Minu eetika (0)

Minu eetika
Essee
Koostaja:
Tallinn 2013
Eetika keskne küsimus on "kuidas peaksin elama?" Vahepeal tunnen, et ei taha elada tavalist ettekirjutatud elu- omandada hea haridus , saada hiljem tasuv töökoht, selleks et luua pere. Mõnikord tunnen, et tegu on hoopis kohusega. Tahan teha oma vanemaid rõõmsaks, kuna kumbki neist pole ülikooli kraadi omandanud . Tunnen ka tugevat ühiskonna survet kõrghariduse omandamiseks. Kes vajab uhket ametinimetust? Kas see teeb mind õnnelikuks? Mitte, et ma ei tahaks koolis käia- õppimine on mulle alati meeldinud. Samuti oleks mul hea tunne, kui olen kraadid kätte saanud. Minu õpimotivatsioon pole kuhugi kadunud ning samuti tahe olla elus edukas. Lihtsalt, edukuse definitsioon on ajapikku muutunud. Minu eesmärgid on vähem seotud rahaga ning rohkem sellega, et naudiksin oma elu. Haridus näib nagu vahendväärtus, et olla õnnelik. Mõnikord tunnen, et käitun altruistlikult, sest mõtlen vaid oma vanemate ja lähedaste õnnele. Samas on õppimine hea minule endale ning seetõttu ei saa seda lugeda eneseohverduslikuks, kui mulle antud tegevus ka meeldib.
Tahaksin rutiinse elu asemel hoopis maailmas ringi rännata ja ennast avastada . Leida need aspektid, mida elus tõeliselt hindan. Leida õnn ja ehk ka armastus. Mida üldse väärtustan ning mis on minu jaoks oluline? Kindlasti tuleneb selline maailmaavastamise tung sellest, et olen veel noor ning ei tea ise ka täpselt, mida väärtustada ning millise eetikateooria järgi elada.
Eetikateooriad jagunevad kolmeks: tagajärje-eetika, kohuse -eetika ja vooruseetika. Ühe jaoks on oluline teo tagajärg, teise jaoks teo väärtus ise ning kolmas hindab tegija iseloomu.
Mõtlen tegutsedes tihti oma teo tagajärgedele. Seda mitte teha oleks minu arvates rumal. Käitudes vastavalt hetkeemotsioonile leian ennast tegemas rumalaid otsuseid ja vigu. Nagu ütleb üks aforism - "Don't make permanent decisions on temporary feelings " (st ära tee jäädavaid/püsivaid otsuseid hetkeemotsioonide aendil). Mõni kord kaalun isegi liiga kaua oma tegude tagajärgede plusse ja miinuseid. Mulle lihtsalt ei meeldi pettuda enda tehtud otsustes või asjades, mille muutmine oli minu võimuses. Kuid kas tegude eetilisust saab alati vaadata tagajärgedest lähtuvalt? Kui mõni ebameeldiv inimene teeb heateo ainult selle mõttega, et sellest ise tunnustust saada, siis leian end vaikselt "suhu oksendamas". Miks teeselda kedagi, kes sa ei ole? Kui tahan teha heateo, siis teen, kui ei taha ei tee. Kui keegi selle tagajärjel kannatas, siis leian, et ei pea selle pärast muretsema.
Mõnes mõttes võibki mind pidada egoistlikuks. Mulle meeldib teha otsuseid enese järgi ja olen vahepeal natukene liiga isekas - vähemalt saan sellest aru. Leidub mitmeid kordi , kui olen käitunud vastupidiselt- mõeldes pigem teiste heaolule ning seda pärast kahetsenud ja ise haiget saanud. Leian, et iga inimene teab, mis on talle kõige parem ning mina ei pea selle pärast muretsema. Kui sõbranna räägib mitu kilo ta juurde võttis, samas kui olen tal korduvalt soovitanud trenni minna ning kui oleme väljas söömas ja ta võtab endale suure rasvase prae siis leian, et pole minu asi öelda, et ta seda ei sööks. Olen oma seisukoha juba väljendanud ja kui ta ei taha vastavalt toimida on see tema oma mure. Isetud teod on inimese enda valik, kuid paljud ei mõista kui nad isetult käituvad.
Nagu öeldakse, et egoistliku eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ja olla mingil määral altruistlik . Kui tahad olla õnnelik ja omada häid suhteid on vaja hoolida ka teistest peale enda. Leian, et kiindun väga kiiresti ning lähedaste inimeste jaoks altruistlike tegusi teha ei valmista raskusi. Kui mu lähedased on õnnelikud on ka mul hea meel. Seetõttu ei teagi, kas näiteks kingitusi tehes mõtlen endale või inimesele kellele kingituse teen? Kui talle valmistab see rõõmu, toob see mullegi rõõmu, mis on ju egoistlik käitumine kuna tegutsesin selle ajendil, et ka ise õnnest osa saada. Samas tegin seda pigem lähedase jaoks, õnn sellest on sinna kõrvale boonuseks. Egoist toimib ainult omahuvist lähtuvalt, seega egoistlik käitumine see ei ole ja kui sügavamalt süveneda saab nii mõelda paljude tegude kohta. Seega ei tasu kõiki tegusid egoismiga seostada .
Mulle meeldib, kui inimesed teevad tegusid heast südamest ning väärtus on teol endal, mitte selle tagajärjel. Kui enne rääkisin, kuidas soovin olla elus pigem õnnelik kui rikas, siis kohuse-eetika ütleb, et tuleks elada selliselt , et oleme oma õnne väärilised. Mitte oodata, et keegi teeb meid õnnelikuks, vaid ise pakkuda õnne teistele. Ma üritan olla alati võimalikult aus ja otsekohene , isegi kui see teeb inimestele haiget, sest ma leian, et nii on õige.
Minu arvates on ausus suurim voorus. Kui inimene julgeb olla aus, on suhtlemine palju lihtsam. Mulle ei meeldi keerutada ja teha asju keerulisemaks kui nad on, seega hindan inimestes otsekohesus. Tähtsad on inimese enda motiivid ja iseloomuomadused, kui nad tegusid toime panevad, seega nõustun kohati vooruse-eetika põhimõtetega.
Olen veel oma väärtuste ja eetikapõhimõtete otsinguil, seega on nad pidevas muutuses. Seda võin siiski öelda, et eetiline on tegu siis kui ta on antud inimese jaoks eetiline. Igal inimesel on oma arusaam eetikast ja kui see ei ühine teiste omaga , ei saa tegu kohe ebaeetiliseks tembeldada.