Õpilastel puudub motivatsioon õppida (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

76

pdf

Nimetu

probleemi pärast, millega peab silmitsi seisma tulevikus? Kui sageli ollakse mõne toredas situatsioonis ning siis järsult mõtlema hakatud oma probleemidele? Tõenaoliselt on see mure paljudel inimestel. ( Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 9) Lisakoorem, mis avaldab stressireaktsiooni ,,viimane piisk karikas’’. Stressorit tavaliselt tajutakse otsese ärevuse pinge ja põhjustajana. Igasuguse suure sündmusega kaasneb ka meil õpilastel stress, sest see häirib tunduvalt varem omandatud harjumusi ning tegemisi. Uued olukorrad esitavad kohanemisele suuri lisanõudeid, mis võivad ületada inimese füüsilisi ja vaimseid oskusi. (Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Elus kogeme tihti stressiolukordi, mis panevad end tundma halvasti. Seetõttu võivad sind kimbutada: unehäired, muretsemine, madal enesehinnang,väsimus ja tugev stress. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 17)

Psühholoogia

7

docx

Kas koolis antakse liiga palju õppida

vaid faktiteadmisi pähe tuupima, ning ei pöörata tähelepanu analüüsidele või arutlusele. Ka Õpilasesinduste liidu aseesimees Peterson loodab, et uute õppekavade toimimisel muutuvad õpilaste päevakoormused väiksemateks aga selgitas, et see ei tähendaks, et teadmistepõhise õppe peaks ära unustama, vaid tähtis on, et koolis väärtustatakse rohkem suhtlemis- kui ka sotsiaalseid oskusi. Koolikoormus Koolikoormus oli ka õpilastel aastal 2005, mil ilmus artikkel kus räägitakse õppekoormusest ja koolist. Haridusminister Mait Klaassen avaldas arvamust, et õpilased on ülekoormatud.Klaasseni arvates vöiks vähendada ainekoormusi mis praegu mõnes koolis liiga suured. Põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava järgi on lubatud nädalakoormus 8-9 klassidel 32 õppetundi nädalas.Nädalakoormus aga ei sisalda kodutöid.Kui liita kodutööd oleks nädalakoormus umbes 45 tundi.Seda on õpilaste jaoks liiga palju

Ühiskonnaõpetus

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Võimu endale võtnud töölised ja talupojad muutsid maa põhjalikult. See ei olnud sugugi kerge. Mitu aastat piinasid meie maad valgekaartlased ja välismaised vallutajad. Rahvas pidi kannatama laost ja nälga. Palju tööd ja jõudu tuli kulutada meie maal rasketööstuse ülesehitamiseks, meie rahvastele uue, sotsialistliku elu rajamiseks kõigis vabariikides. (tarkus Tallinnas 1959 ilmunud NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile) *** "Õppida, õppida, õppida" A. Uljanova Lenin õppis koolis hästi. Sageli tulid koolivennad tema juurde. Üks ei osanud arvutada, teine ei osanud jälle midagi muud. Lenin aitas neid kõiki. Meie kõik peame meeles Lenini sõnu: "Õppida, õppida, õppida!" Sellepärast õpime meiegi hästi. Me oskame juba lugeda ja kirjutada. Meil, nõukogude lastel, on hea elada. Elame õnnelikkudena ja rõõmsatena. Kes on teinud meie elu nii rõõmsaks? Kes on teinud meie maa nii õnnelikuks?

Ajalugu

25

doc

Nimetu

 1 KÜSITLUSE OLEMUS Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse. Küsitluse saatsime müüjate- ja müügikorraldajate, samuti ärikorralduse teise kursuse õpilastele. 18 küsimusega ankeedi saatsime läbi Google Docsi õpilasteni, et õpilastel oleks mugav vastata ning säilitada anonüümsus. 4  2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE Me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarvis ­ Seneca noorem eKr 4-65 2.1 Koolileht QVaade 22.veebruaril ilmus Tartu Kutsehariduskeskuse oma esimene koolisisene ajaleht Qvaade. 1.trükk tiraaziga 200 läks õpilaste seas ringlema nagu soe sai. Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk

Kategoriseerimata

19

doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab? Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab, vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab. Neist 11 õpilast tegelevad spordiga ka kooliväliselt (vt Joonis 2). 7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks. 6  Joonis 2 Kooliväliselt spordiga tegelejad Leidus 13 õpilast, kellele ei piisa praegustest kehalise kasvatuse tundidest. Neile meeldivad kehalise tunnid ja sooviksid, et neid oleks rohkem. Sellest saame järeldada, et neil on arenenud välja harjumus iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks, kuid paljudel õpilastel siiski see harjumus puudub

Kehaline Kasvatus ja ujumine

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“

Psühholoogia

5

docx

Üheksandikud

kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab

Alternatiivpedagoogika

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

..............................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb

Pedagoogika

Kommentaarid (0)