AVALIKUD PIDUSTUSED VANAS KREEKAS (0)

Avalikud pidustused Vanas Kreekas
* Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi.
Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest.
Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides.
--- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA ---
Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord.
Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus.
* Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas.
Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest.
Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid.
Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud !
* Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses.
Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks.
Staadion , u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli.
Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus , rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus ( jooks , odavise , kettaheide , hoota kaugushüpe ja maadlus)
ning hobukaarikute võidusõidud.
* Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga.
Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole.
* Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt.
See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale , kui ka kodulinnale .
Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna.
* Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva .
Juba mäletamatutest aegadest alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid .
Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli (kitaara või lüüra) saatel.
* Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodud laulud, mida koorid kandsid ette ka juba võistluspaigas või siis võitja saabumisel kodulinna.
* Nagu kõigis linnriikides, nii oli Ateenaski pidustusi aasta läbi !
Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased.
Sellised olid eelkõige südasuvised panatenaiad ("kogu Ateena "), s.o pidustused, millega tähistati uue aasta algust.
Pidu algas aastavahetusele eelneval ööl tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega.
Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ning rapsoodise ehk rändlaulikute ja muusikute etteasted.
* Ateenas lavastati näidendeid talviste Dionysose-pidustustel.
Lavastati nii tragöödiaid, kui ka komöödiaid.