Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kaasaegsete noorte probleemid.

pöörama. Üks tõsine probleem koolides on koolivägivald. Koolis tihtipeale kiusatakse nõrgemaid ja väiksemaid lapsi. Lapsed ei julge sellest ka rääkida, sest nad arvavad, et neid kiusatakse veel rohkem. On ka lapsi, kes peavad teatud kambale igapäev oma raha andma, sest muidu antakse talle peksa. Koolivägivalla pärast pannakse koolidesse ka kaameraid üles, sest tahetakse ju teada, kes keda peksab, et saaks õpilase vastutusele võtta. Osad koolijuhid on öelnud, et nad ei pane kaameraid sellepärast, et õpilastel oleks natukenegi privaatsust, mis on minu meelest ka õige. Koolides on juhtunud ka tõsiseid õnnetusi seoses koolivägivallaga. Näiteks ma tean juhtumeid, kus on ninaluu katki löödud ja tean ka sellist juhtumit, kus üks õpilane haavas teist noaga. Kõige hullemaks läheb asi aga siis, kui õpilane on kooli ja õpetajate peale nii vihane, et tuleb kooli

Ühiskonnaõpetus

1

docx

Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni?

Haridus on elule põhja panev ning igas arenenud riigis iga laps peab saama vähemalt põhikooli hariduse, juba see iseenesest kestab üheksa aastat. Gümnaasiumiharidust tahtev noor peab koolis käima aga 12 aastat ja sellele oleks kasulik käia veel mõned aastad ka ülikoolis. Seda kõike oleks kokku siis umbes 16 kuni 17 aastat koolis käimist. Selline pikk rutiin võib hakata juba tüütuks muutuma umbes põhikooli lõpus. Pidev õppimine muutub kurnavaks ning selle tulemusena õpilase õpihuvi kaob ning hinded halvenevad. Sellega omakorda kaasnevad probleemid koolis ning vanematega. Kui on eraelus probleeme juba palju, on õpilane stressis ning kõik läheb allamäge. Seega, tuleb mõelda välja moodus, kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni, ilma et see peaks segama tema elu väljaspool kooliasju, probleeme kaasama ning tohutul hulgal meie väärtuslikku aega röövima.

Psühholoogia

13

docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

jäljendamisest. Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine. Motivatsioon ­ hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 4. Biheivoristliku ja kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikate(KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Tegevust ja selle kommenterimist lastakse õpilasel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt

Pedagoogika

15

docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine. Motivatsioon ­ hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna

Eripedagoogika

3

docx

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos

Siis algab minu arvates meie teadlik õppimine. Tekib kujutus iseendast sellisena, milline tahaks olla ja mida tahaks teha. Õppimine on liikumine selle minapildi suunas ning ühe osa õppimisest moodustab enda jälgimine ja enesesse süüvimine. Ma leian, et edukas õppimine algab iseenda heast tundmisest. Kui ma ütlen ,,edukas õppimine", ei tähenda see minu jaoks parimat võimalikku hinnet aine eest. Edukas õppimine on minu puhul vahetevahel õige meetodi leidmine, kuidas ühes või teises aines materjalid omandada, teinekord rahuldus sellest, et sain asiale pihta ja tublisti hakkama. Teadmine, et olen millegagi hakkama saanud ja vaatamata kahtlustele pole jonni jätnud, vaid ikka julgelt oma unistuste täitmise suunas liikunud, annab mulle tunde, et mu elus toimub midagi. Kui rääkida õpimist soodustavast keskkonnast, siis võib minu arvates käsitleda mitmeid erinevaid asju. Keskkonna all võib mõelda tervet riiki, sind ümbritsevaid inimesi või siis seda,

Pedagoogika

9

docx

Koolistress

probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. KUIDAS TEKIB STRESS? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt. Kui klassi siseneb kõrge stressiga õpetaja, siis tõuseb ka õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on

Psühholoogia

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1

Alternatiivpedagoogika

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul ­ reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L

Pedagoogiline psuhholoogia

Kommentaarid (0)