Parandusõpe ja selle rakendamine (0)

TARTU ÜLIKOOL
Eripedagoogika osakond
PARANDUSÕPE JA SELLE RAKENDAMINE
Referaat
Maris Huopolainen
TARTU 2010
Sissejuhatus
Iga laps on erinev. Nii oma iseloomult, välimuselt kui ka intelligentsuse taseme poolest ja nad kõik vajavad õpetamist ja juhendamist vastavalt nende tasemele . Selleks, et tagada ühele osale lastest nende jaoks parimat õpet, on loodud parandusõpe.
Referaadi „Parandusõpe ja selle rakendamine“ koostamisel üritasin seletada parandusõppe mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks . Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis.
Referaadi koostamisel on aluseks võetud „Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamiseks“, mõningad Interneti allikad ja aine „Jõukohase õppealused“ konspekt.
Parandusõpe
Parandusõpperühma töökorralduse aluste dokumendis on kirjas: „parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele“1. Parandusõppe sihtgrupiks on ka 1. Ja 2. klassi õpilased, kes ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad toetavat õppekorraldust, et kujundada oma õpioskusi2 ning lapsed, kel on raskused isiksuse arengul. Viimaseks kuuluvad parandusõppe vajavate laste hulka need, kel on tervisliku seisundi häired nagu somaatilised haigused ja haigusjärgsed seisundid 3.
Parandusõpe toimub põhikooli osas. Selles osalevad lapsed õpivad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi. Tunni eesmärk on aidata last ainetundides paremini hakkama saada, aidata kaasa õpioskuste kujunemisele ja anda positiivseid eduelamusi. Parandusõpe ei ole järeleaitamistund. Seal ei tegeleta ühe kindla ainega vaid arendatakse lapse psüühilisi protsesse, tunde- ja tahtevalla ning õpioskusi.4 Tund on üles ehitatud kasutades spetsiaalseid võtteid ja ainealaseid materjale nii, et see arendaks lapse taju, mälu, tähelepanu, kõne, mõtlemisoperatsioone, enesekontrolli, õpioskusi jm1. Erinevate valdkondade arendamiseks on eri võtted.
Parandusõppe õpetaja eesmärk on aidata õpilast ja suunata teda, et tal tekiks õpioskus. Õpetaja loob võrgustiku õpilase, aineõpetaja ja lapsevanemate vahel, kes kõik järgivad samu põhimõtteid, et muuta parandusõppe tööd tulemuslikumaks2 (Lapsevanematele on väga hea Hunt´i ja Nash-Wortham´i raamat „Aeg maha“, kust saab erinevaid harjutusi mida teha kodus lapsega). Parandusõppe õpetaja peab olema lapse arengutaseme ja –probleemidega tuttav ning teadma, milliste ülesannetega laps tuleb iseseisvalt toime ning milliste ülesannete puhul vajab suunamist3. Õpetaja ülesannete hulka käivad ka tundide läbiviimine, vaatluskaartide täitmine, parandusõppel olevate õpilaste, nende vanemate ja aineõpetajate nõustamine4, osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja hindamisaluste väljatöötamises, spetsialistidega konsulteerimine, uurimis ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine5.
Parandusõppe tunnis on oluline, et lapsel luuakse õpimotivatsioon (näiteks läbi mängulise situatsiooni) ja et tegevus oleks eesmärgistatud. Tuleb vaadata, et materjal oleks jõukohane ning selle taset tuleb järk-järgult tõsta, mis omakorda aitab arendada õppija iseseisvust. Tund tuleb korraldada nii, et toimuks aktiivne kommunikatsioon näiteks läbi rühmatöö, kus laps peab oma tööd kommenteerima, kaaslast juhendama vms. Samas peab säilima individuaalne lähenemine vastavalt iga õpilase tasemele.6 Õpitoimingud peavad olema jaotatud etappideks , kus iga sammu jaoks on uus juhend. Tuleb arvestada ka vaimsete toimingute omandamise protsessidega. Kõige käigus tuleb jälgida, et laps ära ei väsiks. Selle vältimiseks võib tempot aeglustada või teha puhkepause. Lapsele tuleb anda ka tagasisidet läbi kiitmise, tunnustamise. Kui uus asi on õpitud tuleb see seostada eelnevalt õpituga, et lapsele tekiks suurem pilt asjast ning tal seostuks uus materjal paremini.1
Parandusõppe läbiviimiseks tuleb teha kuni 6 õpilasega õpperühm, kuhu võib kuuluda eri klasside õpilasi. Rühmad tuleb koostada vastavalt sellele, et ühte rühma jääks sarnaste häiretega lapsed. Vastavalt rühma tasemele saab valida sobivaimad metoodikad. Järgnevalt veidi mõnest neist.
Lapse kogu intellektuaalne areng on tugevalt seotud käelise tegevusega . Läbi sõrme- ja käeosavust arendavate mängude areneb peenmotoorika , mille areng on aluseks ka kõne arengule. Sellised ülesanded võiks olla rebimine, voolimine , torni ladumine jm.2 Käemängud aitavad ka õppida kuulama ja mõista kõne sisu, arendada jäljendamisoskust, ümberlülituvust. Kui sõrmemängudele lisatakse värsse, aitab see ka kõne muuta selgemaks, rütmilisemaks. Sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks ja paindlikumaks, mis kergendab kirjutama õppimist.3 Üldmotoorikat ja koordinatsiooni saab arendada läbi tasakaalu- ja rütmiharjutuste (näiteks mööda joont kõndimine, liikumine rütmis) ning silma-käe koostöö arendamisega (näiteks puslede ja mustripiltide abil).
Mida kiiremini suudab laps tajuda erinevaid olukordi , esemeid jms, seda paremini tuleb ta toime uutes ülesannetes, olukordades . Tajukogemused rikastavad kujutlusvõimet ja seeläbi areneb sõnavara ning analüüsi- ja sünteesivõime. Nägemis- ja ruumitaju saab arendada läbi kujundite eristamise, võrdlemise, teksti sisse peidetud sõnade leidmisega. Kuulmistaju areneb läbi heli ja mürade eristamise; hääldusvigade märkamisega teiste kõnes. Kompimistaju saab arendada esemete eristamisega kompimise teel.4
Lapse oskamatus tähele panna võib kaasa tuua probleeme nii üleklassiliste kui iseseisvate ülesannetega. Lapsel saab arendada nii kuulmis - kui nägemistähelepanu. Taju ja tähelepanu ülesandeid leiab netist aadressil: http://www.hot.ee/helvi40/HP/helvi/taju_ul.ht m .
Parandusõppe tunnis arendatakse operatiivmälu, lühiajalist ja pikaajalist mälu. Operatiivmälu saab arendada läbi teatud numbrite , hulga vms meeldejätmise ning ka järjest pikemate teabeüksuste kordamisega. Lühiajalist mälu arendatakse kuuldu, nähtu, loetu põhjal joonistamise või lause lõpetamisega. Et arendada pikaajalist mälu on hea tutvustada lapsele nägemis- või kuulmismälule tuginevaid meeldejätmise meetodeid . Meeldejätmise eri võtete omandamine ning oskus uut infot varemõpituga seostada aitab lapsel materjali teadlikumalt meelde jätta ja täpsemalt meenutada.1 Mälu arendamiseks sobilikke harjutusi leiab Internetist aadressil: http://www.hiie.tartu.ee/parandusope/jta_meelde_mis_on_pildil.html .
Järgmiseks on sõnavara ja lause laiendamine. Seda tehakse ülesannetega nagu lause koostamine, sõnajärje muutmine lauses jms. Mida suurem on lapse sõnavara ja mida paremini ta teab sõnade tähendusi, seda paremal tasemel on ta keelekasutus ja ta on võimeline end paremini väljendama. Teksti mõistmise arendamiseks sobivad ülesanded, kus laps peab märkima võõraid väljendeid, selgitama lõigu sisu teistele, tekstist peamõtte leidma jms. Sobivaid harjutusi leiab siit: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.phsp/03200604?txtid=3227 .
Veel arendatakse parandusõppes ka loovust ja jutustamisoskust. Loovuse arendamine aitab lapsel muutustega paremini kohaneda, mõista teisi ja nende tundeid paremini. Loovust saab arendada selliste ülesannetega nagu lõpeta tekst, koosta jutuke muutes tegelaskujusid. Väga aitab kaasa ka fantaseerimine, tunnete väljendamine, tekstis kirjeldatu ruumiliselt kujutamine.2 Kui lapsel arendada jutustamise oskust lastes tal jutustada olles ise tegelane või lasta tal jutustada teksti muutes mõnda tegevust selles, siis areneb tal oskus end väljendada.
Parandusõppes arendatakse ka suhtlemisoskust. See on väga tähtis, et laps teaks kuidas ta peab suhtlema kõigiga, kellega kokku puutub. Seda saab arendada seletades, kuidas tuleb käituda tunnid, vahetunnis . Abi saab ka kui mängida läbi rollimänge, lasta lapsel jälgida õpetaja või mõne kaaslase käitumist ja lasta tal anda hinnang nähtule jms.
Viimaseks peab mainima, et väga tähtis on ka füüsiline töö, mida kahjuks parandusõppes otseselt rakendada ei saa. Laps hakkab läbi töötamise väärtustama töö tulemust, aega ja ka teiste tööd. Töö juures on tähtis käeline tegevus, käte ja jalgade kooskõlastatus, silmamõõdu arendamine jne. Töö kujundab inimese tahtejõudu, sihikindlust ja loomingulisust.1
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et parandusõpe on vajalik, et tagada ka neile lastele võimetele vastavat õpetust, kellel on teatud hälbed või raskused õppetöös. Tänu parandusõppes tehtavate harjutuste arenevad seal õppivate laste kognitiivsed protsessid, tunde- ja tahtevalla ning ka õpioskused paremini. Parandusõppel on meie haridussüsteemis väga tähtis roll ning sellel on suur kasutegur tulevase põlvkonna arendamisel.
Kasutatud kirjandus
Juurikas , E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 33-38.
Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010
Mis on parandusõpe?. http://www.koopakool.edu.ee/parandusope/32/ . 26.10.2010.
Parandusõpe- Mis see on?. http://www.vorunoortekeskus.ee/doc/on/par.pdf . 23.10.2010.
Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873347 . 23.10.2010.
Reinmaa, A. Jõukohase õppe alused jaotvara üliõpilastele. Tartu. 2010.
11 Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873347 . 23.10.2010.
2 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 33.
3 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010.
4 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 33.
1 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010.
2 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 35.
3 Reinmaa, A. Jõukohase õppe alused jaotvara üliõpilastele. Tartu, 2010.
4 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010.
5 Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873347 . 23.10.2010.
6 Reinmaa, A. Jõukohase õppe alused jaotvara üliõpilastele. Tartu. 2010.
1 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 38.
2 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 35.
3 Mis on parandusõpe?. http://www.koopakool.edu.ee/parandusope/32/ . 26.10.2010.
4 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 35.
1 Parandusõpe- Mis see on?. http://www.vorunoortekeskus.ee/doc/on/par.pdf . 23.10.2010.
2 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. – Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 35-36.
1 Parandusõpe- Mis see on?. http://www.vorunoortekeskus.ee/doc/on/par.pdf . 23.10.2010.