Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program (0)

Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program : An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model
M. - M. CHANG ja J. D. LEHMAN
Chang M.-M., Lehman, J. D. (2002). Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program: An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model. CALICO Journal. 20 (1), 81 – 89.
Töös uuriti sisemise motivatsiooni (SM) ja eluliselt näitlikustatud tehnoloogiliste õppematerjalide (CBIM) kasutamise mõju inglise keelt võõrkeelena õppivate (EFL) õpilaste tulemustele. Uuringus osalesid Taiwani ülikooli õpilased vanuses 19 – 22 eluaastat , kes kõik olid inglise keelt varasemalt õppinud vähemalt 6 aastat. Õpilaste eriala ülikoolis ei olnud oluline. Lõplikes analüüsides kasutati 313 õpilase tulemusi.
Uuringus püstitati 4 hüpotees :

• Kas õpilased, kes saavutavad SM testis kõrgemaid tulemusi, saavad paremaid tulemusi ka CBIM programmis ?
  
• Kas õpilased, kes õpivad CBIM programmis eluliselt näitlikustatud materjalide abil, saavad teadmiste testis paremaid tulemusi, kui need, kes õpivad ainult teooriat?
  
• Kas õpilased, kes saavad kõrgeid tulemusi ning õpivad näitlikustatud õppematerjalidega, saavad kõrgemaid tulemusi ka SM testis?
  
• Kas SM ja CBIM tulemuste vahel on mingisugune seos?
  

Meetodina kasutati 2 x 2 faktoranalüüsi. Kaks sõltumatut muutujat: SM tase (kõrge/madal) ning CBIM õppimine (koos/ilma) ning kaks sõltuvat muutujat: saavutatud tulemused ning motivatsiooni taju (kas tugevnes või vähenes õppimise käigus). Eksperiment viidi läbi interneti-põhises õpikeskkonnas, kus kontrollgrupil paluti teatud teemad endale selgeks teha ainult teooria abil ning eksperimentaalgrupil paluti teemad selgeks teha CBIM abil. Eksperimentaalgrupi materjalides kasutati vestlusmeetodit, situatsioonõppe meetodit, võistlusmomendi meetodit ning motivatsiooni tõstmise meetodit (iga eelneva ülesande hea sooritus andis boonust järgmise ülesande sooritusel). Teadmiste kontrolliks kasutatav test oli mõlemal grupil identne.
Gruppidesse jagunemine toimus SM testi alusel. Tulemused varieerusid 61 – 174 punkti vahel, M = 127,67, SD = 17,66. Selle põhjal jagati õpilased kahte gruppi: kõrgema sisemise motivatsiooniga õpilased (grupp H) (tulemused vahemikus 128 – 174) ning madalama sisemise motivatsiooniga õpilased (grupp L) (tulemused vahemikus 61 – 127). T-testiga tehti kindlaks, et kahe grupi sisemise motivatsiooni erinevus on statistiliselt oluline (t = 21,23, p = 0,0001). Juhuslikkuse alusel jaotati saadud grupid omakorda veel kaheks, ühed, kes õppisid CBIM abil ( grupp E) ning teised, kes õppisid ainult teooria abil (grupp C). Seega tekkis neli gruppi: HC, HE, LC ja LE.
Testi tulemused näitasid, et grupp E tulemused (123,10) olid kõrgemad, kui grupp C (116,21) omad. Pärast õppematerjalide omandamise testi (MIMMS) osalesid kõik ka motivatsiooni testis, mille tulemustest selgus, et CBIM abil õppinud õpilaste sisemine motivatsiooni oli kõrgem, kui neil, kes õppisid ainult teooriaga (grupp E M = 12,75, grupp C M = 9,63).
Hüpoteeside uurimiseks kasutati kahesuunalist ANOVA analüüsi ning ebaühtlaste gruppide suuruste tõttu kasutati SAS GLM protseduuri. Üldiste tulemustena saadi, et esinesid statistiliselt olulised erinevused nii motivatsiooni testi tulemustes [F(3,309) = 18.25, p = 0,0001] kui ka MIMMS tulemustes [F(3,308) = 21.50, p Uuringu tulemustest selgus, et hästi koostatud ning teemadele vastavad CBIM õppematerjalid koos eluliste situatsioonülesannete ning lisamaterjalidega mõjutavad positiivselt inglise keelt võõrkeelena õppivate õpilaste õppeprotsessi ja tulemusi. Samuti leiti tulemustes, et mida kõrgem on õpilase sisemine motivatsioon , seda paremaid tulemusi saavutatakse õppimisel. Peamine on aga, et nende kahe teguri koostoimimisel oli kõige suurem positiivne mõju õppetulemustele, seega peaksid õpetajad valima erinevaid õpetamisstiile ning meetodeid keeli õppides, selleks, et õpilastel ei kaoks huvi õpitava vastu. Tehnoloogilised programmid ning elulised vestlused suurendavad õpimotivatsiooni ning tahet õpitavaga tegeleda, kuid seda ainult siis, kui õpetaja suudab need õpilaste jaoks atraktiivseks muuta.