Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02.1936 Iluuisutamine . Koht:18. Nimi:Helene Michelson-Eduard Hiop,Riik:Eesti,Võistlusala:paarissõit,Tulemus: - Kiiruisutamine .
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg)
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17
XII. 1976- Innesbruck XIII. 1980- Lake Placid XIV. 1984- Sarajevo XV. 1988- Galgary XVI. 1992- Albertville XVII. 1994- Lillehammer XVIII. 1998- Nagano XIX. 2002- Salt Lake City XX. 2006- Torino XXI. 2010- Vancouver 'Ei toimunud maailmasõja tõttu. II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. 19.02.1928 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 15. Christfried Burmeister Eesti 500 m 46,2 18. Christfried Burmeister Eesti 1500 m 2.33,6 24. Christfried Burmeister Eesti 5000 m 9.46,2 22. Aleksander Mitt Eesti 500 m 47,7 19. Aleksander Mitt Eesti 1500 m 2.35,0 21
Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 67 Andrus Veerpalu 15km k 12.02 Salt Lake 2 61 Andrus Veerpalu 50 km k 23.02 Salt Lake 3 67 Jaak Mae 15 km k 12.02 Salt Lake 7 60 Kristina Smigun 15 km v ühisstardist 9.02 Salt Lake
jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. KLASSIKALINE KULTURISM Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab ummikseisu, milleni kulturism on jõudnud ka meesvõistlejate poole peal. Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest. Loogiliselt
Eesti olümpiavõitjad Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 77 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 40 medalit (33 suveolümpiamängudelt ja 7 taliolümpiamängudelt) Kuldmedalite võitjad: Märkuse Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus d 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110)
Eelkõige suletud ühiskondades, kus kokkupuude kaupmehe dünaamilise kujuga tekitas vältimatult psüholoogilisi pingeid, reageeriti tõsiasjale,et kaupmehe kasum ei allu mingile kontrollile, nii,et seostati kõik tema juures avastatud parandamatud vead tema kuulumusega teise rahva hulka. Neid puudusi salakavalus, riuklikkus, valelikkus- oli juba hallidest aegadest peale kaupmeestele ette heidetud. Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu, soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teise nõrkus oma tugevuseks kõik need omadused muutsid selle ala võrreldavaks kõigist elualadest kõige võistluslikuma, spordiga. Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda. Põhjus miks merekaubandusega tegelevat kaupmeest vähem hukka mõisteti ,oli tema
peale aristokraatide meelisharrastusi. Gümnastika oli kreeklaste hariduses tähtsal kohal. Võistlusi peeti igas linnriigis,hiljem kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid.
aastal, kuid I maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Ametlik otsus Berliinis olümpiamängude korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud. Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja purilend. Edukaim riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89 medalit), ka kuldmedaleid oli neil kõige rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane. Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada staadioni Otto Marchi poeg Werner March. Koos vend Walteriga projekteerisid nad suurejoonelise spordikompleksi, kus asus 110 000 pealtvaatajat mahutav olümpiastaadion, selle kõrval ujumisstaadion , polo- ja ratsutamisareen,
Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei
Kreekas korraldati ka palju spordivõistlusi, kus võisteldi alasti. Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva
1.3 Orienteerumisvahendid Orienteerumisvahendeist on tähtsaim kaart. Ilma kaardita ei saa orienteerumisest spordina juttugi olla. Kaardi järel on kompass orienteerujale tähtsuselt teine võistlusvahend. Inimkond on kompassi või õigemini kompassitaolisi abivahendeid tundnud juba mitu tuhat aastat. Orienteerumiseks kasutatakse olenevalt reeglitest mitmeid abivahendeid, talvel näiteks suuski ning soojemal ajal jalgratast. 1.4 Orienteerumisalad Suundorienteerumine - tähtsaim võistlusala, kus osavõtjal tuleb rada läbida kindlas kontrollpunktide järjestuses. Erinevad vormid on : lühirada, tavarada, pikendatud tavarada, maraton, teaterada. Joostakse nii päeval kui ka öösel. Valikorienteerumine - võistlusala, kus osavõtjail tuleb kaardistatud kontrollpunktidest läbida kindel arve kontrollpunkte. Läbitavad kontrollpunktid ja nende järjestuse valib osavõtja ise. Märkesuusatamine - võistlusala, kus võistlejail tuleb läbida maastikul tähistatud rada ja kanda
17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. Maratoni maailmarekordid kuuluvad Dennis Kipruto Kimettole, ajaga 2:02.57 ja Paula Radcliffele, ajaga 2:15.25. Eesti rekordid kuuluvad Pavel Loskutovile, ajaga 2:08.53 ja Jane Salumäele, ajaga 2:27.04. 110/100 tõkkejooks - Tõkkeid on kokku 10. 110 meetri tõkkejooks on meeste võistlusala. Rekorditeks on aeg 12,80, mille sooritas Aries Merritt ja 13,62, mille sooritas Tarmo Jallai. 100 m tõkkejooks on naiste kergejõustiku ala. Rekorditeks on aeg 12,93, mille sooritas Mirjam Liimask ja 12.21, mille sooritas Yordanka Donkova. Naistel on tõkked 84 cm, meestel 107 cm kõrgused. 400 m tõkkejooks - 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala. 400 m tõkkejooksus on meeste tõke 1 jardi ehk 91,4 cm kõrgune. Tõketevaheline kaugus on 35
SPRINT e. kiirjooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2007 püstitas Asafa Powell, on 9,74 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 10,23 m/s ehk 36,84 km/h. Eesti rekord on 10,28 sekundit ja selle püstitas Argo Golberg 19. juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006.
meedias.) 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad 1.2.1. Takistussõit Takistussõit (vaata lisa 1) demonstreerib hobuse vabadust, energiat, võimekust ja allumist ratsanikule takistuste ületamisel, on üks levinumatest ratsaspordialadest nii maailmas kui Eestis. 4 Takistussõit on üks vanimast kolmest olümpiaalast. Esimest korda korraldati takistussõidu võistlused 1900. aasta olümpiamängudel Pariisis. See võistlusala on tekkinud briti traditsioonilisest rebasejahist, kus hobune peab metsas ületama kraave ja muid looduslikke takistusi. (Whitaker 2007: 160) Paari (hobune ja ratsutaja) ülesandeks on ületada võistlusrajale (parkuur) üles pandud takistused vigadeta ja kiiresti. Karistuspunkte või -sekundeid saab nii mahaajamise, tõrkumise kui ajalimiidi ületamise eest. Kukkumine ja marsruudilt kõrvalekaldumine, näiteks vale
hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi
maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud. Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda lumel ja jääl harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel suveolümpiamängude raames keeruline korraldada. Iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aastal. Olümpiamängude programmi kuulub 35 spordiala, 30 distsipliini ja peaaegu nelisada võistlusala. Maadlus on näiteks suveolümpiamängude spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist Kreeka-Rooma maadlusest ja vabamaadlusest, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala. Igas suveolümpiamängude programmis on olnud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja iluvõimlemine ning igas taliolümpiamängude programmis murdmaasuusatamine,
naaberriikidega suhtlema. Foiniiklaste mõjul võeti kasutusele kiri. Algas kolooniate rajamine, kasutusele võeti raha. Kirjutati üles seadusi. Toimusid suurte linnriikide (nt. Ateena, Sparta, Mileetos, Korintos, Sürakuusa) vahelised kodusõjad ja riigipöörded. Olümpiamängud- peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osaleda said ainult hellenid. Naistele oli pääs olümpiale keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Olümpiamänge peeti enamasti Zeusi auks. Võisteldi ka pillimängus, luules. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, perele kui ka kodulinnale. Klassikaline periood Klassikalike Kreeka tsivilisatsiooni ajajärk oli 500-338 e.Kr. Seda iseloomustasid Kreeka-Pärsia sõjad, Sparta ja Ateena esiletõus, Ateena teatri areng, filosoofia areng, Ateena demokraatia, Peloponnesose sõda Makedoonia esiletõus.
Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama seitsmekümnendatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel. Viievõistlus Kergejõustiku viievõistlus oli kergejõustiku võistlusala. Olümpiamängude ajaloos oli see esimest korda kavas 1912. aasta suveolümpiamängudel. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, odaviskest, 200 m jooksust, kettaheitest ja 1500 m jooksust. Punkte arvestati kohapunktide järgi. Ühesuguste tulemuste korral jagati punkte võrdselt (näiteks kui teisele kohale vastava tulemuse saavutasid neli sportlast, said nad kõik 2 punkti). Kui võistleja katkestas, võeti temalt punktid ära ja toimus ümberarvestus. 26
staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Võitis see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata, kusjuures jala tahapanek oli lubatud.
maasvõitlus. Selles võistluses on võimalikult vähe piiranguid, enamjaolt on kõiksugused võtted ja käigud lubatud. Lüüa võib nii kätega, jalgadega, teha erinevaid haardeid ja heiteid. Lubatud on isegi kägistamised. Keelatud on aga võtted, mille sooritamist pole võimalik kontrollida. Võistlus on võidetud siis, kui vastane ei suuda enam ennast liigutada või on kaotanud oma teadvuse. Kõik võistlused toimuvad enamjaolt poksiringis. Võistlusala on ringikujuline või kaheksanurkne võrepuur. See sport on ajalooliste arvates saanud oma alguse Brasiilias. Kuigi see sport on väga ohtlik, on selle harrastajaid päris palju! 10 TAI POKS Selle poksi löögitehnika üks osasi on käed ja seitse erinevat küünarnuki lööki. Samuti teevad tööd ka jalad ja põlvelöögid
aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli
Staadionile sisenevad iga osavõtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos. Rahvushümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmiseid suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks organiseerimiskomitee ja ROKi presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli. 3) Võidutseremoonia- võidutseremoonia toimub pärast iga võistlusala lõppu. Võistlusala võitja ning teise ja kolmanda koha saavutanud sportlane või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROKi liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalivõitja maade lipud. Võidutseremoonial osalevad ka võõrustava maa vabatahtlikud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata. Füüsilise tegevuse mõju organismile (tervisesport)
Heraklesel olid. Kolmandas tuntud müüdis (Pindarose järgi) on juttu Väike-Aasia kuninga Tantalose pojast Pelopsist, kes kaarikutega võiduajamises võitis Pisa kuningat Oinomaost, saades selle eest endale naiseks tema tütre Hippodamea. Sellest peale korraldati Pelopsi auks kaarikuvõidusõite. Pelopsist sai kogu Peloponnesose valitseja ja poolsaart hakati nimetama tema järgi. Pelopsi ja Oinomaose kaarikusõiduvõistlust peeti selle võistlusala kui olümpiaala alguseks. Miks hakati aga just siin, kuulsas pühamus Olümpias pidama olümpiamänge? IX sajandil e.Kr. möllas Elise kuninga Iphitose valdustes hirmus katk, mida kuidagi peatada ei suudetud. Iphitos otsustas nõu küsida kuulsalt Delfi oraaklilt. Oraakel kuulas kuninga ära ja vastas: ,,Sa pead taaselustama olümpiamängud." Selles oraakli vastuses peituv sõna ,,taaselustama" on aluseks teooriale, et Olümpias toimusid mängud mingil kujul juba varemgi
1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse
Neid kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja eelnevalt maandumisele visati taha, et hüppajat kaugemale viia. · Üks pikaealisemaid maailmarekordeid on olnud kaugushüppes: Bob Beamon USA- st hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga. · Algselt kasutati teivashüpet ainult praktilistel eesmärkidel. Frieslandi maakonnas Hollandis oli igas majapidamises vähemalt üks teivas, mida kasutati maade kuivendamisel tekkinud väikeste kanalite ületamiseks. · Teivashüpe kuulub Olümpiamängude kavva aastast 1896 (meestele) ja 2000 (naistele).
laulupidudele. 1990. aastate ja sajandivahetuse spordielu suur reorganiseerimine muutis järjekordselt naisvõimlemise seni kehtinud organisatsiooni ja ürituste süsteemi, ka sisu muutus seoses rühmvõimlemise kui võistlusvormi kiire arenemisega. Organisatsiooniliste ümberkorralduste rida lõppes 1995. aastal Eesti Võimlemisliidu moodustamisega. Naisvõimlemine on läbi aja teinud läbi uskumatuid muutusi. Olnud kord kohustuslik, kord vajalik, olnud võistlusala kui ka harrastusspordiala jne. Antud ajahetkel oleme sunnitud tõdema, et naisvõimlemine on praktiliselt hääbunud, asendunud on see erinevate aeroobika stiilidega ja teiste võimlemisliikidega. Kurvastuseks tuleb öelda, et aeg on võitnud naisvõimlemise. Või siiski mitte... Kasutatud kirjandus: ,,Võimlemisest Tartu õppeasutustes" L.Martis, E.Mainla 2009 5 ,,Naisvõimlemine" L.Martis, E.Kudu, H.Tidriksaar, L. Uustal 1982 www.eevl.ee 6
Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse
moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Algul valitses Ateenas aristokraatia, kuid riigimees Solon kärpis kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste omi. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Peale selle kukutamist kehtestati kõigile võrdsed õigused. 7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks. Mängude häirimatuks toimumiseks oli kehtestatud olümpiarahu. Draamakunst sai alguse veinijumalale pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastatud näidendites käsitleti teemasid, mis pidid pakkuma huvi tervele linnriigile. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad
(1912). Rinnuliasendis ujumise puhul tuleb startida lähetaja käskluse järgi lähtepukilt, hüpates vette, pea ees. Seliliujujad alustavad veest, selg ees. Nad hoiavad kinni basseini seinas olevaist käepidemeist ning seinale toetatud jalad ei tohi veepinnast kõrgemale ulatuda (ka varbad mitte). Seliliasendis tuleb püsida kogu võistlusmaad läbides, sealhulgas end pöördeseinast eemale tõugates. Kompleksujumine on viimase paaril aastakümnel moodi läinud võistlusala. Kogu distants on jagatud 4 võrdseks osaks. Esimene läbitakse liblik-(delfiini)stiilis, teine selili, kolmas rinnuli (brassi) ja neljas vabalt (krooli)ujudes. Nõuded on samad mis igasujumisviisis eraldi. Nii tuleb liblik- ja rinnuliujumislõik lõpetada kahe käe üheaegse seinapuutega, selili- ja vabaujumislõik vähemalt ühe käe puutega ning järjekordse lõigu alguses peab keha olema asendis, mis vastab selles lõigus kasutatava ujumisviisi reegleile.
keset ja lennuomadusi katse sooritamise ja lennu ajal. Oda hoitakse käepidemest. Vise tuleb sooritada üle õla või heitekäe käsivarre. Oda keerutamine või muud tavapärasest erinevad viskemoodused on keelatud. Jooksud Jooks on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. Spordis on jooks määratletud kõnnakuna, mille puhul teatud hetkedel on mõlemad jalad maast lahti, ning see on võidujooksuna kergejõustikuala ja antiikolümpiamängude esimene võistlusala. Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega
õlipuuoksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane poisike, kelle vanemad on elus. · 748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud (ka hiljem peetud 34. ja 104. olümpiamängud) tunnistati antimängudeks. Mängude korraldamise õiguse kuulus Elisele, kuid nendel aastatel oli Olümpia Pisa ja tema liitlaste valduses. · 724 eKr Mängude kavva lisandus teine võistlusala kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m). · 720 eKr Kavva võeti pikamaajooks dolichos (724 staadioni). · 708 eKr Võistluskavva lisandusid maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks.
Tuntud müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Jumalatega seotud. Õpetasid rahvast. Komöödia lõbusa sisuga näitemängud igapäevasest poliitikaelust. Näitlejad kandsin tuntud inimeste maske ja tehti lolle nalju poliitikute üle. Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt. Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Osalesid ainult kohalikud, mehed ja poisid. Varajaseim võistlusala kiirjooks. Spordivõistlused, ohvritalitused, pillimäng, kanti ette luulet, mõttemehed. Olümpiaalad esimene ala oli staadionijooks (~200m). Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus, hobukaarikute võidusõidud. Templid linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale,
üks tuntumaid sportlasi. Tanel Laanmäe on saavutan palju edu odaviskes. Referaadis käsitletaks, mis on ikka odavise, Tanel Laanmäe elulugu, spordi karjääri, tulevatest plaanidest, tulemustest ja Tema treeningutes andes ettekujutuse milline on Eesti tippsportlase karjäär ja elu. Kogu tekts on Tanel Laanmäe intervjuust minuga. 3 ODAVISKEST Odavise on üks kergejõustiku aladest. Odaviske kui iseseisva võistlusala harrastamise alustamise au kuulub Skandinaavia ja Saksamaa sportlastele, kes pidasid ametlikke võistlusi juba 19. sajandi lõpul. Oda pikkus (260 cm) ja kaal (800 g) määratleti 20. sajandi algul. Suurvõistlustel oli odavise esimest korda kavas 1906. a vaheolümpial, kus esikoha võitis rootslane Erik Lemming tulemusega 53.90 m. Ka esimeseks olümpiavõitjaks tuli 1908. a Londonis sama mees tulemusega 54.83 m. Esimene ametlik maailmarekord oli Lemmingu 1912. a visatud 62.32 m
kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud.
Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks. · Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud · Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud · Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses · Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m) · Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud
· VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940 · XIII Jäid ära 1944 · XIV London 1948 · XV Helsingi 1952 · XVI Melbourne 1956 · XVII Rooma 1960 · XVIII Tokyo 1964 · XIX Mexico 1968 · XX München 1972 · XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane. Pealtvaatajad nutsid õnnest, rajale visati lilli. Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul
kuigi ka taliolümpiamänge peetakse nüüd vaheldumisi suveolümpiamängudega. 1.3 Suveolümpiamängud 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini). Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine). Võistlusalasid oli 43. Omapärane võistlusala oli 100m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Võitja aeg 2.20,4 oli enam kui tagasihoidlik. 12 tunni jalgrattasõit. Võitja Adolf Schmal läbis 295,300 km. Olümpial osalesid 12riigi (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA) sportlased. Sportlaste arv kõigub eri allikates 19 ja 311 vahel.Tiit Kuninga ja Kalle Voolaiu raamat "Ateena 1896"
100m jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60m jooks. 100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1
(Ateena liidu ja Peloponnesose liidu vahel. Ehk siis Ateena ja liitlased vs Sparta ja liitlased.) Selle sõja võidab Sparta, kuid polised ei ühine Sparta nime all, vaid kerkib esile hoopis Makedoonia. OLÜMPIAMÄNGUD. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid kogu Kreekast ja ka selle kolooniatest. Osalesid ainult Hellenid. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid ka teised alad, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus jne. Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid. Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa. TEATER.
o orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija ... · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku
õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud.Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses.Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m).Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja
sai ERL-st Rahvusvahelise Ratsutamise Föderatsioon (FEI) liige. 1993.aastal korraldati Eestis esimesed ratsutamise takistussõidu rahvusvahelised suurvõistlused Volvo MK- etapp." (Teele Metstak, 2014). 9 ,,1990-ndate aastate keskel hakkas ratsutamise takistussõidu olukord jõudsalt paranema. Aluse sellele lõid Eesti majanduse arengu kiirenemine ja üldise heaolu kasv riigis. Tekkisid sponsorid, kelle toel oli võimalik takistussõitu kui võistlusala edendada. 1990-ndate aastate tuntuimateks takistussõitjateksolid Rein Pill, Pille Elson, Tõnu Rähn ja Andres Treve, endast andsid märku noored takistussõitjaid Hanno Ellermann, Heiki Vatsel ja Gunnar Klettenberg. 1997.aastal jõudis Rein Pill esimese eestlasena Göteborgi MK- finaali." (Teele Metstak, 2014). ,,2000-ndad aastad on Eesti takistussõidule olnud edukad. ERL-i töö on aastatega muutunud tõhusamaks. On kujunenud professionaalsed võistluste korraldajad, koolitatakse
Ka Auna treener Fred Kudu poleks suutnud rohkem taluda. Tema oli see, kes õpilase pärast närve kulutas ja nii mõnigi kord tema eest kostis, pannes iseenda reputatsiooni ohtu. 6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad NSV Liidu rahvaste spartakiaadile läks Aun ilma suurema ettevalmistuseta, kuid samas seisus olid ka Otsmaa ja Paalo. Kellelgi neist polnud vigastused lasknud tervet programmi ühtejärge läbi võtta. Esimene võistlusala Luznikis oli 100 meetri jooks, mis näitas kohe ära, et Aun on vormis. Rein Auna ja ta tugevaima konkurendi Viktor Mihhailtsenko saavutatud 11,0 jäigi Luzniki raskel rajal kümnevõistlejate parimaks tulemuseks. Kaugust pidi Aun hüppama oma nõrgemalt jalalt, mistõttu 6.78 oli väga lähedane tema plaanile hüpata 6.80. Kuulitõukes viis Aun isikliku rekordi 14.93-ni. Vihmasadu raskendas sportlaste olukorda veelgi. Kõrgushüpe kujunes seetõttu nii mõnelegi
maiustused, viinamarjasuhkur pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Lisa Kui mina olin sportlane Mina olen tegelenud 3 aastat iluvõimlemisega ja 5 aastat kergejõustikuga. Kergejõustikus tegelesin 7-võistlusega. Kõige tugevamad alad olid mul jooksmine ja kaugushüpe. Toitusin mitmekesiselt. Sõin seda mida tahtsin. Võistluspäeval enne võistlusala ma ei söönud. Me sõbrannaga sõime kogu aeg peale võistlusi, kuna meil ei olnud aega süüa võistluste ajal ning täiskõhuga ei ole hea võistelda. Sportlased kasutavad ka toidulisandeid, mida mina ei kasutanud. Peale seda kui ma lõpetasin kergejõustikuga tegelemise olen ma hakannud natukene tervislikumalt toituma. Näiteks ma ei söö enam nii palju kiirtoitlustustoite. Seda söön siis kui täesti kõht on väga tühi ja midagi muud pole saadaval.
Veoloomadena kasutati peamiselt härgi ja eesleid. ,,Õled koristati hiljem katuste katmiseks või küttematerjaliks, harilikult aga põletati otse põllul, et väetada tuhaga pinnast" (Palamets 1976; lk169). Nagu sõdurite juures sai mainitud, moodustasid (enne palgaarmee tekkimist) talupojad Rooma peamise löögijõu nad kaitsesid alati oma maatükki, mille abil nad järjest kasvavaid linnu loomade, veini, oliivide ja loomadega varustasid. LINNA KAUPMEHED Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu ja soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teiste nõrkusi oma tugevusteks. ,,Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette 10 näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda" (Vana-Rooma inimene, Giardina 2004; lk 270). Kaupmehe ametit peeti kaasajal madalaks ja rikkad põlgasid seda eriti, kuna leidsid, et
Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900
ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. Klassikaline kulturism Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab ummikseisu, milleni kulturism on jõudnud ka meesvõistlejate poole peal. Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest
maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal (http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068252.shtml) 3.4. Torino taliolümpiamängd Torino on Itaalia linn. Torinos toimusid 10. veebruarist 26. veebruarini aastal 2006 taliolümpiamängud. Need olid 20-ndad taliolümpiamängud. Torino valiti ROK-i poolt olümpialinnaks ja korraldajaks 19. juunil 1999 aastal Sulis. Võistlusi peeti 15 spordialal (84 võistlusala) kaheksas erinevas linnas. Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine), CesanaSan Sicario (laske- ja mäesuusatamine), Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton), Pinerolo (jääkeegel), Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped), Sauze d'Oulx (vigursuusatamine), Sestriere (mäesuusatamine), Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine). Spordialad olid Murdmaasuusatamine, kahevõistlus, suusahüpped,
annaabi.ee 
