Vana-Kreeka (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Vana-Kreeka
Kreeka-Mükeene periood

Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas . Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks.
Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees- Aasia rahvastega.
MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A’d ei osata lugeda, Mükeenes kasutatud lineaarkirja B, aga oskatakse lugeda. Nii Kreetal kui Mükeenes olid olulisel kohal lossid. Kreekas tekkisid lossid linnast eemale, Kreetal aga lossi ümber. Kreekas olid olulisemal kohal jumalannad , Mükeenes austati ka naisjumalannaid, kuid peeti olulisemaks siiski meesjumalaid.
„ Ilias “ ja „Odüsseia“. Arhailisel perioodil (VIII-VI saj e.K.r). Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid „Ilias“ ja „Odüsseia“. Need on tähtsamatest eepostest ainsad, mis siiamaani säilinud on. Mõlemate sisuks on Trooja sõda. Kreeklased pidid nende eeposte autoriks pimedat laulikut Homerost, kuid tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas „Ilias“ ja „Odüsseia“ on ühe ja sama või mitme autori looming.

Tume ajajärk

Tume ajajärk. 1100-800 e.Kr rändas palju kreeklasi välja Jooniasse. Kiri ununes, lossid hüljati ning naabermaadega suheldi väga vähe.
Kasutusele võeti raud
Langeti tsivilisatsiooni eelsele kultuurile .

Arhailine periood

800-500 e.Kr nim. arhailiseks perioodiks.
rahvaarv kasvas, kujunes ülemkiht, ida kultuur mõjutas väga, hakati rohkem naaberriikidega suhtlema.
Foiniiklaste mõjul võeti kasutusele kiri. Algas kolooniate rajamine, kasutusele võeti raha. Kirjutati üles seadusi.
Toimusid suurte linnriikide (nt. Ateena , Sparta , Mileetos , Korintos, Sürakuusa) vahelised kodusõjad ja riigipöörded.
Olümpiamängud- peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osaleda said ainult hellenid . Naistele oli pääs olümpiale keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks . Olümpiamänge peeti enamasti Zeusi auks. Võisteldi ka pillimängus, luules. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, perele kui ka kodulinnale .

Klassikaline periood

Klassikalike Kreeka tsivilisatsiooni ajajärk oli 500-338 e.Kr.
Seda iseloomustasid Kreeka-Pärsia sõjad, Sparta ja Ateena esiletõus, Ateena teatri areng, filosoofia areng, Ateena demokraatia, Peloponnesose sõda
Makedoonia esiletõus.
Kreeka-Pärsia sõjad. Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast jne.
- Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes.
- Peale Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt Kreekast ning ei naasnud enam. Samaaegselt Plataiaga toimus Mükaia merelahing, kus hävis ka järgi jäänud Pärsia merelaevastik. Sellega lõppes Pärsia sõdade kaitsev positsioon ning kreeklased vabastasid ka oma linnad Väike Aasia läänerannikul. Kuid Pärsia jäi mõjutama kogu Kreeka elu kuni Aleksander Suure ajani sajandi pärast.

Hellenismi periood

Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas
Muutused hellenismiperioodil:
- Riigi- ja ühiskonnakorraldus – linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine
- Sõjaväe korraldus- ei koosnenud enam vabadest kodanikest vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväer osatähtsuse tõus.
- Kirjandus- silmapaistavim zanr oli luule. Kirjandusel oli meelelahutuslik eesmärk.
- Teater- eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus.
- Filosoofia- muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma.

Kreeka jumalad

Jumalad olid inimeste sarnased
Jumalad olid surematud
Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi.
Tähtsamad jumalad olid näiteks
- Zeus - jumalate valitseja
- Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna.
- Poseidon – Zeusi vend, merejumal .
- Hades – Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja.
- Athena – sõjajumalanna
- Aphrodite -ilus, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna.

Jumalad kehastasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid.

Filosoofia

Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks.
Sokrates - Ateena filosoof , kes vaidles sofistidele ägedalt vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda .
Platon - Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma ideaalriigi visandamisel eeskuju.
Aristoteles – Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikora, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Ta tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli. Inimene oli tema sõnul riiklik elusolend. Ta oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane ning ta võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal omad originaalsed seisukohad.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

olenlahe123456789 Õppematerjali autor

Sellest materjalist leiab vastuseid, mõisteid ning seletusi teemadel:
Kreeka-Mükeene periood, Tume ajajärk, Arhailine periood, Klassikaline periood, Hellenismi periood, Kreeka jumalad, Filosoofia, Sokrates, Platon, Aristoteles, Zeus, Hera, olümpiamängud, "Ilias", "Odüsseia", minoiline kultuur, mükeene kultuur, Athena, Aleksander Suur, Plataia lahing, Kreeka - Pärsia sõjad, Sparta ja Ateena

Sarnased õppematerjalid

doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujune

Ajalugu

doc

Kreeka ajaloo ülevaade

Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted o

Ajalugu

rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka

Kui pettus ilmsiks tuli, võttis Zeus inimestelt tule ja peitis selle Olümpose mäele. Inimkonda ähvardas hukk. Prometheus varastas tule Olümposelt tagasi ja tõi tagasi selle inimkonnale. Karistuseks käskis Zeus Prometheuse Kaukasusesse kalju külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele tasus ta kätte aga sel moel, et läkitas maailma Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. 7) Vana-Kreeka filosoofiline maailmavaade? Lk.135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)

Ajalugu

doc

Kreeka ajalugu

religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Skulptuuriteoseid polnud (Lõviväravad Mükeenes). Minose kultuur 2000-1400 eKr, Mükeene 1600-1100 eKr. 3. Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse Euroopa ts ja pani aluse kreeklaste jumalkonnale (panteonile). TUMEAJAJÄRK- 1100-800 eKr, tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati, väljaränne ja tekkisid kolooniad, õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka ajalugu

pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu. Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levik idamaadesse. Lõppes 30. Aastal roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumit ühtsena ja see jagati tema väepealike vahel : Egiptus; niinimetatud Seleukiidide riik ( lõpuks kahanes ning hõlmas ainult Süüriat ja Palestiinat) 12. Mõisted Faalanks Vana-Kreeka lahingurivi rahvakoosolek riigi kõrgeim võimuorgan kus kõik kodanikud osalesid kitoon - napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riietusese gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietumisruumid, kus olid alasti andreion nn. külalistetuba, meeste ruum, kus oli lavatsid ja kus külalistega viibiti sümpoosion ühised pidulikud õhtusöögid sõpruskonnaga akropol kaljunukil olev kindles agoraa koosoleku- ja turuplats

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka uurimustöö

Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal

Ajalugu

Rohkem sarnaseid