Väärtused ja motivatsioon (0)

Väärtused ja motivatsioon
Õpimotivatsioon

• Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama )
  

Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria

• Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama?
  

Tajutud võimekusest sõltub:

• Mida tehakse
  
• Kui palju ja püsivalt pingutatakse
  
• Mida läbi elatakse
  

Weineri atributsiooniteooria
Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks?

• Võimed
  
• Pingutamine
  
• Ülesande raskus
  
• Õnn/ vedamine /teiste abi
  
• Püsiv(ajutine
  
• Seesmine /välimine
  
• Kontrollitav/kontrollimatu
  

Kui mu lapsel läheb koolis hästi, siis on see ilmselt sellepärast, et..

• Teda on hästi õpetatud
  
• Ta pingutab
  
• Ta on võimekas
  
• Ülesanded on minu lapse jaoks liiga lihtsad
  

Kui laps ise usub, et tal läheb hästi, siis see kipub niimoodi minema ka.
Vanemate ja õpetajate uskumused lapse oskuste ja võimekuste ja võmetest ennustavad lapse akadeemilist minakäsitlust. Positiivsema minakäsitluse kujunemiseks on vaja:

• Omistada õpilase edu põhjusi tema võimekusele, oskustele ja töökusele;
  
• Omistada ebaedu põhjusi vähesele tööle või valede strateegiate kasutamisele.
  

Tajutud võimekuse kujunemist mõjutavad:

• Otsene ja kaudne varasem kogemus
  
• Julgustamine
  
• Psühholoogiline seisund
  

Õpilase tegevust mõjutab ka õpitavasse suhtumine.
Lapse kiitmine

• Kui tihti last kiidetakse?
  
  • Eesti emad kiidavad harva: „Pole viga. Polnudki nii halvasti.“
    
  • Ameerika ja rootsi emad väga tihti ja vahel ka siis, kui laps ei tee ülesannet lõpuni: „Hurraa! Haruldaselt tubli ! Vapustav!“
    

Enesemääratluse teooria
3 põhivajadust:

• Kompetentsus – tajutakse ennast efektiivsena sotsiaalses suhtlemises ja võimelisena saavutama võimetele vastavaid tulemusi
  
• Autonoomsus – sisemine tajutud. Kontrollitakse ennast, tajutakse oma valikute ja tegevuste tegijana
  
• Seotus teiste inimestega – hoolitakse teistest ja tuntakse, et teised hoolivad; turvalised ja rahuldust pakkuvad suhted ümbritsevate inimestega
  

Õpilane on motiveeritum, kui ülesanne on tema jaoks oluline ja väärtuslik.
Sisemine versus väline motivatsioon
Vaja olla sisemiselt motiveeritud, teha midagi selle asja enda pärast (nt meeldib raamatuid lugeda), mitte selleks, et saada mingit tasu.
Vaja väärtustada ka tegevusi, mis ei ole huvitavad ja ei töö silmapilkselt kasu.
Õpetaja ootused õpilaste soorituse ja võimete suhtes: vajalik usk, et kõik õpilased on võimelised materjali omandama.
Autonoomne motivatsioon

• Õppimine sisemise huvi pärast ja väliste motiivide interioriseerimine (enda omaks mõtlemine), väärtustades väliseid eesmärke (nt õppimine kaugemate eesmärkide nimel, nt ülikoolis mingit ainet õppida).
  

Kontrollitud motivatsioon

• Käitumist juhivad teised inimesed tasude-karistustega (nt õpitakse selleks, et vanemad oleksid rahul)
  
• Või õpilane juhindub välisest (võrdlemine teiste õpilastega, hirm, häbi, nt õpitakse selleks, et olla parem kui teised)
  

Saavutuseesmärkide teooria

• Meisterlikkus (õppimisele, teadmistele, oskustele) vs
  
• Tulemusele ( heale hindele, võidule, enese näitamisele) suunatus: oluline teiste hinnang.
  

Mõlemal juhul 2 lisadimensiooni:
Kas eesmärgi saavutamisele (edule, arusaamisele) ning eesmärgi mittesaavutamise (kaotuse, mittemõistmise) vältimisele suunatud (puuduvad, asendustegevused, jäetakse viimasele minutile).
Meisterlikkussele suunatud korral on õpistrateegiad efektiivsemad. Standardid , mille järgi hinnatakase oma sooritust, edu, ebaedu.
Autonoomiat ja meisterlikkusele suunatud eesmärke arendab

• Kuulata laste arvamusi
  
• Anda piisavalt aega iseseisvaks tööks
  
• Ülesannete mitmekesisus
  
• Ülesannete jõukohasus ja paras raskusaste
  
• Seotus isikliku kogemusega
  
• Tähelepanu õppimisele ja õpitust arusaamisele, mitte käitumisele.
  

Liigne kiitmine ja premeerimine kooliülesannete täitmise eest vähendab õpilase sisemist motivatsiooni, kuna vähendab autonoomia tunnet .
Väärtused

• Mõisted või uskumused käitumise ja selle soovitud tagajärgede kohta
  
• Suhteliselt püsivad
  
• Suunavad onomeste käitumist ja sündmuste valikut või nende kohta tehtavad hinnangud
  
• Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi
  

Väärtuste omandamine

• Täisikka jõudes on inimese põhiväärtused välja kujunenud ja neid on raske muuta. Kõige olulisem uurida murdeealiste väärtusi.
  

Väärtuskasvatus – teadlik väärtuseelistuste kujundamine ja muutmine – kodus ja koolis.
Kasvatusväärtused
Kujundavad laste kasvatamise viise ja kasvatuse/arengu tulemust. Mõjutavad ühiskonna ja personaalsete väärtuste, vanemate haridustaseme, ümbruskonna ohutuse, lapse, lapsevanemate vanuse, soo poolt.
Eesti, soome, rootsi eelkooliealiste emad

• Palju sarnasusi: sõbralikud, abivalmid, iseseisvad
  
• Omadused, mida kõik valimid ei nimetanud:
  
  • Rootslased : töökust, ausust, tarkust
    
  • Eestlased: tarbimis- ja heaoluühiskonnale omaseid hedonistlikke väärtusi, nt elust ja iseendast rõõmu tunda.
    

Enesekindluse arendamisele orienteeritud kasvatus Soomes ja Rootsis. Saavutustele orienteeritud kasvatus Eestis.
Isrealis sündinud emad arendavad laste kognitiivseid võimeid selleks, et kujundada nendes enesekindlust ja tõsta lapse enesehinnangut. Endises Nõukogude Liidus sündinud emad aga soovivad, et laps oleks töökas ja saavutustele orienteeritud.
Eesti, eestivene, rootsi teismeliste emad
Eestlased ja eestivenelased peavad oluliseks nii iseseisvuse ja eneseteostuse (kuigi enesekindlust vähem) kui ka traditsioonilisi konformismiga seotud väärtusi, rootsi emad üksnes iseseisvust ja eneseteostust.
Kultuurilised arengurajad
USAs, Saksamaal, Rootsis jm rõhutatakse individualistlikke väärtusi, mis on seotud eneseteostuse, -väljendamise, saavutuste ja iseseisvusega. Nihe enesekesksemate väärtuste suunas alates 60-70ndatest.
Mis on tervislik, kohanemuse seisukohalt parim muutuvas kasvukeskkonnas?

• Paindlikkus , sallivus
  
• Sotsiaalselt eemaletõmbunud noored Jaapanis ei hindna ei enesemääratlust, -teostust ega konformsust kõrgelt
  
• Nii seotus kui autonoomsus