Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2
Selleks, et olla hea õpetaja, selleks, et õpilastele meeldiks tunnis käia, et nad tundi ootaksid mitte ei kardaks seda. Sest on tähtis, et neile oleks kehaline meelepärane ja tekitaks neis endis huvi spordi vastu, sedasi hakaksid arvatavasti palju rohkemad õpilased ka vabal ajal sporti harrastama. Sport on õpilastele väga vajalik, kasvueas on vaja teha sporti ja lihaseid treenida ning neile toonust anda, kui ma õpetajana mõnes tunnis näeksin õpilast, kes on nõrk ja tean kuidas teda aidata, siis tuleks rääkida nii tema endaga kui ka tema vanematega ning pakkuda mõni lahendus välja, nt. soovitaksin koos perega hakata käima jõusaalis vms. Tunnis ei saa õpilast tugavaks teha, kuid peale tunde võiksin teha talle "konsultatsioone" ja aidata teda teistele järgi jõuda. Siiski on kõik väga erinavad ja erinevate probleemidaga, kus pole alati lahendust lihtsalt võtta, sellistel juhtudel mõtleksin õpilasele välja eriprogrammi, mille järgi ta
jäljendamisest. Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine. Motivatsioon hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 4. Biheivoristliku ja kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikate(KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Tegevust ja selle kommenterimist lastakse õpilasel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt
ärevusena.(itk.ee 06.01.2017) Tänapäeval on paljud kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4 1.2. EUSTRESS JA DISTRESS
Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine. Motivatsioon hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
tarvetega kasvõi osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. (kui kõht on tühi, ei mõelda eriti oma ego tõstmisele... Tarbed on jaotatud: defitsiitsed (füsioloogilised-, turvalisus-, armastus-ja eneseaustustarbed) nende rahuldamise tarve on vältimatu, kui aga tarve on rahuldatud,langeb nende motiveeriv toime järsult. kasvutarbed(eneseteostus-, esteetilised tarbed) kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele kasvab veelgi. 2. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana (õpilaste eesmärgi- ja ego- orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel
eriabi vajavad lapsed koolis abita. Suund on võetud sellele, et tugisüsteemide korraldusega koolides peab tegelema kohalik omavalitsus liiatigi ilma riigipoolsete rahaliste abivahenditeta. Kui koolides olidki juba töötanud sisse tugiteenuste süsteem ning tööle võeti erialaspetsialiste, siis nüüdseks on kujunenud olukord, et spetsialistide poolt teostavateks tugiteenusteks õpilastele tuleb koolijuhil ja omavalitsusel leida ise, kuidas hakkama saada. Tõenäoliselt, kui raha ei leita, siis tuleb inimesed töölt vabastada, kuid põhikooli- ja gümnaasiumi seadus nõuab endiselt kohustuslikku tugiteenuste pakkumist õpilastele. Eesti Vabariigi üldhariduskool on ühtluskool, s.t. igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt võimetele. Igal lapsel on probleeme ja vajadusi, mis on ainuomased temale. Meie õppekavad näevad aga ette, et omandada tuleb kindel hulk akadeemilisi teadmisi ja oskusi
Kõik kommentaarid