RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Kerttu Kutsar
RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD
Referaat
Teadustööde aluste õppeaines
Juhendaja : lektor Marko Kass
Tartu 2016

Sisukord

Sissejuhatus 2
1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis 3
1.1. Ratsaspordi olemus 3
1.2. Populaarsemad ratsaspordialad 4
1.2.1. Takistussõit 4
1.2.2. Koolisõit 5
1.2.3. Kolmevõistlus 6
1.2.4. Kestvusratsutamine 7
1.3. Ratsaspordi arengulugu Eestis 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10
LISA 1 11
LISA 2 12
LISA 3 13
LISA 4 14
LISA 5 15

Sissejuhatus

Olen hobustega juba 12 aastat tegelenud , sellest viimased 5 aastat tõsisema ratsaspordiga. Just seepärast ongi minu referaat seotud nimetatud spordialaga.
Töö on valdavalt teoreetiline ja referatiivne . Antud peatükis on kirjeldatud ratsasporti, selle olemust, liike ja ajalugu Eestis. Materjal selle kohta on pärit põhiliselt internetist. Tänapäevast materjali oli internetist lihtsam leida kui raamatutest, sest ratsutamisalast kirjandust ei ole väga palju ilmunud.

1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis

1.1. Ratsaspordi olemus

Ratsasport on ainuke olümpiaala, kus inimene võistleb koos hobusega ( loomaga ). See spordiala on ka ainuke teiste seas, kus mehed ja naised võistlevad võrdsetel alustel. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias. http://www.ratsaliit.ee/old-site/www.ratsaliit.ee/est/pidepunktid_meediale_2013.pdf )
Ratsasport tähistab üldist terminit , mille all mõistetakse erinevaid hobuste ja inimese koostöös toimivaid spordialasid. Tuntuim, maailmas enim harrastatav ja ühtlasi üks kaheksast Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu ehk FEI (Federation Equestrian International) ametlikust võistlusalast on takistussõit (Show Jumping). Tuntuselt järgmine on koolisõit (Dressage), kus põhirõhk on hobuse liikumiste koordineeritusel ning kolmevõistlus (Eventing). Viimane sisaldab endas nii kooli- kui takistussõitu, lisaks maastikusõitu ehk krossi , kus ületatakse nn looduslikke takistusi. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias.)
Ametlik ratsaspordiala on veel kestvusratsutamine. Kestvusratsutamises ( Endurance ), mida Eestis on nimetatud ka rännakuspordiks, läbitakse arvestatava pikkusega vahemaid (30 – 160 km), kus kõige olulisem on hobuse vastupidavus ja taastumine . Viimastel aastatel on eestlased ka sel spordialal lülitunud rahvusvahelisse konkurentsi. (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias.)

1.2. Populaarsemad ratsaspordialad

1.2.1. Takistussõit

Takistussõit (vaata lisa 1) demonstreerib hobuse vabadust, energiat, võimekust ja allumist ratsanikule takistuste ületamisel, on üks levinumatest ratsaspordialadest nii maailmas kui Eestis.
Takistussõit on üks vanimast kolmest olümpiaalast. Esimest korda korraldati takistussõidu võistlused 1900. aasta olümpiamängudel Pariisis. See võistlusala on tekkinud briti traditsioonilisest rebasejahist, kus hobune peab metsas ületama kraave ja muid looduslikke takistusi. ( Whitaker 2007: 160)
Paari (hobune ja ratsutaja ) ülesandeks on ületada võistlusrajale (parkuur) üles pandud takistused vigadeta ja kiiresti. Karistuspunkte või -sekundeid saab nii mahaajamise, tõrkumise kui ajalimiidi ületamise eest. Kukkumine ja marsruudilt kõrvalekaldumine, näiteks vale takistuse hüppamine, toovad aga kaasa võistlusalalt väljalangemise. [www] http://hobumaailm.ee/?page=13
Takistuste kõrgus võistlustel on tavaliselt 60 cm kuni 170 cm (olümpiamängude ümberhüpped) ja üle 2 m kõrgushüppevõistlustel, mis pole tänapäeval väga levinud (vaata lisa 1). Laius on maksimaalselt 200 cm, välja arvatud veekraav, mille laius võib olla kuni 450 cm. Parkuuri koostab rajameister, asetades takistused nii, et nende hüppamisel on kas kindel järjekord või saab neid hüpata mõlemalt poolt. (Whitaker 2007: 162)
Enamik hobuseid hüppab meeledi vabas looduses, niisugused hobused on looduslikult head hüppajad. Hüppamine muutub hobusele palju raskemaks, kui ta peab arvestama raskusega seljas ning püsima tasakaalus. Sellepärast peavad ratsanik ja hobune moodustama ühtse koostööaldis meeskonna. Ratsanik peab tagama, et tema raskus on hobusele võimalikult väikseks takistuseks. (Hermsen 1997: 171)
Võidab see, kes kogub vähima arvu karistuspunkte, läbib marsruudi kiireima ajaga või kogub kõige rohkem punkte. Erinevaid artikleid, mille alusel takistussõiduvõistlusi läbi võib viia, on umbes paarkümmend, kuid põhimõte on kõigil üks – testida hobuse ja ratsaniku osavust, täpsust ja võimekust. [www] http://hobumaailm.ee/?page=13

1.2.2. Koolisõit

Koolisõit on üks ratsaspordi tähtsamaid alasid(vaata lisa 2). Koolisõit on ühtaegu nii kunst kui spordiala. Koolisõidu põhialused on kujunenud juba Antiik-Kreekas, aga nüüdisaegse koolisõidu juured pärinevad renessansiajastust. See sai tohutult populaarseks kogu Euroopa aadelkonna hulgas ning arenes tsirkuseratsutamisest tänapäeval tuntud koolisõiduni. Olümpiamängude kavas oli koolisõit esimest korda 1912. aastal Stockholmis. (Hermsen 1997: 147)
Prantsuse ratsutamiskunsti meister Francois Baucher nimetas koolisõitu kunagi „ratsutamiseks toatuhvlites“ ja seda võib tõepoolest ratsutamise peensuse tipuks pidada. Harjutused, mis keskenduvad hobuse allüüridele ja hoiakule ning kuhu kuuluvad erilised liikumised, on mõeldud arendama hobuse tasakaalu ja nõtkust ning panema ta ratsaniku kõige peenematele signaalidele tundikult reageerima. (Whitaker 2007:142)
Koolisõidus tuleb võistluspaaril sooritada teatud liikumised etteantud järjestuses. Kindlaksmääratud liikumist nimetatakse skeemiks. Viimased on erineva liikumiste raskusastmega ning skeeme tähistatakse raskusastme suurenemise järjekorras tähtedega A, L, M, R. (Whitaker 2007: 144)
Koolisõitu hindavad kohtunikud 10-palli süsteemis. Hindeid antakse igale skeemis toodud liikumisele. Parimaks osutub võistluspaar, kelle protsentuaalne tulemus osutub parimaks. Hindekohtunikke on sõltuvalt võistluse tasemest kaks kuni viis. Kõige tähtsam on üldmulje. Kõrvaltvaatajale peab jääma mulje nagu ratsanik ei mõjutakski hobust, vaid et too sooritab elemente mängleva kergusega omast vabast tahtest. (Eesti Ratsaspordi Liit. Koolisõit. Koolisõidu tutvustus.[www] http://www.ratsaliit.ee/alad/ks/ks-tutvustus/ )

1.2.3. Kolmevõistlus

Liikuva hobuse jõuline elegants ei avaldu kusagil paremini kui kolmes väga erinevas ratsaspordialas, mis on kolmevõistluses kombineeritud . Seal pannakse täielikult proovile hobusel võimete ulatus, alates koolisõidu täpsetest ja tasakaalustatud liikumistest krossiraja ränkade väljakutseteni ja tehniliselt nõudliku takistussõiduni. (Whitaker 2007: 176)
Kolmevõistlus nõuab erilist vastupidavust , kogemust, kannatust, hobusetunnetust ja tõenäoliselt ka kõige rohkem treenimist, kuna võistluspaar peab olema osav erinevatel aladel. See on nii hobuse kui ratsaniku igakülgne proovilepanek. Kolmevõistlus koosneb koolisõidust, maastikukrossist(vaata lisa 5) ja takistussõidust, mis kõik tuleb läbida samal hobusel ja just nimetatud järjekorras. (Hermsen 1997: 246)
Kolmevõistlus hõlmab hobuspordi ja üldse hobunduse pea igat külge: harmooniat ratsaniku ja hobuse vahel, mis eriti iseloomustab koolisõitu, kokkupuudet loodusega ja vastupidavust, mis on omased maastikukrossile, ning täpsust, väledust ja tehnilist taipu, mida kätkeb endas takistussõit. (Eesti Ratsaspordi Liit. Kolmevõistlus. Kolmevõistluse tutvustus. [www] http://www.ratsaliit.ee/alad/kv/kv-tutvustus/ )

1.2.4. Kestvusratsutamine

Kestvusratsutamine on hobuse kiirus- ja vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku maastikul ratsutamise oskused(vaata lisa 4). Võistlusel antakse ühisstart ja teekond on märgitud. Teel ei ole takistusi, kuid maastik on väga erinev. Ratsanik võib ise valida, millises allüüris ta soovib edasi liikuda , ta võib isegi seljast maha tulla, kuid peab startima ning finišeerima sadulas. [www] http://hobumaailm.ee/?page=13
Kestvusratsutamise võistlused toimuvad range veterinaarse kontrolli all. Kontroll leiab aset enne võistlusi, puhkepauside ajal, finišis ja pärast võistlust, et kontrollida, kas hobused ei ole üle pingutanud. (Hermsen 1997: 248) Ainult need hobused, kes läbivad veterinaarkontrolli edukalt, saavad arvessemineva tulemuse. Seega kõige tähtsam on vormi ühtlane jaotamine ning taastmine, mitte tingimata esimesena finišijoone ületamine. [www] http://hobumaailm.ee/?page=13
Õige varustus on isegi olulisem kui teiste ratsaspordialade puhul. Ratsanik peab sadulas olema väga pika aja vältel. (Hermsen 1997: 249)
Kestvusratsutamise hobune peab olema kerge, ökonoomse liikumisega ja minimaalse vigastusohuga. Hobusel peab olema vastupidav süda, kuna teekond on keeruline ja raske ning hobune peab enda kiiresti koguma. (Hermsen 1997: 249)

1.3. Ratsaspordi arengulugu Eestis

Ratsutamine ja ratsasport on inimeste meeli köitnud läbi aegade. Ratsutamine pakub inimesele unikaalse võimaluse teha ja nautida koostööd hobusega. On ju hobune olnud loom, kes ajaloo vältel teinud inimese kõrval igapäevast rasket tööd, abistanud teda lahinguväljal ja lahutanud ka meelt , näiteks spordivõistlustel. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ )
Esimene ametlik takistussõidu võistlus peeti 1864. aastal Dublinis. Umbes 20. sajandi alguseni , isegi esimese maailmasõjani ei tuntud sellist takistussõitu, mis tänapäeval levinud on. Kaasaegsele takistussõidule pani aluse itaallane Frederico Caprilli. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ )
Eesti ratsasport on pea sama vana kui Eesti Vabariik. Ratsasporti kui väga kallist spordiala said Eestis algselt harrastada vaid sõjaväelased ja vähesed rikkad eraisikud. ( Kollom 1981: 174)
Esimesed ratsutamisvõistlused peeti Tartu lennuväljal 1921. aastal. II maailmasõja alguseks olid Eesti ratsasportlased saavutanud märkimisväärse taseme, kuid sõda katkestas arengu. Ratsutamise takistussõidu areng jätkus juba nõukogude Eestis sõjajärgseil aastail. Ehkki spordiala arengut takistasid ratsutajate kesised treeningutingimused ja ebapiisava kvaliteediga hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV takistussõitjad üleliidulistel võistlustel kõrgetele kohtadele. Esimese eestlasena pääses Nõukogude Liidu koondvõistkonda Jüri Villemson, kes 1963. aastal osales Euroopa meistrivõistlustel. (Kollom 1981: 191)
Nõukogude Eesti ratsaväes, millest arenes välja siinne ratsasport, olid õige olulisemaks tagatiseks head, vastupidavad, vähenõudlikud ja küllalt kiired ratsahobused, tõelised lahingukaaslased ning sõbrad. Hobuste hooldamisel, söötmisel ja kasutamisel tehti kõikvõimalik, et sälitiada nende tervis ning arendada jõudlust. (Kollom 1981: 176)
1970. aastatest alates hakkasid ratsutajate treeningutingimused paranema – avati uued ratsaspordibaasid Niitväljal, Jüris, Tallinnas ja Luunjas. 1980. aastatel kerkisid esile uued andekad takistussõitjad Konstantin Prohhorov, Pille Elson, Rein Pill jt. Vahetult enne Eesti taasiseseisvumist 1990.aasta 26. märtsil taasasutati Eesti Ratsaspordi Liit (ERL) – organisatsioon , mis asus juhitima ratsaspordialast tegevust Eestis. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ )
1990. aastate keskel hakkas ratsutamise takistussõidu olukord kiiresti paranema. Tekkisid sponsorid , kelle toel oli võimalik takistussõitu kui võistlusala edendada. 1990. aastate tuntuimateks takistussõitjateks olid Rein Pill, Pille Elson, Tõnu Rähn ja Andres Treve, endast andsid märku noored takistussõitjaid Hanno Ellermann, Heiki Vatsel ja Gunnar Klettenberg. 1997.aastal jõudis Rein Pill esimese eestlasena Göteborgi MK- finaali . (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ )
2000. aastad on Eesti takistussõidule olnud edukad. ERL-i töö on aastatega muutunud tõhusamaks. On kujunenud professionaalsed võistluste korraldajad, koolitatakse ja atesteeritakse treenereid, edendatakse tööd järelkasvuga. 2012. aastal startis Eesti esimene noorratsanik Kätlin Sehver noorte Euroopa meistrivõistlustel Austrias. See kõik näitab, et meie ratsasportlaste konkurentsivõime on rahvusvahelisel areenil kasvanud ning kaua tehtud töö noortega hakkab lõpuks vilja kandma. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ )
Eesti takistussõitjad on tõusnud Kesk-Euroopa liigas esikolmikusse ja Baltimaade liidriks . 2009. aasta maikuus oli Rein Pill maailma takistussõidu edetabelis 71. kohal – see on kõrgeim koht Eesti takistussõidu ajaloo vältel. Kõik eelpool nimetatud saavutused ja kordaminekud annavad märku, et Eesti ratsasport on kanda kinnitamas suures ratsamaailmas. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ )

Kokkuvõte

Käesolevas referaadis on antud ülevaade ratsaspordi olemusest ja selle ajaloost Eestis. Ratsasport on hea viis testida ratsaniku ja hobuse koostöövõimekust.
Töös on iseloomustatud ka populaarsemaid ratsaspordialasid, milleks on takistussõit, koolisõit, kolmevõistlus, kross ja rännak.
Töö andi uusi teadmisi ratsutamise ajaloo ja ratsutamise kui spordiala kohta. Referaadi koostamine andis juurde ka oskusi referaadi tegemiseks tulevikus. Kasuks tuli ka kirjalike allikate otsimine ja õppisin vormistama antud tööd.

Kasutatud allikad

Kirjalikud allikad:
Kollom, Raigo ; Nõmm, Evald ; Rätsep, Helle. Ratsutamine: minevikust tänapäevani. Tallinn: Eesti Raamat
Julie Whitaker; Ian Whitaker. Hobune: Fakte hobustest ja ratsutamisest. Tallinn: Koolibri
Josee Hermsen. Hobuste entsüklopeedia . Tallinn: Rebo Productions
Internetiallikad:
Ratsaspordikooli koduleht http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ (01.04.2015)
Ratsaliidu koduleht http://www.ratsaliit.ee/est/g4s4272 (10.10. 2016 )
Hobumaailma koduleht http://www.hobumaailm.ee/?page=13 (10.10.2016)
http://www.ratsaliit.ee/old-site/www.ratsaliit.ee/est/pidepunktid_meediale_2013.pdf
http://hobumaailm.ee/?page=13 (10.10.2106)
http://www.ratsaliit.ee/alad/ks/ks-tutvustus/ (10.10.2016)
http://www.ratsaliit.ee/alad/kv/kv-tutvustus/ (10.010.2016)
http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/ (10.010.2016)
LISAD

LISA 1

Takistussõit
Saudi- Araabia võistkonna liige Kamal Bahamdan hobusel Noblesse des Tess .
Foto: Külli Tedre (Meeskondliku takistussõidu esimese kvalifikatsiooni järel juhib Saudi-Araabia). [www] http://www.hobumaailm.ee/?page=1&m=8&y=12&id=1642

LISA 2

Koolisõit
Perila Koolisõidu võistlusel 2012.aastal esinenud M klassi võitjad Maiken Lepiste ja Orchidee.
Foto: Külli Tedre (Laupäeval peeti Perilas koolisõiduvõistlus. [www] http://hobumaailm.ee/?page=1&m=7&y=2012&id=1622 )

LISA 3

Eestis kuulub hobuste kõrgushüppe rekord Andrus Kallastele, kes hobusel Opaal ületas takistuse kõrgusega 215 cm
Foto:  Fotoalbum.ee [www] http://fotoalbum.ee/photos/azindra/73948219

LISA 4

Kestvusratsutamine
                                   Foto: Ago Ruus http://hobumaailm.ee/?page=13

LISA 5

Kross
Ann-Marii Vilk hobusel Glicea. Foto: Ago Ruus(Hobumaailm.ee[www] http://hobumaailm.ee/?page=83 )