Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väärtused ja motivatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks mul niimoodi hästi või halvasti läks?
  • Kui tihti last kiidetakse?
  • Mis on tervislik kohanemuse seisukohalt parim muutuvas kasvukeskkonnas?

Lõik failist

Väärtused ja motivatsioon
Õpimotivatsioon
  • Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama )
Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria
  • Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama?
Tajutud võimekusest sõltub:
  • Mida tehakse
  • Kui palju ja püsivalt pingutatakse
  • Mida läbi elatakse
Weineri atributsiooniteooria
Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks?
Kui mu lapsel läheb koolis hästi, siis on see ilmselt sellepärast,
Vasakule Paremale
Väärtused ja motivatsioon #1 Väärtused ja motivatsioon #2 Väärtused ja motivatsioon #3 Väärtused ja motivatsioon #4 Väärtused ja motivatsioon #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Olenseal Õppematerjali autor
Konspekt väärtuste ja motivatsiooni kohta.Enesemääratlus, sisemine ja väline motivatsioon, autonoomne ja kontrollitud motivatsioon, väärtuste omandamine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL

enda oskusi ja õpitavat mõista. Need, kelle tegevus on suunatud tulemuse saavutamisele, võrdlevad enda saavutatut teiste omaga ning pööravad suuremat tähelepanu teiste hinnangutele. Kui eesmärgile suunatud õpilased püüdlevad edu poole (nt head hinded, võistluste esikohad), siis vältivad õpilased püüdlevad selle poole, et mitte saada halbu tulemusi (nt halbu hindeid), st mitte tunda ennast kaotajana. Autonoomne motivatsioon hõlmab seesmist motivatsiooni (õppimine seesmisest huvist) ja sellisel tasemel väliste motiivide enda omaks mõtlemist, et neid seesmiselt väärtustatakse (nt õppimine kaugemate eesmärkide nimel; teadvustamine, et koolis õpitav on vajalik selleks, et minna ülikooli huvipakkuvat eriala õppima). Kontrollitud motivatsiooni reguleeritakse väljast ning see hõlmab olukorda, kui käitumist juhitakse tasude-karistustega (nt õpitakse

Inimeseõpetus
thumbnail
72
pdf

Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

◦ nt lastakse joonistada ennast ja siis joonistatud tegelasest rääkida tema-vormis, laps annab rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis  laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek  hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng  tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena  motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust

Arengupsühholoogia
thumbnail
38
doc

Õppimine ja areng

Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu ­ faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu ­ töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir ­ 7 +/- 2. Pikaajaline mälu ­ lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu ­ seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu ­ visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu ­ kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige

Areng ja õppimine
thumbnail
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Märkamine ­ peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine ­ on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine ­ Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon ­ jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja ­ suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................

Psühholoogia alused
thumbnail
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist. · Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise seoseid ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. Instinktid kui motivatsioon · Darwini mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki · William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid. · Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust bioloogiast, see on tihedalt seotud inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes) olukordades.

Enesejuhtimine
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun