Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida see endast kujutab?

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Euroopa Liidu õigus
EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES
Referaat
Tallinn
2016
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1Aluslepingud / põhiõiguste tagamine 4
2Õigusasutuste vaheline koostöö 5
3Sisserände küsimus 6
4Sisejulgeoleku strateegia 8
4. 1Mida see endast kujutab? 8
4. 2Miks vaja? 8
4.3ELi sisejulgeoleku peamised probleemid 8
4.4Vahendid koostöö hõlbustamiseks : 8
4.5Näiteid koostööst 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS


[ Insert sissejuhatus ]
  • Aluslepingud / põhiõiguste tagamine


  • Õigusasutuste vaheline koostöö


  • Sisserände küsimus


    EL on alates 1999. aastast teinud tööd Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise nimel. Teise põlvkonna õigusaktid võeti vastu 2013. aastal, millega ühtlustatakse riikide varjupaigamenetluste teatud tahud, mis tagab, et menetlused oleksid turvalised, õiglased, tõhusad ning kuritarvitamiskindlad. Ühise süsteemi tuumaks on kaitse- ja vastuvõtmisnõuete ühtlustamine ELis. Niimoodi tagatakse varjupaigataotlejatele ühesugused võimalused saada rahvusvahelist kaitset kõikjal ELis. Samas toetab ühist süsteemi ELi liikmesriikide omavaheline ning varjupaigataotlejate päritolu- või transiitriikidega viljeldav tõhus praktiline koostöö ja vastastikune solidaarsus
    Varjupaigataotlejate suhtes kohaldatavate ühiste miinimumstandardite ja menetluste eesmärk on tagada kaitse neile, kes seda vajavad, ning samal ajal vältida liikmesriikide varjupaigasüsteemide kuritarvitamist. Nendega määratakse näiteks kindlaks varjupaigataotluse menetluskoht ja -viis, standardid varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, varjupaiga saanud inimeste staatus ning liikmesriikide asutuste roll kõnealuste ülesannete täitmisel.
    Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad ka ELi ühtse sisserändepoliitika väljatöötamisega. See peaks kasutama ära seaduslikust sisserändest tulenevaid võimalusi, pakkudes samal ajal lahendusi ebaseadusliku rändega seotud probleemidele. Eesmärgiks on võtta arvesse iga ELi liikmesriigi prioriteete ja vajadusi ning soodustada ELi mittekuuluvate riikide kodanike lõimimist vastuvõtva riigi ühiskonda.
    Sisserände tõhusaks haldamiseks tehtavate ELi liikmesriikide jõupingutuse toetamiseks pakub EL rahastamisvõimalusi kolmandate riikide kodanikest sisserändajate integreerimiseks ning ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks. Näiteks ajavahemikuks 2014–2020 on EL eraldanud 3,137 miljardit eurot Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) liikmesriikide algatustele, mille abil edendatakse rändevoogude tõhusat juhtimist ning rakendatakse, tugevdatakse ja arendatakse ELi ühist lähenemisviisi sisserände suhtes.
    Samuti püüab EL luua partnerlussuhteid päritolu- ja transiitriikidega, et paremini korraldada seaduslikku ning tõkestada ebaseaduslikku rännet, parandada rände ja arengu vahelist seost, tugevdada õigusriigi põhimõtet ning edendada põhiõiguste järgimist nendes riikides.
    Inimeste vaba liikumise võimaldamiseks ELis tuleb tagada tõhus kontroll kõigis ELi välipiiri ületuskohtades. ELi liikmesriigid teevad koostööd, et parandada julgeolekut tõhusama välispiirikontrolli kaudu, hõlbustades samal ajal nende isikute ELi sisenemist, kellel on selleks õigus. Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur ( Frontex ) hõlbustab ELi liikmesriikide operatiivkoostööd nende ühiste välispiiride haldamisel. Agentuur koordineerib erinevat tegevust, näiteks ELi liikmesriikide mere- ja maismaapiiril läbiviidavaid ühisoperatsioone, ning lähetab vajaduse korral eri riikide piirivalvuritest koosnevad piirivalve kiirreageerimisrühmad nendesse ELi liikmesriikidesse, kellel on vaja abi seoses kiireloomulise ja erakorralise olukorraga nende välispiiridel. Frontex suhtleb ka ELi mittekuuluvate riikide piirihaldusasutustega, et jagada teavet ühiste ohtude kohta.
  • Sisejulgeoleku strateegia


  • Mida see endast kujutab?


    Sisejulgeoleku mõistet tuleb tõlgendada mitut valdkonda ühendava ulatusliku ja tervikliku kontseptsioonina, mille eesmärk on võidelda kodanike elu, turvalisust ja heaolu vahetult mõjutavate nimetatud peamiste ja muude ohtudega, sealhulgas loodusõnnetuste ning inimeste põhjustatud katastroofidega.
    Meie demokraatia kvaliteeti ja üldsus liidu suhtes sõltub suurel määral meie suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus Euroopas ning teha koostööd meie naabrite ja partneritega, et lahendada ELi sisejulgeolekuprobleemide algpõhjused.
  • Miks vaja?


    Sisejulgeoleku strateegia on vastu võetud selleks, et aidata Euroopal edasi liikuda , koondades olemasolevad meetmed ning kehtestades põhimõtted ja suunad edasiseks tegevuseks. Strateegia eesmärk on asjakohaste vahendite tõhusa väljatöötamise ja haldamise kaudu tõkestada kuritegusid ning parandada suutlikkust reageerida õigeaegselt ja sobival viisil loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele.
  • ELi sisejulgeoleku peamised probleemid



  • Vahendid koostöö hõlbustamiseks:


    • Tulevaste olukordade ja stsenaariumide analüüs: ohu ennetamine. Europol ja teised ELi asutused koostavad korrapäraselt ohtude hinnanguid.
    • Asjakohane reageerimine: kavandamine, programmide koostamine ja tegelemine tagajärgedega. Välja on töötatud tööprogrammid, mis võimvaldavad metoodiliselt tegeleda kodanikke puudutavate ohtude ja muredega. Strateegiad ja konkreetsed töökavad on koostatud terrorismivastase võitluse, uimastikaubanduse, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja kodanikukaitse alal. Lisaks koordineerib ühenduse kodanikukaitse mehhanism liikmesriikide reageerimist loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele.
    • Tulemuslikkus asjaomases valdkonnas: ametite, institutsioonide ja organite tegevus. On loodud mitu ELi ametit, mille hulka kuuluvad: Europol, mille peaeesmärk on koguda ja vahetada teavet ning hõlbustada õiguskaitseasutuste koostööd nende võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga; Eurojust¸ mis suunab koostööd ja parandab õigusasutuste töö tõhusust; Frontex, mis juhib operatiivkoostööd välispiiridel. EL on ka loonud ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori (Hetkel: Gilles de Kerchove) ametikoha. Muud organid ja võrgud on samuti loodud koolituse, uimastite, kuritegevuse tõkestamise, korruptsiooni ning kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö alal.
    • Lissaboni leping pani aluse sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele komiteele (COSI), et tagada õiguskaitse- ja piirihaldusasutuste tõhus koordineerimine ja koostöö, sealhulgas välispiiride kontrolli ja kaitse eest vastutavad asutused ning vajaduse korral ka õigusalane koostöö kriminaalasjades, kui see on operatiivkoostöö seisukohast oluline. Komitee tegevuse aluseks on eelkõige liikmesriikide ja ELi tasandil koostatud ohtude hinnangud ja prioriteedid .

    COSI ülesandeks on ka tagada tõhusam koostöö ELi sisejulgeolekuga seotud ELi asutuste ja organite (Europol, Frontex, Eurojust, Cepol ja Sitcen) vahel, et sedasi innustada operatsioone, mis on rohkem koordineeritud, integreeritud ning tulemuslikumad.
    • Vastastikusel tunnustamisel põhinevad vahendid teabe vahetamiseks ning ühiste uurimiste ja operatsioonide hõlbustamiseks. Vastastikusel tunnustamisel põhinevate vahendite hulka kuuluvad Euroopa vahistamismäärus ja varade külmutamise sätted. Sellised andmebaasid nagu Schengeni infosüsteem ja võrgud on samuti loodud teabe vahetamiseks karistusregistrite, huligaansusega võitlemise, kadunud isikute või varastatud sõidukite ning väljastatud viisade või viisade andmisest keeldumiste kohta. DNA ja sõrmejälgede andmed aitavad tuvastada kuriteopaika jäetud anonüümseid jälgi. ELi õigusaktid hõlbustavad liikmesriikide koostööd, näiteks ühiste uurimisrühmade loomine, ühisoperatsioonide korraldamine ja tihedam koostöö, et tagada rahvusvaheliste ürituste, sealhulgas tähtsate spordivõistluste turvalisus.
    • Meetmete tulemuslikkuse hindamiseks on välja töötatud hindamismehhanismid. Näiteks vastastikune hindamine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse alla, mis on aidanud kaasa vastastikuse usalduse suurenemisele.

  • Näiteid koostööst


    • Ühised politsei- ja tollikeskused, nagu Luxembourgi politsei- ja tollikoostöö keskus, mis toetab tõhusat operatiivkoostööd Belgia, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa politsei-, sandarmeeria (sõjaväeline politseiüksus, mis teostab seadusjärelevalvet tsiviilelanikkonna seas ning täidab ka sõjaväepolitsei ülesandeid) - ja tolliasutuste vahel.
    • Salzburgi foorum, kus osalevad Austria, Bulgaaria , Tšehhi Vabariigi, Ungari, Poola, Slovakkia , Sloveenia ja Rumeenia siseministrid, arutab ühiseid julgeolekuprobleeme.
    • Läänemere maade koostöörühm, kus muu hulgas osalevad ELi mittekuuluvad liikmed, loodi võitluseks organiseeritud kuritegevusega Läänemere piirkonnas.
    • 2009. Aasta juulis paljastasid Bulgaaria ja Hispaania prokuratuur ja politseivõimud Eurojusti ja Europoli hõlmava ühise uurimisrühma abiga 17-liikmelise kuritegeliku ühenduse, mis võltsis eurosid nominaalväärtuses enam kui 16 miljoni euro ulatuses ning mis lasti ringlusse kogu ELis.
    • 2006. Aastal Saksamaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal tegutsesid Saksamaal 13 Euroopa riigi politseinikud, kes kandsid oma tavapärast vormiriietust ja kellele anti õiguskaitsealased volitused .



    KOKKUVÕTE


    [ Insert kokkvõte ]

    KASUTATUD KIRJANDUS


    [ Loetelu ]
  • Vasakule Paremale
    EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #1 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #2 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #3 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #4 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #5 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #6 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #7 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #8 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #9 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #10 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #11 EUROOPA LIIDU KOOSTÖÖ SISEASJADES #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor
    Euroopa-Liidu-koostöö-siseasjades

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liit
    140
    ppt

    Euroopa Liit

    91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 ­ hea 70...89 71...80 3 ­ rahuldav 45...69 61...70 2 ­ puudulik 20...44 51...601 1 ­ nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 ­ Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka

    Euroopa liit
    Euroopa Liidu õigus
    54
    docx

    Euroopa Liidu õigus

    I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu

    Euroopa liidu õigus
    Kodanikuõpetus III kursusele
    34
    doc

    Kodanikuõpetus III kursusele

    KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu

    Ühiskond
    III kursuse materjal
    29
    odt

    III kursuse materjal

    ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub

    Ühiskond
    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
    28
    doc

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

    Euroopa liidu põhikursus
    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL-idalaienemine- Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
    17
    docx

    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

    KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

    Riigiõpetus
    Kodanikuõpetuse kursus
    54
    doc

    Kodanikuõpetuse kursus

    a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. 2 RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.

    Ühiskonnaõpetus
    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    53
    docx

    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

    (1) Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorra lahendamise korraldust; 2) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri; 3) hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute ülesandeid; 4) hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute teabevahetuse korraldust; 5) avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust; 6) rahvusvahelise koostöö korraldust hädaolukorra lahendamisel; 7) muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse lahendamise plaan, ning määrab hädaolukordade lahendamise plaani koostamiseks pädevad täidesaatva riigivõimu asutused. Vabariigi Valitsus hindab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul vajadust muuta nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta on vaja koostada

    Õiguskaitseasutuste süsteem




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun