ettevalmistamine uute liikmete vastuvõtmiseks,sätestas leping mitmed muudatused organisatsiooni institutsionaalses struktuuris ja otsu protsessides. Lisaks tõhustab Amsterdami leping riikide koostööd keskkonnapoliitika alal ning pöörab rohkem tähelepanu rahvatervise edendamisele ja tarbijakaitsele. 3 Millised olulised muudatused tehti Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingus? 1) Kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane koostöö tsiviilasjades, k.a. viisa, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumist puudutav poliitika, mille tulemusena jäetakse kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades. 2) Luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. 3) Schengeni acquis viiakse Euroopa Liidu õiguse alla. 4) Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust laiendatakse tunduvalt.
KOHTUSÜSTEEM I. Võrrelge Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Täitke tabel. Mandri-Euroopa kohtusüsteem Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika nimetab ametisse valitus, vajalik mudel Kohtunik on omab poliitilises õigusalane kõrgharidus, amet on kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale rahva poolt valitav, tal ei pea olema korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus. on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. II. Kostage skeem, mis iseloomustaks Eesti kohtusüsteemi struktuuri. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise as...
Kuidas moodustatakse Eestis valitsus? Toimub riigikogu valimised, peale mida alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. President määrab peaministrikandidaadi, mida ta tutvustab riigikogule, kes seejärel hääletavad poolt või vastu. Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valits...
Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitikavaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks sambaks. Esimene sammas on ühenduse valdkond, mis hõlmab enamikku ühispoliitikaid, kus otsused langetatakse ühenduse meetodil ja milles osalevad komisjon, parlament ja nõukogu. Teine sammas on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, kus otsuseid langetab vaid nõukogu. Kolmas valdkond on politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, kus langetab otsuseid vaid nõukogu. Euroopa Liidu intstitutsioonid Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Euroopa parlament Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon.
FOORUM 3 VASTUSED 1. Alates 1993 a. sõlmitud Maastrichti lepingust hakati Euroopa Liitu kujutama kolmel põhisambal seisvana, millisteks on: Siseturuga seotud teemad ( Euroopa Ühenduse teemad) Välis- ja julgeolekupoliitika Õigusalane koostöö, k.a politseikoostöö 2. 1. Siseriikide õiguse tõlgendamisel tuleb püüda näha pigem selle vastavust kui mittevastavust Euroopa Liidu õigusele, see tähendab, et siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siser...
Kuidas toimub isikule vastamine ja mil viisil? Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Kuidas toimitakse, kui märgukirjas esitatud seisukoha või ettepanekut ei arvestata? Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal. Kas märgukirja vastamisest võib loobuda, kui jah siis millal? Vastamisest võib loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha; 2) puuduvad isiku sideandmed; 3) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
Kirjanduse funktsionaalne liigitus Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Esseistika Teaduskirjandus Aimekirjandus Õppekirjandus Ajakirjandus õigusalane kirjandus Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. Esimesel juhul on tähelepanu all eeskätt kirjanduse areng, teisel juhul vaadeldakse teatud aja kirjandust, eeskätt kaasaja kirjandust. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline?
* kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus * kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda * oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal * kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ÜLEJÄÄNUD: * spetsiifilised ega liigitu kummagi eelneva alla * nt UK's pole haldus ja konstitutsioonikohtuid, eristatakse kriminaal ja tsiviilkohtuid, kons. kohtu ülesannet täidab Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata Kohtute ülesandeks on:
tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus *riigiasjade üle otsustas kuningas *seadustekogu, valmis pärast kuninga surma ainuisikuliselt, oma korraldused saatis *muutis langetatud kohtuotsuseid ministritele täitmiseks *suurendas armee 200 000 meheni *riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja
palju pädevust juurde. Fookus on läinud pigem menetlusõiguse poole. Samas kui seda hoogsamalt ühtlustada, võib see kaasa tuua selle, et lumepalliefektina tuleb siiski jälle materiaalõiguse poole pöörduda. Kriminaalmenetlusõigus Karistuse ja haldusõiguse piiride hägustumine finantskriisidel. Keeruline eristada, mis on karistusõigusliku ja milline haldusõigusliku iseloomuga. Rasek teha vahet nende kahe sanktsioonidel. Ülpõhimõte, millel õigusalane koostöö tugineb, on avstastikuse tunnustamise põhimõte. Selle kohaselt iga liikmesriik säilitab oma süsteemi ja liit peab tegema koostööd. Alguses väga ei usaldatud teise riigi otsuseid, nt ei austata põhiõigusi teises riigis vm. Tekkis vajadus muuta kriminaalmenetluse norme sarnasemaks, näiteks kehtestada minimaalsed reeglid. VTPM tähendab seda, et selle raames tehakse koostööd nii, et võimalikult vähe kaheldakse üksteise otsustes
3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus. SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament(riigikogu), valitakse 4. aastaks, valida võib EV kodanik, 101 saadikut. ÜL: *võtab vastu seadusi *võtab vastu eelarve, aga selle koostab valitsus *ratifitseerib välislepinguid(kinnitab neid) *valib presidendi, kinnitab ametisse kõrgemad ametnikud nt. Peaministri kandidatuur, Eesti Panga juht jne
pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi:
konkreeset valdkonda puudutav seadus, vaid kohtupretsedentanaloogilises kohtuasjas varem langetatud otsus. Kohtuvõim on üks võimuharudest, kohus on iseseisev ja sõltumatu. Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust · Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja haldus), kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, peab olema õigusalane kõrgharidus. Kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtusüsteemi funktsioonid: · õiguskorra tagaminne ja kodanike õiguste kaitse · täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Gilles de Kerchove) ametikoha. Muud organid ja võrgud on samuti loodud koolituse, uimastite, kuritegevuse tõkestamise, korruptsiooni ning kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö alal. - Lissaboni leping pani aluse sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele (COSI), et tagada õiguskaitse- ja piirihaldusasutuste tõhus koordineerimine ja koostöö, sealhulgas välispiiride kontrolli ja kaitse eest vastutavad asutused ning vajaduse korral ka õigusalane koostöö kriminaalasjades, kui see on operatiivkoostöö seisukohast oluline. Komitee tegevuse aluseks on eelkõige liikmesriikide ja ELi tasandil koostatud ohtude hinnangud ja prioriteedid. COSI ülesandeks on ka tagada tõhusam koostöö ELi sisejulgeolekuga seotud ELi asutuste ja organite (Europol, Frontex, Eurojust, Cepol ja Sitcen) vahel, et sedasi innustada operatsioone, mis on rohkem koordineeritud, integreeritud ning tulemuslikumad.
on kirjutatud alati mingitest eeldustest lähtuvalt; seega latentselt ideoloogiline Kuidas saab tekste liigitada? Ilukirjandus on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. DRAAMATEOORIA Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud ja konfliktid tegelaste suhtes sündmustiku dramatism. Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik.
Ühendusele jäeti õigus väljaspool oma ainupädevust seisvates küsimustes meetmeid vastu võtta ainult juhul, kui antud eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriigi tasandil. Amsterdami leping 2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule, mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused: - kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda samba alla jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Selle muudatusega suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi roll kõnealuses valdkonnas; - Amsterdami lepingule lisatud protokolli kaudu lisati ELi raamistikku Schengeni leping, mille eesmärgiks oli
üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. · Mandri-Euroopa o Iseloomulik on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal-, tsiviilkohtuteks, sageli ka halduskohtuteks o Kõrgeim aste- konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste ui ka eelnõude vastavust põhiseadusele. o Kohtunikud nimetab valitsus o Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus o Loomulikuks peetakse, et kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Seetõttu oluline roll kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal. o Kohtunik nim. ametisse eluajaks, tagandamine on keeruline Eesti kohtuvõim- · kõrgeim- Riigikohus ( Tartus). Ülesanneteks: kaitsta põhiseaduslikkust, võib kaevata ringkonnakohtu otsuseid. · II aste- ringkonna kohus (Tallinn, Tartu, Viru) 46 kohtunikku
Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. 2) Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline poliitiline organisatsioon, mis käsitleb kõiki Euroopa ühiskonna ees seisvaid peamisi probleeme, välja arvatud kaitseküsimused. Euroopa Nõukogu tegevuskavva kuuluvad järgmised valdkonnad: inimõigused, meedia, õigusalane koostöö, sotsiaalne ühtekuuluvus, tervishoid, haridus, kultuur, muinsuskaitse, sport, noorsooküsimused, kohalik demokraatia ja piiriülene koostöö, keskkonnakaitse ja regionaalne planeerimine. Tõuke Euroopa ühinemiseks andis Winston Churchill oma 1946. aastal Zürichis peetud kõnes . Tunnetades sõjajärgseid meeleolusid, rääkis ta Euroopa Ühendriikide ideest ja soovitas luua Euroopa Nõukogu, nimetades seda esimeseks sammuks selles suunas. 5. mail 1949
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
laevakinnisturaamat-kriminaalhooldusosakond-vangid(järelvalve) USA KOHUS-kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea tinigimata olema juriilidst haridust.EUROOPA KOHUS-kohutnikes nähakse valitseva režiimi kaitsjat.on konstitusioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikku järelvalve. Kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus.Kohtunikud nimetab ametisse valitsus.MITMEHARULINE SPETSIALISEERITUD KOHTUSÜSTEEM.kriminaal-tsiviilkohtud, halduskohtud.kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Eesti parlament-rahvas valib otse parlamendi.101 liiget. Iga 21 a. hääleõiguslik eesti kodanik võib kandideerida. parlament valib vabariigi presidendi. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest.formaalõiguslik struktuur-
Sisekaitseakadeemia NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS Referaat Õppejõud: Tallinn 2010 2005 aasta aprillis toimus Bangkokis ÜRO 11es Kriminaalpreventsiooni ja -õigusalane kongress (Urban Crime Prevention and Youth at Risk. Compendium of Promising Strategies and Programmes from around the World), kus vaadeldi ja võrreldi erinevate riikide kriminaalpreventsioonialaseid algatusi kogukonnakesksest ja noorsooalasest vaatevinklist lähtuvalt. Esitletud olid erinevad kogukonna turvalisust tõhustavad projektid, kus rahva algatusel ja kaasamisel võetakse elanikkonna poolt ,,luubi alla" oma elukeskkond ja panustatakse ühiselt elukeskkonna turvalisuse ja kodanliku teadlikkuse parendamisse. Eestit esindas kongressil MTÜ Naabrivalve. Suurbritanniat esindas konverentsil Neighborhood Renewal Unit. Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates, 1991 aastal, on kuriteg...
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis · Peamine seadusandlik institutsioon · EL õigusaktide vastuvõtmine ja nende kinnitamine (direktiive, määrusi) 47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Politsei- ning õigusalane koostöö 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...): tegeleb inimõiguste kaitsmistega · Euroopa Ülemkogu = European Council · Euroopa Liidu Nõukogu = [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU]
Mihkel Oviir. 2. Kutsestandardid, ametinõuded - Õiguslik kontroll 1. Kohtusüsteem 2. Ombudsmani (lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis) institutsioon 12. Anglo-ameerika: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-euroopa: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, on lojaalne kehtivale korrale, kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus. 13. Kohtusüsteemi funktsioonid: Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve Erinevate võimuinstitusioonide või-tasandite tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Kohtusüsteem- on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. 14. I astme kohus I astme kohus Maakohus Halduskohus
1. sammas Euroopa ühendused Tolliliit, Euroopa rahaliit ja siseturg, põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika Riigiülene koostöö - transport - haridus ja kultuur - tarbijakaitse - tervishoid - teadusuuringud ja keskkond - tööhõive - sotsiaalpoliitika - varjupaigapoliitika - piirikontroll - sisserändepoliitika 2. sammas Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Valitsustevaheline koostöö 3. sammas Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades Valitsustevaheline koostöö - õigusalane koostöö kriminaalasjades - politseikoostöö - võitlus rassismi ja ksenofoobiaga - võitlus uimasti- ja relvakaubandusega - võitlus organiseeritud kuritegevusega - võitlus terrorismiga - võitlus inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegudega 34. ELi ,,neli vabadust" Kaupade vaba liikumine tulemusena on ühisturg sarnane ühe riigi siseturule, kus ei
ideoloogiline. Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? A) Liigitamine taseme põhjal. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on midagi "ülevat", ja ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. B) Kirjanduse funktsionaalne liigitus. Belletristika (mis jaguneb: eepika, lüürika, draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Kõige olulisemaks zanriks pidas Aristoteles tragöödiat.
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus (liikmesriikide rahvaarvul põhinev häältearvestussüsteem, mida kasutatakse mitmete siseturgu, majandusküsimusi ja kaubandust käsitlevate otsuste puhul) ning ühehäälsus (välis- ja kaitsepoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö, maksundus). Valdaval enamikul juhtudel võtab nõukogu otsuse vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel ja koostöös Euroopa Parlamendiga, kas kasutades nõuandemenetlust (nt põllumajanduse, politsei- ja õigusalase koostöö ja maksustamise valdkonnas) või kaasotsustusmenetlust (nt siseturu valdkonnas). Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on ELi täitevorgan. Komisjon koostab uute Euroopa õigusaktide
45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48.“Euroopa Nõukogu”, “Euroopa Ülemkogu“ ja “EL Nõukogu“ mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
proportsionaalselt nende rahvaarvuga. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: - on peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Liidu Nõukogu muud põhiülesanded: · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) · Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt. Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös: Poliitilised grupid: sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides. Neil on parlamendis oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede
kõik liikmesriigid andma oma nõusoleku. Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitikavaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks sambaks. Esimene sammas on ühenduse valdkond, mis hõlmab enamikku ühispoliitikatest, kus otsused langetatakse ühenduse meetodil ning milles osalevad komisjon, parlament ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Teine sammas on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, kus otsuseid langetab vaid nõukogu. Ja kolmanda samba valdkond on politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, kus taas langetab otsuseid vaid nõukogu. Teise ja kolmanda samba puhul peab nõukogu otsus olema ühehäälne ning igal riigil on seega vetoõigus. Nõukogu võib otsustada kasutada sillaklauslit ning siirata teatavad küsimused kolmandast sambast esimesse. Euroopa Liidu üldise poliitilise suuna kinnistab Euroopa Ülemkogu, kuid tal puudub volitus võtta vastu õigusakte ehk võimukandja poolt väljaantav
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri, juhis, jurist, materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid. Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on suunatud tüüpjuhtumite või üksiku juhtumi lahendamisele. Jaotatakse kaheks: üld -ja üksikaktid. Üldaktid - *ABSTRAKTNE ehk üldine, tüüpiline, üldistatud. *ÜLDKOHUSTUSLIK kõigile kohustuslik. *ÕIGUST LOOV loob uut õigust. nt. Põhiseadus, liiklusseadus, relvaseadus jne.
Krediidiinfo teenused Tehniliste seadmete rentimine ja teenindamine Infotehnoloogia-alased teenused Pangakinnitused väljaläinud maksetest Järelpärimised välisarvelduste kohta, maksete parandamine ja tühistamine Tõendite vormistamine Kliendi dokumentide postitamine ja edastamine Hoiulaegaste üürimine Kliendi ostjatelt tähtaja ületanud võögade inkasseerimine Finants-, pangandus- ja õigusalane nõustamine Maksekorralduse vormistamine pangatöötaja poolt kliendi palvel SMS teavitamine pangakaartidega seotud tehingutest Klienti makseteenuste üleviimine uude panka personaalangandus Muud. Teema 4 Väärtpaberid ja börsid 33. Investeeringute liigid 34. Väärtpaberite liigid ja eripärad. 35. Tegurid, mida peab arvestama investor väärtpaberitesse investeerimisel. 36. Väärtpaberitesse investeerimisstrateegiad. 37
Mandri-Euroopa kohtusüsteemist? Eripärad kohtunikud valitakse rahva poolt; tihtipeale peetakse neid suuremateks ,,valitsejateks" kui teisi rahva poolt valitud saadikuid. A-A mudel: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, rahva poolt valitav, ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja, kohtusüsteem on ühtne; kõrgeimaks ülemkohtu. M-E mudel: kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet eluaegne. Kohtusüsteem on mitmeharuline; kõrgeimaks konstitutsioonikohus. Milliseid positiivseid külgi võib leida Ameerika Ühendriikide kohtunike ametissepaneku korras? *rahvas valib kohtuniku ja see muudab kohtuniku lähedasemaks kogukonnale, kus tal tuleb töötada. * Kuna kohtuniku valib rahvas, mitte parlament või valitsus, siis on kohtunike oma otsus vabam, nad ei sõltu nii palju nendest riigionudest. Kui kauaks määratakse ametisse kohtunikud
Üldiselt kehtib seadus kuni selles määratud tähtajani või siis uue seaduse vastuvõtmiseni. Muutuda võivad ka ainult mõned osad seadustest jne. Presidendi määrused jõustuvad allakirjutamise hetkest. Õigusakt kehtib riigi territooriumil ja reeglina kõigi sellel viibivate inimeste suhtes, kuigi on erandeid (nt diplomaatilise puutumatuse kaitse alla kuuluvad diplomaatilised töötajad) 7. Mis on õigussuhe? Õigussuhe on eri osapoolte omavaheline õigusalane suhe, mis toetub kirjapandud seadustele ja riigi kehtestatud kontrollile. 8. Kes on õiguse subjektideks? Need on õigussuhtes osalevad osapooled, kes saavad selles reaalselt osaleda (inimene, riik, asutused, firmad jne) 9. Kas määrus võib olla seadusega vastuolus? Teoreetiliselt mitte aga kas see ka praktikas nii sajaprotsendiliselt on, kaheldav. 10.Mis on õigussuhte objektideks? Objektideks on asjad või midagi mittemateriaalset , kui lihtsalt öelda. Näiteks
Toimikuid ei avata samaaegselt sarja ja allsarja tasandil. Sarjale ei määrata sel juhul ka eraldi säilitustähtaega, juurdepääsutingimusi, vastutajaid jms. 46 Dokumendi- ja arhiivihaldus 7.2.6 Liigitusüksuste järjestamine Funktsioonid järjestatakse dokumentide loetelus järgmistes gruppides ja soovitavalt näidatud järjestuses:19 Grupp 1: juhtimisfunktsioonid, milleks võivad olla • üldjuhtimine; • õigusalane teenindamine; • planeerimine ja aruandlus; • kontroll ja auditeerimine; • riigi osalemine eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuses; • koostöö; • komisjonide töö korraldamine. Grupp 2: tugifunktsioonid, sh infoallikate ja infotehnoloogia haldamise funktsioonid, milleks võivad olla • dokumendi- ja arhiivihalduse ning asjaajamise korraldamine; • erialaraamatukogu ning kollektsioonide haldamine;
· enesearmastusele. 1. Walt Whitman Rostow ajaloo periodiseering · traditsiooniline ühiskond · tõusuks eelduste loomine · tõus (take-off) · liikumine küpsusele · kõrge massilise tarbimise ühiskond 2. Hammurabi koodeks ja selle olulisus - vanim teadaolev seadustekogu maailmas, milles on kokku 282 seadust. Seadused hõlmavad kõiki eluvaldkondi ja kõiki seisusi. Hammurabi koodeks ja kirjad on esimene õigusalane mälestusmärk mitte ainult Vana- Idamaade, vaid on üldse maailma-ajaloo üks kõige tähtsamaid allikaid. 3. Cato Vanema traktaat "Põllumajandusest" Peegelduvad suured muudatused, mis toimusid Itaalia põllumajanduses sellel perioodil. nt milliseid viinamarju kasvatada kehvemad vajavad vähem hoolt ja tasub ära. Ta on intensiivse põllumajanduse pooldaja, seejuures ei pea kõiki kultuure ühtemoodi kasulikeks
Sellisel juhul teavitab adressaat isikut, kuidas kohtu poole pöörduda. Kuidas toimub isikule vastamine ja mil viisil? Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal. Kuidas toimitakse, kui märgukirjas esitatud seisukoha või ettepanekut ei arvestata? Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Kas märgukirja vastamisest võib loobuda, kui jah siis millal? Vastamisest võib loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik kindlaks teha;
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenu...
1. Taseme põhjal: Kõrge - keskmine - madal kirjandus. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika
teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavaid otsuseid rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine. nõukogus, vahetult kohaldatavate ühenduse õiguslike Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. vahendite kasutamist ja Euroopa Kohtu osatähtsuse tugevdamist. 111. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL - Operatiivkoostöö osas politsei ametiasutuste ja õigus- (pädevus) kaitseorganite vahel teeb nõukogu otsuseid õigusloomega seotud erimenetluse kohaselt ühehäälselt Eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. selle vastu võitlemine
ilma selleta ei saa nõuda. Lepinguvabadus puudus, kui hagi pole. Polnud hagi, polnud õigust/lepinguid. Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust Põhimõisted: actio -- tegu, ----hagi, nõue. Actor - hageja; reus - kostja. Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G.Verrese vastu) - uus Rooma kirjanduse antoloogia. Juristid - analüüsisid, lahendasid kaasust, aga otseselt ei esinenud; oraatorid - olemas õigusalane haridus, esinesid. Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel: Kaks staadiumit - alguses preetor ja siis hiljem eraisikuline kohtunik, kes kontrollib fakte Kohtuniku erapooletus (pooled osalised kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus) Poolte valitsesid protsessikäigu üle (pooled otsustasid, mida ette kantakse, mis on vaieldavad punktid ning kohtunik otsustas vaid nende üle) Protsessid suulised, vahetud ja avalikud
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
(EPSCO) · Haridus, noorsugu, kultuur ja sport (EYC) EL Nõukogu - ülesanded · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (end. II samba poliitika) · Politsei- ning õigusalane koostöö (end. III samba poliitika) Euroopa Ülemkogu · EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president · 1974 Loodi Pariisi kohtumisel mitteametliku koostööfoorumina · 1987 tunnustati Ülemkogu võrdsena teiste institutsioonide seas (Ühtse Euroopa Akti jõustumine) · Staatus (Maastricht): Ülemkogu annab "Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised poliitilised suunad"
koostöövaldkonnale. Põhimõtted liikumisvabaduse, võrdõiguslikkuse kohta aga sarnanevad Euroopa Ühendusega. Teise sambasse kuulub ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Eesmärgiks on liidu ühiste väärtuste, põhihuvide ja sõltumatuse ning terviklikkuse kaitsmine; julgeoleku tugevdamine; rahu säilitamine; koostöö edendamine; demokraatia arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Kolmandasse sambasse kuulub liikmete vaheline politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Eesmärgiks on vältida rassismi ning võidelda organiseeritud või muu kuritegevuse vastu, nagu terrorism, inimkaubandus, lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvaäri, korruptsioon ning pettus. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. 1.4. Ajalooline koolkond. 2. Kehtiva õiguse allikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
