Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2
Kuidas tõsta kooliõpilase õpimotivatsiooni? Koolis käimine on õpilaste jaoks rohkem kohustus, kui lõbu. See on üks põhjus, miks on õpimotivatsioon väike. Õpilastel on raske ennast hommikul voodist välja ajada ja kooli vedada. Esimestes tundides on õpilased tavaliselt veel väsinud ja neil on raske keskenduda õppetööle. Koolis käima sunnib õpilast sisemine või väline motivatsioon. Sisemise motivatsiooni puhul käib õpilane koolis sellepärast, et õppimine pakub talle naudingut ja rõõmu. Ta tahab otsida uusi väljakutseid, mida ületada ja seeläbi suurendada oma võimeid. Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest head hinnet, a...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni Kool on tänapäeval üks osa elust. See on ka väga suur osa meie elust. Haridus on elule põhja panev ning igas arenenud riigis iga laps peab saama vähemalt põhikooli hariduse, juba see iseenesest kestab üheksa aastat. Gümnaasiumiharidust tahtev noor peab koolis käima aga 12 aastat ja sellele oleks kasulik käia veel mõned aastad ka ülikoolis. Seda kõike oleks kokku siis umbes 16 kuni 17 aastat koolis käimist. Selline pikk rutiin võib hakata juba tüütuks muutuma umbes põhikooli lõpus. Pidev õppimine muutub kurnavaks ning selle tulemusena õpilase õpihuvi kaob ning hinded halvenevad. Sellega omakorda kaasnevad probleemid koolis ning vanematega. Kui on eraelus probleeme juba palju, on õpilane stressis ning kõik läheb allamäge. Seega, tuleb mõelda välja moodus, kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni, ilma et see peaks segama tema elu väljaspool kooliasju, probleeme kaasama...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiioni? Mario Tromp, 10A Me kõik õpilased käime koolis ühel eesmärgil - saada targaks ning omada head haridust. Selge on aga see, et selleks tuleb kõvasti pingutada ning mõista, et haridus omandatakse endale, mitte kellegile teisele - vanematele, õpetajale. Kuidas aga tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades. Kahjuks on väga palju just selliseid inimesi, kes sellest aru ei saa/ei ole saanud ning neid võib näha tänavapildis kurbades värvides. Kui aastaid tagasi võis tõesti ka ilma väga hea hariduseta saada korralikule töökohale nin...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tänapäeval on kindlasti üheks suureks probleemiks koolides õpilaste vähene õpimotivatsioon. Ei taheta ega viitsita õppida. Paljud arvavad, et kui nad kooli lihtsalt kuidagimoodi läbi teevad siis on kõik korras. Tegelikuses see siiski nii ei ole. Peale keskkooli on vaja minna ülikooli, kui tahetakse saada head haridust. Mis aga motiveeriks õpilasi nii õppima, et ka õpitulemused oleksid head või väga head? Üks asi, mis seda kindlasti tõstaks oleks, õpilaste suurem uudishimu omandatava materjali vastu. Õpetajad peavad oma õppeaine tegema piisavalt huvitavaks õpilaste jaoks, et nad tahaksid seda õppida. Kuna, kui puudub motivatsioon selle vastu ja õpilased õpiksid ainet vastu oma tahtmist, siis on see samahea, kui nad seda ei õpiks. Nad, kas lihtsalt tuubivad kõik materjali kontrolltöö jaoks pähe või spikerdavad aga, et nad ka midagi meelde jätaksid seda ei tasu neilt oodata. Kontr...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood................................
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Motivatsioon on protsess, mis algatab, valib ja säilitab tegevuse eesmärgi saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi).
muust. Nende õpetamisest pole mingit kasu. Seega on motivatsiooni olemasolu üks olulisemaid komponente selleks, et tegevus oleks edukas ja tulemuslik. Selleks, et õppetöö oleks motiveeriv, peab see: * äratama uudishimu * vastama õppurite võimetele (ei tohi olla liiga raske ega liiga lihtne); * olema mõtestatud ja kasulik; * olema võimalikult (tudengeid) aktiveeriv; * võimaldama õppuritel rahuldada oma soovi saavutada ja areneda. Õpimotivatsiooni jagatakse kaheks: Väline õpimotivatsioon – lähtub välistest stiimulitest, mis meid suunavad midagi õppima. Nt soov leida (paremat) tööd või soov säilitada töökoht, loodetav palgatõus jne. Head hinded suurendavad võimalust saada õppestipendiumi ja võivad suurendada tõenäosust, et saame sisse järgmisesse õppetasemesse (gümnaasium – kõrgkool (bakalaureuseõpe – magistriõpe – doktoriõpe)). Täienduskursuste läbimine võib aidata tõsta kvalifikatsioonijärku. Välised motiveerivad stiimulid
KAKPM-1 Milliseid minu jaoks uusi tähelepanekuid olen enda õppimisprotsessi soodustavate ja pidurdavate tegurite kohta teinud pärast KAT7019 mooduli Lapse ja nooruki bioloogiline areng esimese ja teise loengu kuulamist? Minu tähelepanekud: Peale loengut hakkasin rohkem mõtlema, tähelepanu pöörama ja analüüsima millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama
"Otsige iseendast ja te leiate kõik." Inimese olemus on juba kord niivõrd keeruline, et tihti on raske iseennastki mõista. Mitmesugused asjad, mis päevakorda kerkivad, vajavad lahendusi. Milline viis on kõige tulusam selle realiseerimiseks? Endasse vaatamine ja spekulatsioonid kvintessentsi üle ei tohiks olla võõrad mitte kellelegi meist. Alatasa tekivad küsimused erinevate aspektide kohta. Osad neist on lihtsalt möödapääsmatud ning neile tuleb kusagilt vasted leida. Tihtipeale hakatakse lahendusi otsima kõige keerulisemal moel ning enamasti kusagilt hoopis kaugemalt, mõistmata, et vastused tekkinud probleemile või küsimusele on lähemal kui arvatagi oskasime. Seda selgitab üks lihtne näide. Koolis käies tuleb ikka ette veidi komplitseeritumaid perioode, kus õpimotivatsioon hajub ning tulemused halvenevad. Lihtne on süüd n...
Interneti mõju õppimisele Mina tahaksin rääkida teemal ''interneti mõju õppimisele''. Tänapäeval kasutab peaaegu iga inimene regulaarselt internetti. Seda kasutatakse töötamiseks, kuid enamjaolt kasutatakse internetti meelelahutuslikel eesmärkidel. See on üks levinumaid probleeme peredes, kus on noored inimesed, sest nad veedavad väga palju aega internetis ning sellega kaasnevalt lähevad õpilaste hinded halvemaks ning õpimotivatsioon kaob. Iga päevaga haarab internet enda alla üha suurema osa inimkonnast. Peaaegu kõik noored kasutavad igapäevaselt internetti ja see mõjutab üsna suurel määral õppeedukust ja õpilaste hindeid. Igal aastal on inimeste vahel probleeme, sest nad ei suuda ära otsustada, kas internetile oleks vaja mingeid piiranguid või mitte. Piiranguid sellepärast, et vanemad inimesed soovivad, et nooremad paneksid rõhku õppimisele ja oleksid sellele täielikult pühendunud. Noorte arvates on int...
Ennastjuhtiv õppija on see, kes juhib oma õpiprotsessi. 3 2. Õppija joonise erinevad tüübid On olemas neli erinevat õppuri tüüpi: sõltuv õppija oskused enesejuhitud õppimiseks puuduvad. Õppimisel vajavad autoriteedipoolseid selgeid juhtnööre, mida, kuidas ja millal teha. Nende jaoks on oluline, et õppejõud oleks nende silmis õpetatava valdkonna ekspert ja autoriteet. huvitatud õppija õpimotivatsioon on kõrge ja nad on küll õppimisest huvitatud, kuid ei tule täiesti iseseisva õppimisega väga edukalt toime. Oskused enesejuhitud õppimiseks on madalad, seega on õppejõu roll antud juhul olla motivaatoriks. kaasatud õppija oskused enesejuhitud õppimiseks on keskpärased, sest suudavad iseseisvalt (ilma välise kontrollita) õpitegevusi sooritada ja suhtuvad oma õppimisse kriitiliselt ning refleksiivselt
meenu meile juba mõne päeva pärast. Aktiivne tegevus aga tekitab meile alati teatud emotsioone ja sellepõhine õppimine on kindlasti lõbusam ning efektiivsem. VEEL MÕNINGAID LIIMETSA VAATEID Kui õpilastele jäetakse liiga palju kodutöid, siis vähendab see oluliselt õpilase võimalusi suhelda oma eakaaslastega ja tegeleda huvialaga! Positiivse suhtumise kujundamine on oluliseks normaalse õppeprotsessi eelduseks! Kui klassi õpimotivatsioon on nõrgenenud, tuleb õpetajal tunda huvi selle põhjuste vastu ja leida lahendusi. Õpetaja on õpilaste suur abistaja! Rühmatöö oluline tunnus on see, et rühm töötab kui organiseeritud tervik! Koostöö muudab suhtumise asjalikumaks ja kaalutletumaks, vähenevad puhtemotsionaalsed suhtumised! MOTIVATSIOON JA SELLE TAASTAMINE Negatiivne suhtumine ja sellest positiivse kujundamine on oluliseks õppeprotsessi eelduseks. Selle ülesande täitmiseks
Nüüd pean ma uuesti õppima õppimist. Katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Väga meeldib õppida koos rühmakaaslastega. Tunnen, et ma ei ole üksi. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid täita. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Minu õpingute ajal meditsiinikoolis lugesime palju erialaseid õpikuid ja konspekteerisime kogu õppematerjali. Praegu meeldib mulle samuti konspekteerida. Isiklikult sobib mulle õppematerjal paberkandjal. Saan loengute käigus teha märkmeid oluliste asjade suhtes. Armastan üksinda õppida. Meeldib õppida lõunasel ajal. Vajan õppimise ajal rahu ja vaikust. Mul ei tohi olla õppimise ajal segavaid faktoreid
Täiskasvanud õppija õpioskused G.Kukk M.Knowles määratles kuus täiskasvanute õppimise printsiipi: Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ...
osakssaanud kohtlemisviis edastab talle, millist käitumist ja õppimist temalt oodatakse. Õpilasi, kelle suhtes on kõrged ootused, innustatakse õppimisel rakendama kogu potentsiaali, seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta sedagi taset, mida tegelikud võimed lubaksid. PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. 5. Õppimise ja õpitava väärtustamise olulisus õpimotivatsiooni vormijana. Üldine õpimotivatsioon avaldub sisemise teadmise ja kindlate käitumisjoontena suhtumises õppimisse. See on õpilase üldine soov mõista oma õppimise otstarvet, saada aru õpitavast, seostada seda varasemate teadmistega ja rakendada õpitut praktikas. Reaalne õpimotivatsioon seostub alati ka konkreetse e situatiivse tasandiga, mis väljendub õpilase motivatsioonilise seisundina konkreetsete ülesannete sooritamisel. Üldine ja situatiivne
Täiskasvanud õppija ja õppimine täiskasvanueas Täiskasvanuks olemine tähendab teadlikku vastutuse võtmist oma elu eest, teadlik muudatuste juhtimine eeldab enesejuhtimist, enesejuhtimise oluline valdkond on oma hariduse juhtimine. Täiskasvanud õppijate puhul räägitakse individuaalsete eripäradega arvestamise vajadusest. See on seotud tahtega õppida, mis omakorda on mõjutatud inimese varasemast elukäigust. Õppimist soodustavad isiksuseomadused on iseseisvus, õpimotivatsioon, eesmärgikindlus, õpioskused, järjekindlus, visadus. Ennastjuhtivaks õppijaks kujunetakse. Õpiprotsessis on seotus erinevate psüühiliste protsessidega nagu tähelepanu, taju. Oluline on tähelepanu suunamine, õpetaja saab tähelepanu hajumist vältida. Kui õpetaja ja õppija situatsioonitaju , st olukorra tõlgendus on erinev ning kontakt nende vahel puudub, pole lootust tulemuslikuks õppimiseks. Tähelepanu hajumise peamised põhjused on motivatsiooni / huvi
puuduvad teadmised ja / või oskused ; kui ta tahab saavutada edu vm. Õpivalmiduse tekkimise eelduseks on igasugused muudatused - ühiskonnas, tööl, perekonnas, elus. * Õppeprotsessis on täiskasvanud inimene orienteeritud eluliste probleemide lahendamisele, ükskõik mis valdkonnast need probleemid siis on. Seega peaks õppekava lähtuma elulistest situatsioonidest ja õppija vajadustest. * Täiskasvanu õpimotivatsioon on enamasti seesmine-eneseaustus,enesekindlus, soov ennast realiseerida, saavutada tunnustust vm. Või ka välised-soov saada paremat tööd, rohkem palka vm. Andragoogiline mudel Andragoogilise mudeli autoriks peetakse Malcolm S . Knowlesi. Täiskasvanud inimene suhtub õppimisse teisiti kui laps või nooruk. Seda tuleb arvestada tema õppeprotsessi kavandamisel ning tema suunamisel ja juhtimisel õppimise ajal. Oluline on teada, milles need erinevused seisnevad. Malcolm S . Knowles toob oma
Väärtused ja motivatsioon Õpimotivatsioon Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama) Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama? Tajutud võimekusest sõltub: Mida tehakse Kui palju ja püsivalt pingutatakse Mida läbi elatakse Weineri atributsiooniteooria Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks? Võimed Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine/teiste abi Püsiv(ajutine Seesmine/välimine Kontrollitav/kontrollimatu Kui mu lapsel läheb koolis hästi, siis on see ilmselt sellepärast, et.. Teda on hästi õpetatud Ta pingutab Ta on võimekas Ülesanded on minu lapse jaoks liiga lihtsad Kui laps ise usub, e...
Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis. Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isikuomadustest.(Nt. Ei alluta korrale, õpetaja püüab alternatiivide abil saavutada distsipliini, raudne distsipliin ilma austuseta, austusest tulenev distsipliin) Individuaalsel tasandil kujundavad õpilaste valmisolekut distsiplineeritud käitumiseks praktiliselt samad tegurid, mis nende üldist õpimotivatsiooni. Kuid tugev õpimotivatsioon ei kindlusta veel õpilase distsiplineeritust. Kehtestamaks klassis vajalik käitumiskord, tuleks alati mõelda, kas rakendatavad meetmed või isegi terviksüsteem korra hoidmiseks aitavad kaasa kooli põhiülesande (õppimise) täitmisele. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Kooli ja klassi atmosfääri mõju. Soodsa õpikeskkonna ettevalmistamine tööks klassiga.
ettekirjutatud elu- omandada hea haridus, saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud. Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõtlen vaid oma vanemate ja lähedaste õnnele. Samas on õppimine hea minule endale ning seetõttu ei saa seda lugeda eneseohverduslikuks, kui mulle antud tegevus ka meeldib.
Mulle meeldib omandada uusi teadmisi, erinevates valdkondades, kõik, mis on uus, on hea. Võtan vastu alati teadmisi ja oskusi, mis võivad mulle kasuks tulla erinevates eluvaldkondades, võiksin isegi öelda, et olen kiire õppija. Sageli öeldakse, et inimesed on kas ,,humanitaar inimesed" või ,,reaalainete inimesed," siis mina enda kohta võin öelda, et olen rohkem humanitaarainete inimene, aga ma haaran endaga kaasa nii siit kui sealt. Kui rääkida sellest, et milline on mu õpimotivatsioon, siis ma ütlen, et esiteks õppimist tuleb nautida. Ma teen täpselt seda, mida ma soovin ja mis on minu jaoks huvitav, siis on huvi õppida ja ma teen seda naudinguga. See tähendab seda, et see asi on hingelähedane. Ka väga tähtis on see ,et õppimise oskus oli teistele ka vajalik ning mulle peab olema võimaldatud õpitut praktiseerida. "Õppima õppimine ja õppima õpetamine: komponendid ning võimalused" raamatu lugedes, ma sain teada, et minu õpiharjumused on eriti heal tasemel
oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Nii enda kui ka minu vanemate abiga olen ma tunduvalt arenenud oma erialas (treenerina).Kuigi tänapäeval on enamus konspektid internetis, mulle isiklikult meeldivad siiski rohkem paberkandjal konspektid. Saan loengute käigus teha märkmeid oluliste asjade suhtes. Armastan üksinda õppida. Meeldib õppida õhtusel ajal. Vajan õppimise ajal rahu ja vaikust. Mul ei tohi olla õppimise ajal segavaid faktoreid. Vahel
elukeskkonnaga paremini kohaneda. Neid seisukohti arvestades ja edasi arendades tõi USA filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859-1952) ühena esimestest selgelt esile, et ka hariduse valdkonnas on õppimine käsitletav ümbritseva maailmaga kohanemisena. Sellest arusaamast lähtudes on mõistetav, et klassis õpitav ei piirdu üksnes õppeainega. Õpilase käitumises toimub teisigi muutusi, mis aitavad õpilasel klassi ja kooli keskkonnaga kohaneda. Näiteks võib õpilase õpimotivatsioon tõusta kui ta tunneb aine õppimisest rahuldust, või hoopis langeda kui ta pidevalt kogeb ebaõnnestumisi. (Mikser, 2013) 4 2. ÕPIVALMIDUSE OLEMUS Sotsiaalministri 27. Märtsi 2001. A. määrus nr. 36 “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele” ütleb, et õpivalmidus on õpilase hoiakuline ja tunnetuslik valmisolek
suunamist7. Õpetaja ülesannete hulka käivad ka tundide läbiviimine, vaatluskaartide täitmine, parandusõppel olevate õpilaste, nende vanemate ja aineõpetajate nõustamine8, osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja hindamisaluste väljatöötamises, spetsialistidega konsulteerimine, uurimis ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine9. Parandusõppe tunnis on oluline, et lapsel luuakse õpimotivatsioon (näiteks läbi mängulise situatsiooni) ja et tegevus oleks eesmärgistatud. Tuleb vaadata, et materjal oleks jõukohane ning selle taset tuleb järk-järgult tõsta, mis omakorda aitab arendada õppija iseseisvust. Tund tuleb korraldada nii, et toimuks aktiivne kommunikatsioon näiteks läbi rühmatöö, kus laps peab oma tööd kommenteerima, kaaslast juhendama vms. Samas peab säilima individuaalne lähenemine vastavalt iga õpilase tasemele
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –enes...
õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. põhistrateegiad tugistrateegiad üldstrateegiad eristrateegiaid Metakognitsioon Metakognitsiooniks ehk teadmistoimingute kontrolliks nimetatakse sellist toimingut, kus õppija ise jälgib end õppijana.
tegevuses. Enamiku edu või ebaedu atributsioone saab iseloomustada kolmest aspektist: sisemiste ja välimistena; püsivate ja ebapüsivatena; kontrollitavate ja mittekontrollitavatena. Õppimist motiveerivad kõige paremini nii edu kui ka ebaedu korral atributsioonid jõupingutusele, sest see allub õpilase sisemisele kontrollile ja on hõlpsasti muudetav. Õpiedukus ja õpimotivatsioon sõltuvad oluliselt sellest, kuivõrd näeb õpilane end kontrollivat oma õppimist. Õpilased kellel on tugev sisemine kontroll, sooritavad paremini kontrolltüid ja neil on parem õppeedukus kui niisama võimekatel, ent valdavalt välise kontrolli keskmega 17 õpilased
4 eesmärkide saavutamisele. Selle tagamiseks peab koolitustegevus olema koordineeritud ettevõtte teiste personalijuhtimise valdkondadega ning moodustama tervikliku protsessi, mis koosneb teineteisele loogiliselt järgnevatest etappidest. Lähtutakse pidevõppe tsüklist: koolitusele järgneb õpitu rakendamine, selle toetamine ning tunnustamine. Seeläbi tagatakse edasine õpimotivatsioon. Samuti on süsteemse lähenemise tunnuseks see, et kaasatakse ettevõtte erinevad juhtimistasandid ning spetsialistid. Koolitustegevus on normeeritud ning reguleeritud erinevate dokumentidega. Süstemaatiline lähenemine töötajate treenimisele ja arendamisele eeldab, et personalipoliitika raames on ära määratletud, milliseid vahendeid ning programme ettevõtte töötajate koolitamiseks kasutatakse. Samuti peab olema eelnevalt paika
ja raskusi. Ülesande kognitiivne analüüs: Analüüsida millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest Meelepuuded Puudulik koolivalmidus Madal õpimotivatsioon Sotsiaal-majanduslikud probleemid Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis Õpetada õppimise strateegiaid
(Soodne õpisituatsioon, õpieesmärkide selgitamine, vajalike ressursside kindlustamine jne). Malcolm Knowles- täiskasvanute õppimine · Esimene täiskasvanuõppe teoreetik · On mõjutatud humanistlikest ideedest. Need kajastuvad ka tema põhimõtetes (täiskasvanud õppija on: probleemi-kesksed, peavad eelnevalt jõudma otsuseni MIKS nad õpivad, eelistavad autonoomiat ja enesaejuhitavust, toetuvad enese kogemustele, sisemine õpimotivatsioon, rohkem orienteeritud ülesandele). JÄRELDUSED: · Humanistid usuvad, et keskkonnas, kus õppemetoodika ei vaheldu on osad õppijad määratud läbikukkumisele. · Õppijat julgustatakse oma eesmärke määratlema. · Rõhk on refleksioonil ja isiklikul arengul. · Vaheldus ja valik õpimeetodites, ligipääs õppematerjalidele ja nõustamisvõimalus. NB! Kõik on võimelised arenema ja õppima
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest: Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. 3. Katse ehk eksperiment - Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) - Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite
soodustavaid ja raskendavaid tegureid? 3. Mil määral me tunneme õpilaste soolisi ja vanuselisi, füüsilisi ja vaimseid, intellektuaalseid ja emotsionaalseid, kõlbelisi ja sotsiaalseid iseärasusi? 4. Mil määral on meie koolis tuvastatud iga õpilase ja õpetaja anne ja loodud eeldused ande hoidmiseks? 5. Mil määral on leitud meetmed iga õpilase ja õpetaja nõrkade külgede kompenseerimiseks? Eesti koolides arvatakse, et õpimotivatsioon on võimalik tekitada sunni ja surve, kontrollimise ja hindamise suurendamisega. Õpilase arengu peamiseks näitajaks peetakse mõnes koolis teadmiste-oskuste olemasolu, mitte teadmise-oskamise-arusaamise ühtsust. Teadmiste kvaliteet ei ole paljudes koolides üldse kõne all. Paljudes koolides kujutatakse ette, et hinded iseloomustavad õppe tõhusust. Seejuures arvatakse, et hinded iseloomustavad eeskätt õpilaste · teadmisi,
aktiivsemalt kui teised. Ligi kaks kolmandikku õpilastest ei küsi tunnis rohkem kui teised, pooled ei tõsta kätt ka siis, kui vastust teavad. Pea viiendik arvas, et segab teistest enam tundi ja seda enam poisid. Uurimustes selgus ka, et tavaõpilased on aktiivsemad, tõstavad rohkem kätt ja küsivad. Kui andekatele õpilastele ei anta võimetekohast tööd, ei rakendata tunnis piisavalt ning nad ei leia küllaldaselt tunnustust, siis ei ole neil ka stiimulit tunnis aktiivselt osaleda. Kaob õpimotivatsioon, tekivad käitumisprobleemid. Analüüsides andekate laste sotsiaalset kohta kaaslaste seas selgus, et kolmandik pidas end klassikaaslaste seas hinnatuks ja samapalju väitis vastupidist. Kolmveerand vastanutest leidsid, et neil on palju häid koolikaaslasi ning et nad ei ole arad ega kõrvalehoidvad. Kaks väidet oli ankeedis füüsilise ja vaimse vägivalla hindamiseks. 6% nimetas, et kaaslased on neid füüsiliselt kiusanud ja pea 20%, vastanutest märkis ka aeg-ajalt esinevat narrimist.
3) aitab kõrvaldada klassiõpingutes tekkinud puudujääke ning töötada õpilasele sobivas individuaalses tempos. 10. Kui suur võib olla erinevus õpitempos tavaklassi kiiremate ja aeglasemate õpilaste vahel tingimusel, et neil on olemas vajalikud eelteadmised valdkonnast? Benjamin S. Bloom (1981) jõudis järeldusele, et kui koolis luua õpilastele õppimiseks vajalikud tingimused, st kujundada neil tugev õpimotivatsioon, kindlustada kvaliteetne õpetamine ja anda õppimiseks piisavalt aega, suudab kuni 95% õpilastest omandada õppematerjali põhivara vastavalt nõuetele. Õpioskused 1. Millised on kursuse käsitluse järgi kaks erinevat lähenemist õpioskuste õpetamiseks? Kaks lähenemist: 1) üksikute õppimisoskuste õpetamine ja treenimine; 2) õpitulemuste ja tegevuse tagajärgede jälgimis-, hindamis- ja analüüsioskuse kujundamine. 2
2. Küsitlused (vestlused, ankeedid) 3. Juhtumi analüüs 4. Testid II Korrelatiivsed uurimused ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. o Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. III Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod,
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
Küsitlusel võib olla mitmesuguseid eesmärke- kordamiseks ja kontrollimiseks ulatuvatest küsimustest kuni diskussioonini. Sageli parandab ka mehhaaniline kordamine õpitulemusi. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele tuleb esitada kergemaid küsimusi kui kõrgelt motiveeritud kaaslastele. Parimaid õpitulemusi annab selliste küsimuste esitamine, millele enamik õpilastest suudab õigesti või osaliselt õigesti vastata Kõige tugevam õpimotivatsioon kujuneb olukorras, kus õpilased suudavad vastata ligi kolmele neljandikule esitatud küsimustest. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele peaksid küsimused olema kergemad, nii, et ta vastaks ära kuni neli viiendikku küsimustest. Küsimuste kognitiivse taseme määravad vastamiseks vajalikud vaimsed toimingud. Teadmisküsimused nõuavad madalaid, mõistmine ja rakendamine keskmisi ja analüüs , süntees ja hindamine kõrgeid kognitiivseid võimeid. Samuti jaot
arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside.
Ülesande kognitiivne analüüs Analüüsida - millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb - milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama - millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest - Meelepuuded - Puudulik koolivalmidus - Madal õpimotivatsioon - Sotsiaal-majanduslikud probleemid - Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid 13. Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt - ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis Õpetada õppimise strateegiaid
Panus kujundamisesse on aga paratamatu, olgu see siis teadlik või juhuslik. Isiksuse kujunemisele jätavad oma jälje suhtlemismustrid, õpetaja eeskuju, õpetamise protsess, hindamine, motiveerimine ja karistamine jpm. See jälg on sügavam ja mõjutab edasist elukäiku rohkem kui pähe õpitud raamatutarkus. Lasteaia «jälg» ilmneb otseselt juba koolis, eelkõige suhtlemis- ja õppimispädevuse kaudu. Nii vägivaldsed käitumismustrid ja erinevuste halvustamine kui ka kehv õpimotivatsioon ja vähene koostöötahe on väärtushinnangud. Nende juured on aga koolieelses eas. Lasteaedades tunnistatakse minu meelest hariduse isiksust kujundavat jõudu teistest haridusastmetest enam. Samuti on lasteaiaõpetajad õhinaga vastavatest teadmistest huvitatud (vt www.eetika.ee/831558). Ja jumal tänatud, sest selles eas on laste suunamine märksa lihtsam ja eeskuju roll tohutult suurem. Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad kodune
korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi.
eakaaslastega ->tulemus, et on koolist välja langenud laps. Rogers ütleb, et tuleb vältida: koduse keskkonna süüdistamist lapse kordarikkuvas koolikäitumises liiga kergekäeliselt kordarikkuva käitumise väljavabandamine liiga kergekäeliselt lapse ,,ohvrina" käsitlemine. Õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud käitumine. KOOL. Riskifaktorid: sage koolist puudumine akadeemiline ebaedu - halvad hinded madal õpimotivatsioon klasskursuse kordama jäämine sage kooli vahetamine ei ole turvalist keskkonda, ei ole pikaajalisi suhteid negatiivne psühholoogiline kliima koolis minusse ei suhtuta hästi. negatiivsed suhted eakaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine) teised ei taha mingil põhjusel suhelda negatiivsed suhted õpetajatega õpetajate madalad ootused õpilase suhtes õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine kooli suurus.
kellelegi" . Õpetaja: demokraatlik stiil, juhtiv, sundiv (kui pehmed meetodid ei mõju), ühendav stiil. Kui õpetaja kiusamiskäitumisele ei reageeri, siis sageli ,,lähevad mängud julmemaks" 3. Kohanemisfaas. Klassis on kindlad reeglid ja käitumisviisid. Klass ei ole veel teavustanud oma eesmärgina õppimist ega arengut. Õpetaja: demokraatlik, juhtiv, arendav, ühendav stiil. Klass võib ,,langeda tagasi" kohfliktifaasi. 4. Töö faas. Kõrge õpimotivatsioon. Kui tulebki ette tülisid, saadakse nendega hakkama. Iseloomulik: sõbralikkus, üksteise arvestamine ja koostöö. Õpetaja: demokraatlik, arendav stiil. 5. Klass kui formaalne grupp lõppemise eel. Kui klass kui grupp on selleks ajaks jõudnud kohanemis või tööfaasi, tekitab teadmine, et tegevus tuleb lõpetada ja lahku minna, tavaliset stressi. Kui klass polegi konfliktifaasist kaugemale jõudnud, siis võib see olla kergenduseks, et see kõik saab ükskord
taskest kodust) Liiga kergekäelist lapse 'ohvrina' käsitamist (ta ei saa sinna midagi parata) Lisaks kodupoolsetele riski- ja mõjufaktoritele, pea meeles, et: õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud. II KOOLIGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) koolist väljalangumine Sage koolist puudumine (alguses esimesest ja viimasest tunnist, siis saganeb tundide arv) Akadeemiline ebaedu Madal õpimotivatsioon ma ei viitsi, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin õppima? Klassikursuse kordama jääma Sage kooli vahetamine kogu energia, mis muidu võiks minna ppimise peale, läheb selle peale, et kohaneda muu kontekstiga Negatiivne psühholoogiline kliima koolis suhted õpetajate ja õpetajate ja juhtkonna vahel Negatiivsed suhted klassikaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine) Negatiivsed suhted õpetajatega
väljalangemine, kui protsess, sellel on kahesugused tagajärjed: persooni endaga ja ühiskonna negatiivsete tagajärgedega. Faktorid, mis mõjutavad koolist väljalangevust. · Pere: autoritaarne või minna laskmise kasvatusstiiliga lapsi langeb kõige enam koolist välja. · Kool: asukoht, suurus, tüüp mõjutavad kaudselt koolist väljalangemist. Suhted õpetajaga on mõjutavad. · Indiviidiga seotud faktorid: hoiakud kooli ja õpetajate suhtes, kõrge õpimotivatsioon. Mõned väljalangevuse põhjused: · klassikursuse kordamine · põhjuseta puudumine · ranged reeglid ja distsipliin koolis · mitterahuldavad hinded · reaalained tekitasid raskusi · suhted õpetajatega Koolist väljalangevuse ennetamine: huvitegevuse õhutamine, põhjuseta puudumistega tegelemine. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess: · Osalus-identifikatsiooni mudel - osalemise puudumine koolis, ei identifitseeri end kooliga ja see viib koolist väljalangemiseni
arutluse piirid ja loob tingimused vaidluse arenguks. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest, laiendades seda järk- järgult kogu klassile. 22. Abistrateegiad õppetöö korraldamiseks. Vt järgmist küsimust. 23. Õpilaste küsitlemine ja õppetöö diferentseerimine. Küsitluse roll koolis - Kui tagasiside õppimisest - Kui vahend distsiplineerimiseks Küsitlustehnika põhitõed - Küsimuste raskusaste – kõige tugevam õpimotivatsioon, kui õpilased suudavad vastata ¾ küsimustest, madala õpimotivatsiooniga õpilastele tuleb esitada kergemaid küsimusi - Küsimuste kognitiivne tase – võib liikuda nii madalama taseme ülesannetelt kõrgema taseme ülesannetele kui ka vastupidi - Vastuste ooteaeg – kui pikendada vastamiseks antavat aega, siis paraneb vastuste kvaliteet Õppetöö kohandamisel õpilaste erivajadustele rakendatakse nii õppimise individualiseerimist kui diferentseerimist.
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
ajus vähem ning need on teistsugused, teiste rakkude vahel, infot töödeldakse teistmoodi, kuna igal rakul oma ülesanne. Tänapäeval nähakse, et erinevus on kvalitatiivne. Siit ka väljund õpiraskustega laste õpetamismeetodites, neid õpetatakse teisiti. Õpiraskuste identifitseerimine o Eristada tuleb o Puudulik koolivalmidus ,,Laps on peagi koolilaps", sisaldab eri valdkondade oskusi, mis on vajalikud kooli minekuks o Madal õpimotivatsioon ei ole üldiselt omane väikestele lastele, algklassides, võib olla siis kui peres ei väärtustada haridust ja kooli. Võib tekkida hilisemas vanuses. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 20 o Sotsiaal-majanduslikud probleemid kooli jõuavad lapsed, kellel puuduvad sotsiaal-majanduslikud olud, et saaks õppimisele keskenduda, kõrvalised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
