Noori kimbutab unepuudus (0)

Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma?
Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama.
Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õpilastele sellist luksust pakkuda. Kuid kui tulevikus tekiks meil selline võimalus palgasüsteem kasutusele võtta, kas siis tooks see endaga kaasa pigem head või muudab see tulevikutöötajad ahneteks rahaõgijateks?
Õppetöö eest palga maksmine annaks noortele varasemat kogemust, mis tuleb enne tööturule astumist kindlasti kasuks ära. Peame tõdema, et enamus gümnaasiumilõpetanuid kuulevad maksude maksmisest ja tuludeklaratsioonist peale kooli alles esimest korda – palk annaks neile aga võimaluse tutvuda pärismaailma kohustustega juba palju varem. Lisaks oleks lisaraha vaesematele peredele suureks toetuseks igapäevaste raskustega toimetulekul. Kitsikusse sattunud perede lapsed saaksid aidata juba varajases eas vanematel kriisiolukorrast välja tulla, mis loob ka neile endile tulevikuks kindlama vundamendi ja parema elujärje. Eesti koolides kurdetakse endiselt ka noorte madala õpimotivatsiooni pärast – kui maksaksime neile heade hinnete eest(või igakuiselt koolilõpetamise eest) palka, oleks neil reaalne ja käega katsutav preemia, mille pärast pingutada. Heade hinnete osakaalu tõus ja õpilaste tahe teadmisi omandada, tooks meie tuleviku tööturule rohkem noori, intelligentseid ja ka elukogenuid töötajaid.
Õpilaste tasustamine võib tuua kahjuks kaasa ka mitmeid probleeme, mõjutades just tuleviku tööjõu väärtushinnanguid. Kui hakkame alles arengujärgus lastele nende õppetöö eest palka maksma, kasvatame üles ühiskonna, kus inimesed on ainult raha peal väljas. Lastel tekib arusaam, et kogu maailm keerlebki ainult raha ümber ega oska enam olulisi eluväärtusi hinnata. Selliseid inimesi, kes küsivad iga teene eest tasu ega hakka enne seda lillegi liigutama leidub igas ühiskonnas, kuid nende osakaal on suurenenud just riikides, kus rahapuudus probleemiks ei ole. Eesti inimesed, kes on suurte palganumbrite pärast Skandinaaviasse tööle põgenenud, on avastanud, et sealsed elanikud on oma hea elujärje pärast muutunud laisaks ja liialt mugavaks. Norra töövisiidile läinud eesti tööline sattus üllatuse osaliseks , kui sai hommikul tööle minnes sealse kohaliku töökaaslase käest soovituse „Järgmisel päeval tagasi tulla, kuna täna tema tööd teha ei viitsi.“ Pikad kooliaastad on kasvujärgus noorele aeg õppimiseks, mida tähendab endast töökus, kohusetundlikkus ja püüdlikkus. Just need on omadused, mida tööturul inimeses kõige rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja.
Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda „eternity students -e“ (eesti k. igavesed õpilased), kes on otsustanud ülikooli- ja ka gümnaasiumilõpetamist võimalikult pikapeale venitada. Noored on langenud mugavustsooni, kus raha antakse neile niisama kätte ise tööd tegemata.
Kasutusele on võimalik võtta ka leebemaid meetodeid , mis suurte rahasummade laiali jagamist päriselt ei nõua. Üks neist on nii-öelda mänguraha kasutuselevõtt. Ka meie majandussuunitlusega kool võttis eelmisel aastal kasutusse päris enda rahaühiku PMG, mille eest saavad õpilased endale puhvetist söögipoolist soetada. Pirita Majandusgümnaasiumi direktori sõnul jagatakse algkapital õpilastele välja võrdselt ning pärast on raha võimalik soetada oksjonitelt, laatadelt või saada preemiana erinevatel konkurssidel ja üritustel osalemise eest. ( Postimees , 2018 )
Igal mündil on kaks poolt – õpilaste tasustamine võib kaasa tuua palju head ja muuta noorte elu mitmel viisil palju lihtsamaks kui praegu, kuid see lihtsus võib tuua kaasa ka saatuslikud tagajärjed. Raha omab maailmas väga palju võimu ja kui inimestele juhtub seda palju käes olema, võib see muuta nende isiksust ja arusaamu niivõrd palju, et ta hakkab seda pahatahtlikult ära kasutama. Andes kätte sellise võimsa vahendi noortele arenevatele inimestele, kellel veel puudub arusaam, sellest mis on elus õige ja vale või mida peab väärtustama ja mida mitte võtame suure riski. Kooliaastate jooksul peab inimene eelkõige ise otsustama, mida ta elus väärtuslikuks peab. Raha kui väline mõjutegur aga takistab seda ja paneb suure hulga inimesi nägema ühesugust maailmapilti, kus raha ongi kõige tähtsam. Muutes seadustega noored juba varajases eas palgatöölisteks kasvatame sellel viisil üles terve riigitäie rahaahneid järgmise põlvkonna kodanikke .