TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õpieesmärkide
8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; 9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 10) õpilane on valmis koostööks; 11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd; 15) õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust." Samuti on olulised õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, mis mõneti erinevad Põhikooli riiklikus õppekavas esitatega. "2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 2.1
Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Koostanud: Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Toimetanud: Inga Vau, Aulika Riisenberg Keeleline korrektuur: Inga Kukk / OÜ Bossa Kujundus: Kiige RB OÜ Trükk: Actual Print OÜ Käesolev juhend on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Täiskasvanuhariduse arendamine” programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames. Juhendi (varaline) autoriõigus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumile aastani 2018 (kaasa arvatud) Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, Tartu 50088, Eesti http://www.hm.ee/index.php?0252 Täienduskoolituse õppekava koostamine Juhendmaterjal Einike Pilli, Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Signe Reppo Sisukord Peamised mõisted .........................................................................
Kodutööde kontrollimisel kommenteerida tehtut suuliselt või märkustena kodutööde vihikus. Vajadusel paluda lapsevanemaid, et nad looksid lastele tingimused kodutööde sooritamiseks ja jälgiksid nende tegevust. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning metoodika koolitöös Pikaajaliste tööülesannete täitmine nõuab õpilastelt järjekindlust, leidlikkust ja oskust tööd planeerida. Nt. mitmesugused loodus-ja ilmavaatlused, klassivälise kirjanduse lugemine. Pikaajaliste õppeülesannete õnnestumiseks peavad õpilased olema nende sooritamiseks motiveeritud, võimelised oma tegevust organiseerima ja kasutama vajalikke õppevahendeid. Pikaajaline iseseisev töö võib olla traditsioonilise õppe alternatiiviks. Meie koolides antakse õpilastele tavaliselt pikaajalisi tööülesandeid täiendusena ainetundidele. Et pikemaajaline iseseisev töö õnnestuks, tuleb luua selleks vajalikud eeldused ja tingimused: 1
mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti). aitab leida sisemist seost õppimisega, arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija argumenteerimisoskust. 2. Mõttega lugemine Mõttega lugemine on väga oluline õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid. Lugemine on teadmiste omandamise vahend. Seda kasutatakse kõigis ainevaldkondades. Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel. Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist.. Meetod on kasulik, kuna: arendab faktide omandamise, mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused +
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Kõik kommentaarid