POKS (0)

Tartu Forseliuse Gümnaasium
Referaat
„ Poks “
Koostaja : Elari Kõivik
9. klass
Tartu 2011
Sisukord:
Mis on poks?...........................................................................................................................3
Intervjuu Keijo Toomsalu 'ga...................................................................................................4
Eesti poksiliit..........................................................................................................................5
Poksi ajalugu..........................................................................................................................6
Tänapäeva poks (reeglid).......................................................................................................7
Tänapäeva poks (varustus)....................................................................................................8
Suurimad organisatsioonid ....................................................................................................9
MMA.....................................................................................................................................10
TAI POKS.............................................................................................................................11
Kasutatud kirjandus.............................................................................................................12
Mis on poks?
Poks on tänapäeva üks ohtlikum spordiala. Selle eesmärgiks on teist inimeset niipalju poksida, kui ta ette antud ajas suudab. Vastane tuleb lüüa uimaseks, et ta enam sulle vastu lüüa ei saaks ning võit ongi olemas. Poks on üks ajaloo vanimaid spordialasid, mida harrastasid juba vanad- roomlased ja seda just samamoodi, nagu praegu- rusikatega. Kreekas toimusid ka sellise alaga olümpiamängud, aasta oli siis 688 eKr. Võistlejad jaotatakse enne võistlust kaalukategooriasse ning ka vanuseklassidesse (üldjuhul). Vanasti ei olnud olemas poksi-ringi, nagu on meil praegu. Esimene maailmameistrimatš toimus küll aga 30. juulil New Yorgis . Aasta oli siis 1884.
3
Intervjuu Keijo Toomsalu'ga
Intervjueeria: Kui kaua Sa oled selle pordiga tegelenud ?
Keijo: Tegelenud olen sellega 4,5 aastat.
Intervjueeria: Kuidas ja miks valisid spordiks Poks'i?
Keijo: Kunagi sai käidud kõik trennid läbi, et leida endale see meeldiv- Esialgu käisin 3 aastat ujumas, see tüütas ära ja kuna olen ka väiksemana natukene poksi harrastanud, siis ise tahtsingi tagasi minna ja siiamaani on seal käimine mulle kasuks tulnud.
Intervjueeria: Mis on selle spordi head/vead?
Keijo: Hea on see, et see arendab sind füüsiliselt ja psühholoogiliselt ning tugevdab sind väga. Ameerika uuringute järgi, on poks kõige raskem spordiala nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vead on näiteks need, et aju saab kahjustada amatöör poksis, küll aga mitte nii palju, kuid professionaalidel on see tavaline, kui vanaduspõlves tulevad erinevad haigused aju traumade tõttu. Eestis on miinuseks see, et riik ei toeta eriti sport -poksi.
Intervjueeria: Mitu korda nädalas sa poksi harrastad?
Keijo: Hetkel harrastan 4-5 korda nädalas.
Intervjueeria: Mis on sinu suurimad saavutused?
Keijo: Olen Eesti meister 2010'l aastal ja 3. kordne Tartu meister ning võitnud ka erinevaid rahvusvahelisi turniire.
Intervjueeria: Kas plaanid sellega ka tulevikus edasi tegeleda?
Keijo: Kindlasti plaanin! Aga eks näha, mis elu ette toob, kõike võib juhtuda.
Intervjueeria: Millistele inimestele sa seda sporti soovitad ?
Keijo: Soovitan inimestele, kellel on stressirohke töökoht või kool, sest poksi trennis saad sa ennast väga hästi välja elada ning peale trenni on tuju poole parem.
Intervjueeria: Mis on sinu suurimad vigastused?
Keijo: Ninaluu murd.
Suur-Suur Aitäh!
4
Eesti Poksiliit
Eesti Poksiliit on Eesti üks kõige vanematest poksiliitudest. See liit taastati aastal 1989. Rahvusvahelise alaliidu ja Eesti Olümpiakomitee liimena koondab Eesti Poksiliit kolmkümmend olümpiapoksi. Eesti Poksiliidu üheks kõige täjtsamaks missiooniks on olümpiaväärtus, seal peame me ennast tõestama ja andma endast kõik! See poksiliit ei arenda profipoksi ega ka taipoksi. Poksiliit tahab panna aluse noorte inimeste spordikarjäärile.
5
Poksi ajalugu
Kui poks avastati, siis poksiti täiesti tavaliste kätega, ei mingeid kaitsmeid , rusikatega. Küll aga hiljem kasutati käte kaitsmiseks erinevaid nahkkindaid, mis pidid tegema löögi poole tugevamas ja kaitsma nukke ja sõrmi. Pikema aja möödudes tulid juurde veel ca 1 km' ised raskused käerandmetele. Võistlus kestis niikaua, kui üks vastastes oli osalemisvõimetu, ehk täiesti läbi pekstud. Ajad läksid mööda ja lisaks tavaliste rusikatega vehklemisele, tuli juurde ka erinevad maadlusvõtteid. Kui oli orjaaeg, siis pandi oma orjad võistlema poksiturniiri ja lisaks tavalistele rusikatele, pandi käte otsa teravad esemed, mis kokkupuutes kehaga tekitavad suuri haavandeid ja veritsemist. See aga Vana-Roomlastele meeldis! Üks reegel tuli ka juurde. Maaslamajat võis lüüa.
6
Tänapäeva poks (Reeglid)
Poksis võivad võistlejad kasutada vastase nõrgestamiseks vaid oma käsi. ( rusikas käsi, mingilmääral ka oma jalgu ). Keelatud on löögid jalgadesse, kubemepiirkonda, nabajoonepiirkonda. Samuti on keelatud ka löögid peaga. Tänapäeval kestavad poksi matšid 12 raundi. Poksijal on võimalik saada võit 3. erineval moel. Kui vastane on löödud teadvusetuks e. Nokaut. Tehnilise nokautiga, s.t seda, et kohtunik saab aru, et vastane ei suuda ennast mitte kuidagi kaitsta, siis lõpetab kohtunik ise raundi ja võit läheb inimesele, kes pani vastase olukorda, miljuhul ei suutnud paariline ennast kaitsta. Ja viimane võidu saamise võimalus on kohtuniku otsusega.
7
Tänapäeva poks (varustus)
Poksis kasutatakse spetsiaalseid, selleks ette nähtud kindaid , mis on seest pehmendusega. See pehmendab rusikahoopi näkku ning ka nukkidel pole nii valus . Poksijatel on hambakaitsmed. See on väga vajalik asi, sageli tulevad löögid näkku ja selleks, et hambad suus püsiks, peavad olema hambakaitsmed. Spetsiaalsed poksijalatsid ning vööni ulatuvad lühikesed püksid. Tavaliselt kasutavad ka poksijad kiivreid , seda küll juhul, kui tegu on Taipoksiga.
8
Suurimad organisatsioonid
9
MMA
Seda nimetatakse tänapäeva kahevõistlusalaks, kus on lubatud kõiksugused võistlusdistantsid. Seetähendab, et võib püstiasendis lüüa löögitasandilt. Lähivõitlus on haardeasendilt ning löökidega maasvõitlus. Selles võistluses on võimalikult vähe piiranguid, enamjaolt on kõiksugused võtted ja käigud lubatud. Lüüa võib nii kätega, jalgadega, teha erinevaid haardeid ja heiteid. Lubatud on isegi kägistamised. Keelatud on aga võtted, mille sooritamist pole võimalik kontrollida. Võistlus on võidetud siis, kui vastane ei suuda enam ennast liigutada või on kaotanud oma teadvuse. Kõik võistlused toimuvad enamjaolt poksiringis. Võistlusala on ringikujuline või kaheksanurkne võrepuur. See sport on ajalooliste arvates saanud oma alguse Brasiilias. Kuigi see sport on väga ohtlik, on selle harrastajaid päris palju!
10
TAI POKS
Selle poksi löögitehnika üks osasi on käed ja seitse erinevat küünarnuki lööki. Samuti teevad tööd ka jalad ja põlvelöögid. Kõige olulisem element taipoksis on blokeerimine, seda peab iga poksija oskama, ilma selleta on väga raske. Taipoksi harrastatakse väga paljudes riikides. Reeglid on täiesti erinevad. See sõltub sellest, mis riigis „ Fight “ toimub. Taipoks on nagu taekwondo ja karate , see sarnaneb kõige rohkem nendele.
11
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?0281238
http://www.eok.ee/content/poks
http://raskesport.ee/spordialad/57-poks
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
12