Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS (0)

1 Hindamata
Punktid
Sisekaitseakadeemia
NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS
Referaat
Õppejõud:

Tallinn 2010


2005 aasta aprillis toimus Bangkokis ÜRO 11es Kriminaalpreventsiooni ja -õigusalane kongress (Urban Crime Prevention and Youth at Risk. Compendium of Promising Strategies and Programmes from around the World), kus vaadeldi ja võrreldi erinevate riikide kriminaalpreventsioonialaseid algatusi kogukonnakesksest ja noorsooalasest vaatevinklist lähtuvalt. Esitletud olid erinevad kogukonna turvalisust tõhustavad projektid , kus rahva algatusel ja kaasamisel võetakse elanikkonna poolt „luubi alla“ oma elukeskkond ja panustatakse ühiselt elukeskkonna turvalisuse ja kodanliku teadlikkuse parendamisse. Eestit esindas kongressil MTÜ Naabrivalve. Suurbritanniat esindas konverentsil Neighborhood Renewal Unit .
Eesti Vabariigi taasiseseisvusest alates, 1991 aastal, on kuritegevus Eestis kasvanud hüppeliselt. 39570 kuriteost aastas 1995 aastal kuni 53595 kuriteoni aastal 2003. Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim arv vangistatuid kurjategijaid elaniku arvu kohta (339 isikut 100000 elaniku kohta), see juures on retsidiivsuse protsendiks 77. Rahvusvahelise Tervisekaitseorganisatsiooni (WHO) andmeil on HIV viirusesse nakatunute osakaal 1,1 protsenti elanikkonnast, mis on kõrgeim näitaja Euroopa regioonis. HIV viiruse kandjaid võib selgesti seostada narkootikumide tarvitajatega. Kõik see kutsub esile teatud mure elamiskeskkonna turvalisuse üle elanikkonna ja ettevõtjate seas.
MTÜ Eesti Naabrivalve (edaspidi ÜHING) on 05. mail 2000 kodanikualgatuse korras asutatud ühing, mille eesmärgiks on tõsta elanike turvalisust kodudes ja nende lähemas ümbruskonnas elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel.
Eesmärgi saavutamiseks aitab ÜHING kaasa elukeskkonna turvalisusega tegelevate mittetulundusühingute ja liikumiste tekkele ning nende tegevusele, tutvustab kogukonna turvalisuse põhimõtteid, annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi ning arendab koostööd riigi- ja kohalike omavalitsuste, politsei ning teiste asutustega.
ÜHING on elukeskkonna turvalisusega tegelevaid mittetulundusühinguid ja isikuid ühendav organisatsioon , mis jagab oma liikmetele elukeskkonna turvalisuse alast teavet ja koolitust ning on oma liikmete esindajaks koostööpartnerite leidmisel ja nendega koostöö arendamisel.
ÜHINGU MISSIOON
ÜHINGU missiooniks on tagada igaühe kodu ja naabruskonna turvalisus.

ÜHINGU EESMÄRGID

1. Algatada ja toetada projekte, mille eesmärgiks on turvaline elukeskkond.
2. Edendada ja propageerida kodanikualgatusel põhinevat kogukonna turvalisuse alast tegevust ning tagada sellekohase teabematerjali kättesaadavus.
3. Olla elukeskkonna turvalisuse valdkonnas elanikkonna huvide esindajaks ja koostööpartneriks avalikule ja erasektorile ning mittetulunduslikele ühendustele.
4. Sõlmida koostöölepingud teiste elukeskkonna turvalisust suurendavate organisatsioonidega (turva-, luku-, uste-, akna-, kindlustusfirmadega jne), luues oma liikmeskonnale soodsamaid võimalusi turvalisusteenuste saamiseks.
Naabrivalve liikumine sai alguse Ameerikas ja seda juba aastakümneid tagasi. Tänases Eestis on naabrivalve eelkõige elanikke ühendav tegevus, et vähendada piirkonnas anonüümsust ja olla abiks oma naabritele. Kuigi naabrivalve liikumine seondub eelkõige kuritegevuse ennetusega, siis tegelikult on meie tegevuse eesmärgiks tegeleda turvalisuse ja heakorraga ka laiemas mõistes.
Liitudes naabrivalve projektiga, kirjutab sektori nimel sektori vanem alla naabrivalve lepingule, mille ülejäänud osapoolteks on politsei, Eesti Naabrivalve ja kohalik omavalitsus, Tallinnas ka Tallinna Munitsipaalpolitsei amet. Tihti on inimestel väärtuslikke tähelepanekuid ja informatsiooni kuritegude ja erinevate rikkumiste kohta, mis kahjuks jäävadki naabrite omavaheliste juttude tasemele ega jõuagi ametkondadeni, kes aitaks seda lahendada. Kindlasti aitab otsene positiivne kontakt kohaliku omavalitsuse- politsei ja teiste koostööpartneritega kaasa turvatunde suurenemisele koduümbruses.
Naabrivalve liikumisega liitumine julgustab inimesi teatama tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad seni ei sekkunud. Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks.
Leping Eesti Naabrivalve ühinguga tähendab eelkõige igakülgset abi ja teavet ühise töö korraldamiseks naabrite ja teiste lepingu osapoolte vahel. Lisaks eeltoodule annab ühing välja infomaterjale, premeerib kord aastas aktiivsemaid naabrivalve sektoreid, korraldab naabrivalve sektori liikmetele turvaalaseid koolitusi, mis on sektori liikmetele tasuta. Eesti Naabrivalvel on mitmeid lepingupartnereid, kelle toodetelt ja teenustelt saavad naabrivalvega liitunud soodustusi.
Naabrivalve raames on algatatud mitmesuguseid tegevusi – mõnes sektoris toimub regulaarne naabrivalve patrull, teises korraldatakse igal suvel noortele vaba aja tegevusi ja kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi. 2000st aastast, kui ühing loodi kuue esimese naabrivalve sektoriga, on naabrivalvega liitunud hüppeline arv sektoreid, so 220 aastaks 2005.
2004 aasta novembris viis Tartu Ülikool läbi telefoniintervjuu 217 juhuslikult valitud naabrivalve sektsiooniga ja selgitas välja, et naabrivalve piirkonnaga liitunud inimesed tunnevad ennast turvalisemalt kui enne liitumist , nad tajuvad, et on julgem liikuda kodu ümbruses tänavatel, samuti tundub abi olema vajadusel lähemal.
Üle 74 % naabrivalvepiirkondadest teeb avaliku korra tagamisel koostööd politseiga ning 50 % kohaliku omavalitsusega. Enam kui pooled piirkonna elanikud on valmis osalema erinevatel MTÜ Naabrivalve poolt korraldatavatel koolitustel kui need toimuvad vabal, st mitte tööajal. Alates aastast 2000 on üle 10000 majapidamise liitunud enam kui 180 MTÜ Naabrivalve piirkonnaga Kesk- ja Põhja Eestis ja selle tütarettevõttega Tartu Naabrivalve on liitunud veel 150 naabrivalve piirkonda. Ühingu eesmärgiks on laiendada oma tegevust üle Eesti ja aastaks 2013 omada üle 1500 naabrivalvepiirkonna 150000 liikmega .
„Mõelge juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliselt koduks piirkond, kus elate,“ – ütleb MTÜ Naabrivalve kodulehekülg.
Ka Suurbritannias on oma sarnane naabrivalve projekt Neighborhood Renewal Unit ja uus naabrivalve strateegia England and Wales Neighborhood Renewal Strategy .
Suurbritannias ja Wales`is pandi tähele, et elu keskkond ja naabruskonna teadlikkus ning kodanikujulgus on otsese seoses kuritegevusega. Mida tagasihoidlikum on elanikkond, mida vähem nad ise pööravad tähelepanu oma kogukonnas toimuvale, seda suurem on tänavakuritegevus piirkonnas. Üle 40 % kogu tänavakuritegevusest leidis aset 10 % nn „halva kuulsusega“ linnaosades, kus elanikkond oli frustreerunud ja ei näidanud üles mingisugustki aktiivsust turvalisuse parendamisele kodu piirkonnas.
2001 aastal vahetas uus strateegia välja eelmise 1998 aastal algselt algatatud National Strategy for Neighborhood Renewal ja asendas selle New Commitment to Neighborhood Renewal iga. See projekt oli Suurbritannia vana naabrivalve asendamine moodsama lähenemisega, mille eesmärgiks oli ohjeldada kogukonnakeskseid turvalisusega seotud probleeme laiemalt ja pikemaajalises perspektiivis.
STRATEEGIA EESMÄRGID
  • Alandada kuritegevust, parandada inimeste ühiskondlikku haritust, teadlikust, hoiakuid ning tervist 88s vaesemas linnaosas.
  • Vähendada tühimikku, st lähendada enam puudust kannatavad linnaosad muu elukeskkonnaga üle maa.
    National Strategy for Neighborhood Renewal on otse asepeaministri administratsiooni poolt läbi naabrivalve üksuste Neighborhood Renewal Unit juhitav naabrivalve projekt, kuhu valitsus investeeris kolme aastaga 2004 aastaks 900 miljonit naela. Projekti käigus parendatakse avaliku teenuse kättesaadavust ja riikliku abi osutamist 88 vaesemas linnaosas ja 841 haldusüksuses üle Suurbritannia.
    Projekt fokuseerib elanikkonnale parema hariduse, tervise, majutuse tagamisele ja läbi selle kuritegevuse vähendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse igasugusele asotsiaalsele käitumisele, mida tõkestatakse juba algjuure tasandil. Piirkonnas patrullivad ringi spetsiaalsed Neighborhood Policing Team`id, kes sekkuvad õigusrikkumistesse kohe. Meeskonnad on läbinud esmase väljaõppe politsei poolt ja kannavad tänaval nähtavat vormiriietust. Õigusrikkumiste ennetamine toimub käsi käes politseiga ja on väga produktiivne , aidates kaasa turvalisema ja puhtama kogukonna tekkele ja läbi selle parema elukvaliteedi tagamisele kõikides haldusüksustes üle Suurbritannia. Sellised meeskonnad, mis patrullivad vormis, kuigi ei oma isikute kinnipidamisõigust, on Suurbritannias tänaval tavaline vaatepilt ja küllaltki populaarne elanikkonna seas, aidates kaasa üldisele seadusekuulekuse kasvule riigis.
    Neighborhood Renewal Unit` ite otsesteks koostööpartneriteks on Asepeaministri büroo, Siseministeerium , Töö- ja pensioniamet, Haridusamet, terviseamet , kohalikud omavalitsused jm
    Kevadel 2009 külastasid MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad Inglismaad jagamaks oma kümneaastast tegevuskogemust mittetulundusühinguna turvalisuse tagamisel ja tutvumaks sealse naabrivalve viimase aja arenguga. Lisaks kohtuti visiidi käigus ka kohaliku politsei  ning mitmete turvalisuse valdkonnas tegutsevate vabatahtlike organisatsioonide esindajatega, et leida vastastikku uusi lahendusi ühingute tegevuse tõhustamiseks.
    Inglismaal on naabrivalve liikumine toiminud juba aastakümneid. Kuigi arvatavalt on tegemist Euroopa ühe enim arenenud naabrivalve organisatsiooniga, otsitakse ka seal uusi ideid oma eesmärkide täitmiseks.
    Võrreldes Inglismaaga on Eesti naabrivalve organisatsioon arenenud märksa kogukonnakesksemaks ja mitte tsentraalselt riiklikult juhitavaks. MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe sõnul oli Inglismaa kolleegide jaoks uudne näiteks naabrite andmete kogumine ja neljapoolse koostöölepingu sõlmimine MTÜ, kohaliku omavalitsuse, politsei ja loodava sektori vahel, mis Eestis on kindel osa naabrivalvega alustamisel . “Oleme suutnud oma organisatsiooni ehitada üles enam usaldusel põhinevaks, kui seda oli algne idee Inglismaal” lisas Ristmäe.
    KASUTATUD KIRJANDUS
    MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehekülg www.naabrivalve.ee
    Neighborhood Renewal Unit kodulehekülg www.neighbourhood.gov.uk
    http://www.crime-prevention-intl.org/tools_view.php?tool_bin_id=28&tool_id=12
    7
  • Vasakule Paremale
    NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS #1 NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS #2 NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS #3 NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS #4 NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS #5 NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS #6 NAABRIVALVE EESTIS JA SUURBRITANNIAS #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lauri101 Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Keskerakond
    35
    doc

    Keskerakond

    Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra

    Ühiskonnaõpetus
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    49
    docx

    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

    Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.

    Ühiskond
    UHISKONNAOPETUSE-konspekt
    49
    docx

    U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

    Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale „Agenda 21” on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: •majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. •Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.

    Kategoriseerimata
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    56
    doc

    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

    lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.

    Ühiskond
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    67
    doc

    Ühiskonna konspekt riigieksamiks

    Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmisesks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.

    Ühiskond
    Kodanikuõpetuse kursus
    54
    doc

    Kodanikuõpetuse kursus

    Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust

    Ühiskonnaõpetus
    Majanduspoliitika
    320
    doc

    Majanduspoliitika

    Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

    Akadeemiline kirjutamine
    Võrdleva Poliitika kodutööd
    81
    docx

    Võrdleva Poliitika kodutööd

    Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

    Politoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun