Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpioskuste referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas paremini õppida?
  • Kuidas nendele seostele kaasa aidata?

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Kuidas paremini õppida
Referaat

Õpilane: Helen Paas
Klass: 10B
Juhendaja : Maarika Kaasik
Tartu 2013
Sisukord
  • Sissejuhatus.
    2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?``
    Praktilised võtted paremini õppimiseks.
  • Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks.
    5. Kasutatud materjalid.
    Sissejuhatus
    Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama. Õpime sotsiaalses keskkonnas käituma ja tegema vahet heal ning halval. Õppimine on elukestev tegevus.
    Kuid peale eluks vajalike oskuste õppimise on vaja ka kokku puutuda süstemaatilise õppimisega. Seesugune õppimine eeldab aja planeerimist ning süvenemist.
    Õppimist võib lahti seletada kui inimese oskuste, teadmiste täienemist läbi pikema aja.
    Õpime me intuitiivselt ja igapäevaselt ilma pikema planeerimiseta. Samas õpime ka meie ette sattunud probleemide lahendamisega. Sel puhul mängib võtmerolli reaalne vajadus, ning käiku läheb meie võime asju defineerida ja leida nende vahel seoseid .
    Edasi otsimegi vastust küsimusele: Kuidas paremini õppida?
    1
    Kuidas paremini õppida?
    Uuringutele toetudes väidan, et usk toimetulekusse ja õpitava tähtsusele mõjutab varasem kogemus õppeprotsessist ehk loodud seostest ajus.
    Näiteks: Kirsikal ei ole kombeks avaldada enda arvamust grupis . Ta hoiab end tahaplaanil ning tunneb ebamugavust kui tal palutakse kaasa rääkida või otsitakse vastust küsimusele. Seda seetõttu, et sel juhul suunduvad kõik silmapaarid temale ning tegib piinlik vaikusehetk, kuna Kirsika ei ütle midagi. Ta ei taha anda grupile vastust kuna kooliajast saati on ta tundnud , et tema vastustel pole kaalu või on need sootuks sisutühjad. Sellise tunde tekitas temas õpetaja kes teda vahetevahel nöökis klassi ees pisut vale vastuse eest.
    Tõestatud on samuti, et seosed mida oleme elujooksul ajus loonud pole kinnistunud igaveseks meie pealuu sisse. Uute kogemuste ja uue informatsiooniga muudame me seoseid luues oma ajus õpitu terviklikumaks või hoopiski vastupidiseks.
    John Briggs eristab 2 erinevat õppimisviisi: Pinnapealne õppimisviis- on omane neile kes püüavad teha nõutava ära võimalikult kergelt. Sügav õppimisviis- on omane neile kes püüavad sooritada ülessandeid täpselt ja oma tõid mõtestada.
    Inimese õpimotivatsiooni kirjeldatakse ootuse -väärtuse teooria kaudu.
    Näiteks: Et Kirsika saaks pühenduda õppimisele, peab ta lootma , et õpitavas on tema jaoks midagi väärtuslikku ja ta saab selle väärtusliku omandamisega hakkama. Et Kirsika edukalt omandaks uusi oskusi või informatsiooni on tähtis, et mõlemad eeldused oleksid täidetud.
    Edukas õppimine peab seostama õpitavat olemasolevate mõttemudelitega.
    Kuidas nendele seostele kaasa aidata?
    Esiteks on vajalik uue info seostamine eelnevate teadmistega. Teiseks mõjutab mõttemudeleid see kui sügavalt me uut informatsiooni töötleme.Mida enam seoseid me loome uut informatsiooni saades, seda paremini talletub informatsioon meie mõttemudelitesse ning kergem on infot hiljem mäletada. Seosterikkalt talletatud teadmist on hakatud kutsuma teadmuseks.
    2
    Paremini õppida on võimalik õppida! Õppima õppimine tähendab arendada oma analüüsivõimet, et saaksid enda õppimist hinnata ja seda parandada. Vastavalt enda õppimise oskuse hinnangule saad aru kas sinu valitud toimimisviis on sobiv õpitava omandamiseks või peaks seda muutma . Mõned nõuanded kuidas leida endale sobivaima õpikonteksti:
    • Hoia tervislikku elurütmi! (Maga piisavalt, söö korralikult, hoolitse enda jaoks oluliste suhete eest)
    • Loo positiivseid tegutsemismustreid !(Hea õppimisrutiin- päeva osa või koht kus õppida, süstemaatilised raamatukogu külastamised)
    • Planeeri ! (Sea endale eesmärk mida soovid saavutada. Seejärel otsi võimalusi selleni jõudmiseks. Pane kokku konkreetne tegutsemiskava koos ajaplaaniga)
    • Õpi lõõgastuma!(Tee korrapäraseid pause õppimise vahele(1 h. tagant))
    • Ära jäta oma füüsist unarusse! ( Käi ujumas või jalutuskäigul õppimispauside vahel, kuna see varustab sinu aju hapnikuga.)
    • Kasuta endale sobivamaid õpistiile ning omanda uusi juurde!
    • Õpi keskenduma! (Mõõdaminnes omandatud teadmised ununevad kergesti ja seetõttu tuleks keskenduda)

    Toon välja järgnevalt töövahendid õppimiseks, mis hõlbustavad informatsiooni paremini talletamist.
    • Planeeri aega ja selgita välja enda prioriteedid.
    • Hoolega tuleb mõelda mis on kõige olulisem.
    • Tegutse targalt ja läbimõeldult. (Pareto printsiip)
    • Planeeri tegevusi nädalate kaupa ja rühmita neid.
    • Jäta suuremat süvenemist nõudvad tööd sobivamaisse tööaega.
    • Kirjuta üles enda plaanid ja vaata neid süstemaatiliselt üle.
    • Mõtle positiivselt!!
    • Motiveeri ennast aegajalt preemiatega.
    • Ära satu õppimisega äärmustesse!!
    Neid punkte silmas pidades, on kergem tulla toime õppimisega kaasneva stressi eemale hoidmisega. Samuti on need näpunäited abimeheks ära hoida õppetükkide ülepea kasvamise .
    3
    Võimalused isikliku parima õpistiili välja selgitamiseks.
    Samamoodi kui oleme me kõik erinevad indiviidid on ka meie viisid asju meelde jätta/õppida erinevad. Vahetevahel jääb õpitav materjal meelde hästi, ning mõnikord võtab see palju rohkem aega, ning tulemus pole sama hea. Uuuringud on välja selgitanud, et tavaliselt kasutatakse õppimiseks 4 erinevat õpistiili :
  • Visuaalne õpistiil.
  • Kuulamisel põhinev õpistiil.
  • Lugemisel/ kirjutamisel põhinev õpistiil.
  • Liikumistajul põhinev õpistiil.
    Enamjaolt kasutatakse 2-3 erinevat õpistiili ühe indiviidi puhul, kuid leidub ka inimesi kellele on parim viis kasutada vaid ühte õpistiili.
    Enda õpistiili välja selgitamiseks on internetis palju erinevaid lehekülgi. Kus on teste mille abil saab hõlpsasti analüüsida välja endale sobivaima õpistiili.
    Näiteks on võimalik sooritada testi oma parima õpistiili välja selgitamiseks kodulehel: http://vark-learn.com/english/page.asp?p=multimodal
    Et näha kuidas võiks paremini :
    • informatsiooni omandada
    • õppida informatsiooni efektiivselt vastu võtma
    • õppida hästi eksamil esinema
    , tuleb kasuks see kodulehekülg: http://vark-learn.com/Estonian/page.asp?p=helpsheets
    4
    Kasutatud materjalid:

  • Vasakule Paremale
    Õpioskuste referaat #1 Õpioskuste referaat #2 Õpioskuste referaat #3 Õpioskuste referaat #4 Õpioskuste referaat #5 Õpioskuste referaat #6 Õpioskuste referaat #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hpaas1604 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Pedagoogiline psühholoogia
    102
    docx

    Pedagoogiline psühholoogia

    Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t

    Psühholoogia
    Pedagoogiline psühholoogia
    50
    pdf

    Pedagoogiline psühholoogia

    1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

    Alternatiivpedagoogika
    Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
    19
    doc

    Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

    EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik ­ õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll

    Pedagoogiline psuhholoogia
    Motivatsioonipsühholoogia konspekt
    44
    pdf

    Motivatsioonipsühholoogia konspekt

    1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

    Enesejuhtimine
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    106
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

    Psühholoogia alused
    Andekusest ja andekatest lastest
    352
    pdf

    Andekusest ja andekatest lastest

    Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

    Psühholoogia
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    88
    doc

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

    Psühholoogia alused
    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
    323
    doc

    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

    AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

    Isiksusepsühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun