mitmeid andekale lapsele pü- hendatud tõlkeraamatuid – siinkohal sügav kummardus emeriitprofessor Inge Undile esimese eestikeelse seda ainest süsteemsemalt käsitlenud raa- matu “Andekas laps” (2005) eest –, on teema oma mitmetahulisuses üsna ammendamatu. Asetades rõhu andeka lapse isiksusega seonduvale, aitab käesolev raamat loodetavasti seda pilti avardada. Mis on andekus 7 Mis on andekus? Andekate kohta käibib väga palju müüte, üheks levinumaks arvatavasti see, et nad suudavad end realiseerida keskkonnast sõltumata, tõustes igal juhul esile “nagu koor piima peale”
kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi loovutada tulevikule - võimalus elada praeguses hetkes nüüd ja praegu on suur väärtus. Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses. Nii Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal kui ka Põhjamaades ilmus palju seniseid kasvatusarusaamu kritiseerivaid kirjutisi. Radikaalseim neist oli Ivan Illich, kes tegi küsitavaks kooli ja õppimise vahelise seose, sest õpilased saavad suurema osa oma oskustest ja teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis tema sõnul üldse midagi õpitakse, siis on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt.
,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult. Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas ta veel kord: ,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna. Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi.
Kõik kommentaarid