Õpiminapilt (0)

Õpiminapilt
KAKPM-1 kutseõpetaja
Kui ma hakkasin mõtlema ülesande „Õpiminapilt“ koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel – saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasustega ning loodetavasti saab minust ka hea õpetaja, kuid seda alles tööle asudes /praktiseerides.
Mulle meeldib eelkõige kogemustest õppimine kuna arvan, et see toob kaasa isiksuse püsiva muutuse. Kogemusest õppimist võib defineerida kui õppimisprotsessi, mis toimub vahetu ja või vahendatud kogemuse kaud mille käigus inimene muudab või omandab uusi oskusi, teadmisi, tegevusi, arusaamu, hoiakuid, väärtusi jpm, kuigi jah iga kogemus ei too kaasa õppimist. (nt.halb kogemus, mida tahad ja saad unustada ei pruugi mällu alles jääda) Kuigi täna kahtlen kas mul õnnestub võimalikult palju kogemustest õppida kuna vaevlen suures ajapuuduses ning seega ei jää mul ka aega enese analüüsimiseks . Võib juhtuda, et liigun tagasi oma eelnevatele õpistiilide juurde kasutades pinnapealsed strateegiad.
Mälu on keskpärane, suureks abiks on kui konspekteerin tunnis. Eelistan sellist õppematerjali millest ka aru saan ning on võimalik seoseid luua, lisaks meeldib mulle konspektis olulisemad kirjed alla joonida ja värviliseks teha. ( minule oluline: info vastuvõtmine, töötlemine arusaadavaks ning kasutuskõlblikuks muutmine) Olen alati tugevam olnud jutustavates ainetes ning tagasihoidlikum reaalainetes ehk nagu rahvasuu armastab öelda: olen pikemate juhtmetega tavapärasest õppijast. Samas suudan üsna hästi meelde jätta visuaalseid jooniseid, skeeme ja graafikuid (verbaliseerija). Näen paljusid asju piltidena seega kasutan oma aju visuaalset osa. (testi tulemusel). Minule on oluline õppida vaikuses ja puhtas keskkonnas. Mõttetegevuse liigituse alusel olen pigem ettevaatlik õppija e kontrollin alati püstitatud hüpoteesi ja selle paika panemist ning tihti süvenen teisejärgulistesse detailidesse. Tajutüübilt/testide järgi olen visuaalne õppija, mulle meeldib läbi näidete infot vastu võtta. Õpiharjumused, testimise tulemusel on mul üsna tagasihoidlikud, sest pean oma koormust õppima rohkem planeerima, lisaks olen sunnitud tänu tööle õppima õhtusel ajal väsinud keha ja peaga. Täna pean oma õpimotivatsiooni üsna kõrgeks st, et olen saaduga rahul, kuigi on teatud ained mille õppimiseks on motivatsioon alla keskmise, need lihtsalt ei paku mulle huvi muud põhjendust ei oska ma pakkuda.
Isiksusena olen rohkem orienteeritud vajaduspõhisele õppimisele. Põhjalikumalt õpin neid aineid mida pean enda jaoks oluliseks. Iseseisvaõppijana loen alati mind huvitavat kirjandust, hoian silmad kõrvad lahti kus midagi uut on sellest kohe kinni ka haaran, ehk õpin igal sammul. Kui mul on vaja mingi hulk materjali kiiresti ja samas ka tõhusalt ära õppida siis jagan materjali osadeks ja jaotan päevade peale ära, lisaks teen vahepeal pause nt. teen süüa või koristan.
Minu tugevad ja nõrgad küljed õppijana? Tugevateks külgedeks pean kindlasti sisemist vajadust ja motivatsiooni ennast pidevalt arendada ja uute suundadega kurssi viimist. Oskan vaadata laiemalt, ning oluline on ka õpitust arusaamine. Nõrkadeks külgedeks võin välja tuua vähese püsivuse, sellega pean veel kõvasti vaeva nägema ja püüdma ennast sundima asju lõpuni tegema nii on lihtsamalt efektiivsem. Kindlasti pean oma mälu treenima (ei ole pikalt õppinud sundimise peale) selleks on vaja harjutada pähe õppimist.
Elukestev õpe on see mida on meie ühiskonnas vaja tänu tänasele tööturule. Sellele õppijale kes on otsustanud õpetajaks saada ei lõpe õppimine ja edasi arenemine kunagi - tänu sellele suurepärasele lausele püüan ka mina mulle antud võimalust ja õpiprotsessi nautida. Õppimise edukus sõltub suuresti õppija oskusest õppida, enesetundest, õpiprotsessi teadvustamisest ja enesehinnangust. Iga õppija peab oskama oma õppimist juhtima , seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oskama oma tegevust efektiivselt korraldada. Seda kõike püüan ka mina.