Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni? (0)

Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni?
Koolis käimine on õpilaste jaoks rohkem kohustus, kui lõbu. See on üks põhjus, miks on õpimotivatsioon väike. Õpilastel on raske ennast hommikul voodist välja ajada ja kooli vedada. Esimestes tundides on õpilased tavaliselt veel väsinud ja neil on raske keskenduda õppetööle.
Koolis käima sunnib õpilast sisemine või väline motivatsioon . Sisemise motivatsiooni puhul käib õpilane koolis sellepärast, et õppimine pakub talle naudingut ja rõõmu. Ta tahab otsida uusi väljakutseid, mida ületada ja seeläbi suurendada oma võimeid. Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest.
Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest – head hinnet, auhinda vms.
Et suurendada õpilastes sisemist motivatsiooni, tuleb teha tunnid neile huvitavamaks ja lõbusamaks. Käia rohkem õppekäikudel ja ekskursioonidel. Tuleb teha nii, et laps tahaks hommikul ärgata ja kooli minna. Õpimotivatsiooni saavad tõsta õpetajad, kui teevad tunnid põnevamaks. Kui on üksluised tunnid, kus õpetaja iga tund ainult räägib ja räägib, siis kaob õpilastel tähelepanu ära ja igaüks hakkab tegelema oma asjadega. Kes joonistab vihikuservale, kes hakkab pinginaabriga juttu rääkima, kes mobiiliga mängima, kuulab vaid mõni üksik õpilane. Kuid kui muuta tunnid veidi teistsuguseks, tõmbab see kohe tähelepanu ja õpilased hakkavad kuulama ja ehk isegi peavad tunnistama, et õpetaja räägib huvitavatel teemadel ja järgmistes tundides kuulavad juba põnevusega.
Et tunde huvitavamaks teha võib näiteks mängida, kuigi gümnaasiumis on see suhteliselt naruväärne, kuna õpilased on tulnud kooli ikkagi õppima, aga siiski äratab see õpilaste tähelepanu. Põhikoolis võib seda kindalsti kasutada, ühendada mäng kuidagi õppetööga.
Kui õpetaja räägib näiteks mingist hoonest, kirjanikust, riigist, vms, siis võiks näidata ka pilte nendest ja ise kõrvale jutustada, see haarab tähelepanu.
Keemia ja füüsika tunnid muudavad huvitavaks katsed, kuna need on põnevad ja õpilane saab ise ka sellest osa võtta, jälgida katse toimumist ja näha tulemust.
Geograafias on vahel sellised teemad, mille kohta saab vaadata filme, nendest on kergem infot meelde jätta kui lihtsalt õpikust selle teema kohta lugedes.
Õpilased teavad, et iga kord ei saa tund olla huvitav ja kerge, mõni tund tuleb lasta ka õpetajal rääkida ja kaasa teha tunnitööd, kuid piisab sellest, et kõik tunnid poleks ühesugused ja üksluised.
Õpimotivatsiooni tõstavad head õpitingimused, tore õpikeskond, korralikud õppevahendid, tore klass ja loomulikult head õpetajad. Kui on klassis palju tarku õpilasi, tekib endal selline tunne, et ei taha halvem olla ja hakkad rohkem pingutama ja ennast ületama. Tekib hea tunne, kui saad hakkama.
Õpilastes õpimotivatsiooni suurendamiseks tuleb teha tunnid neile huvitavamaks, sest tuim tuupimine ei köida õpilaste tähelepanu, ega suurenda soovi koolis käia. Tunnid ei tohi olla igavad ja üksluised, siis käib koolis rohkem sisemise motivatsiooniga õpilasi.